Thursday, March 19, 2009

Ärevus

Just nimelt selle sõnaga kirjeldaks hetke seisundit. Nimelt täna öösel läksid vanemad haiglasse, mis muutis meie toas ööbiva koera murelikuks ja minu ootuses ärevaks.

Elu muutub ju siin majas üsna drastiliselt lähipäevil, palju tuleb vaikseid unetunnikesi, karjumist ja tegelemist. Aga ma pean teile tunnistama - ma tõepoolest ootan seda, ma ootan vennaks olemist! Eks see õige vennaks olemine minu puhul saab suurema hoo sisse paari aasta pärast kui mees juba mõistab maailma ja saab endaga kaasa võtta igale poole.
Põnev, praegu jääb ainult oodata ja soovida, et kõik on poisiga korras!

PS. hommikut on veel säravamaks muutnud tõsiasi, et USA'st on kohale jõudnud pakk riietega, mis ammu tellitud said Hundi kaudu. Kaua oodatud kaunikene, ütleks lausa!

Veel ainuslaps Anthony
signin' out!
~

Daniel Merriweather - Change (ft. Wale)

Tuesday, March 17, 2009

Marley & Me


Sai siis üle väga pika aja superkinokompleksi külastatud. Sabine pakkus välja sellise filmi "Marley & Me"!

Tegemist oli siis ametlikult komöödiaga, kuigi üsna palju oli draamahõngu ka mängus, eriti filmi püänt, milleni me veel jõuame. Film siis rääkis abielupaarist John (Owen Wilson) ja Jenny Groganist (Jennifer Aniston), kes kolivad Floridasse ning asuvad konkureerivatesse ajalehtedesse tööle ja soetavad seal hubase maja. Peamiseks mureks aga Johnil saab olema mõte lapse saamisest ja kolleegile muret kurtes soovitab too hankida koer, kellega on kergem alguses harjutada, ei vaja nii palju tähelepanu ka, käid jalutamas, toidad ja aegajalt lased välja.
Marley satub aga olema pesakonna kõige hullem väljalase oma ebaloomuliku suuruse, energilisuse ning tahtmisega kõik tagurpidi keerata ja läbi närida. Majapidamine ning ümberkaudsete elu muutub katastrofaalseks, kullerid ja postimehed ei julge oma tööd enam tehagi, koerast ollakse valmis isegi loobuma. Sellest hoolimata saavad John ja Jenny aru, et ”maailma kõige hullem koer” Marley toob nagu nõiaväel neis mõlemis esile just parima.
Filmi lõpp on siiski üsna kurb, Groganite pisipere on harjunud koolibussilt maha astudes postkasti juures ootava Marleyga, kui koera hakkavad tervisehädad ning vanus kimbutama.

Ausalt öeldes soovitan seda filmi kõikidele, kelle peres on koer, kes tahavad koera võtta ning kellel on oodata perre väikest venda/õde või isegi poega/tütart, üsna palju õpitavat jagub, kuna peresisesed muutused ning koera käitumine on viidud üsna kõrgete pööreteni!

Väikene preview treileri ja ametliku kodulehe näol -> http://marleyandmemovie.com/

R.E.M. - Shiny Happy People

Monday, March 16, 2009

Hea tuju pala!



Ega ma paljut selle loo kohta ei hakkagi kirjutama, kuulake, ehk saab ka teie "hea tuju looks"!
Mind ootab ees tähtis mäng Kossuliigas õhtul, see muusikapala ärataba mõnusalt üles ja ajab kerge energiasüsti sisse!

Loodan, et meeldib teile!
1

Frankmusik - Three Little Words

Monday, March 9, 2009

Hooaeg jõudmas haripunkti!

Nii ongi aeg jälle veerenud märtsikuu kenasti käima ja tavaliselt just siin hakkavad liigad vaikselt jõudma tähtsaimate mängudeni. Seni hooaeg on möödundu enda jaoks väga positiivselt, alles veebruaris kaks tagasilööki vigastuste näol, aga mõlemad suht kiirelt möödunud ja saanud nendest taastudes füssiga tegeleda. Füssi on tegelikult suvest saadik juba regulaarselt mõnuga tehtud, põhirõhk üldisel füssil jõmmis, juurde veidi jooksu, suveilmadega rattasõitu, kõvasti ka saalis visketrenne ja peale saalitrenni veel ~15-25 min viskeid peale tiimikaaslasega. Kõik see on toonud endaga kaasa ühe väga stabiilse hooaja, mis siis et mitte just kõige tugevama tasemega liigades, aga kui võtta arvesse kahte eelmist hooaega, mis oma vigastuste ja treenerite huvitavate vangerduste abiga läksid ikka rängalt aia taha, siis on see vaheaasta veidi madalamates liigades enesekindluse kogumise suhtes väga vajalik olnud.
Kossuliiga põhiturniiril pidas iga meeskond 14 mängu, Saku eest astusin 11 kohtumises platsile ning keskmiseks punktisaagiks jäi 18.91 ppg, kusjuures alla 10p mängu oma mäletamist mööda ette ei tulnud. Suurim skoor 31 punkti tuli tol hetkel esikohta jaganud Sport Court/Tallinna Ülikooli vastu. Hooaja parim esitus oli kindlasti Harju meistrikatel, kui RSK Kuuset kostitasin 45 sangaga, sealjuures läbi võrgu sahises 8 kolmest, mis on kindlasti üks parimaid kui mitte parim esitus mu karjääri jooksul. Visketabavus mängus üldse oli vähemalt 75% ning ei saaks öelda, et kaitse nüüd jube nõrk oli, pidevalt oli double-d peal, aga mõnikord on tõesti selline tunne, et oled lihtsalt in the zone! Ütlemata magus tunne on see ja selliste mängude nimel tasub end vahel ribadeks treenida.
Viimastest mängudest ka nüüd natukene. Eile, pühapäeval ehk rahvusvahelisel naistepäeval oli Kose MV raames kavas poolfinaal Kose KK vastu ja olgu ette mainitud, et sellist mängu ei oleks küll keegi oodanud. Ei, Emotsiooni meeskond andis hooaja kõige läägema esituse, ainult Imre mängu võib nimetada tavapäraseks, ülejäänud olid kõik kui oma haledad varjud. Õnneks otsustavatel hetkedel suudeti end piisavalt kokku võtta, teha 11:0 vahespurt ja tuua 63:57 võit ja kindlustada pääs finaali, kus päeva viimases kohtumises võidu võtnud Reval Kinnisvara juba teist korda oma tiitlit kaitsma asub. Korra on sel hooajal vastamisi oldud, seda vahegrupi viimases mängus ehk mängiti põhiturniiri võidu peale. Loodetavasti nädalaga suudavad kõik mehed taastuda treeningutest, mängudest, paraneda haigustest ja viimasel ajal taas teemas olevast viirusest.
Markoga suutsime täna Saku eest näidata juba vähe kõvemast klassist mängu, oli juba tunne nagu oleks kaks kriiti taastanud oma kirkuse ja jaganud seda ka ülejäänud karbiga! Vastaseks oli siiski ainult Harju meistrikate kindel autsaides BC Raasiku, keda kostitati 111 punktiga - võit jäi sakku ~60 punktise eduga. Omalt poolt taaskord mitu tabavat kolmest, palju kiirrünnakuid, millest kaks lõppesid kõrgelennulise slämmiga - dunk you very much! Esimesel veerandajal kiirrünnakus pakutud pealtpanek läheb kindlasti mu TOP3 ingame dunk'de sekka, mis kujutas endast kiirrünnakus kaitse vastu vabaviskejoonest veidi eestpoolt ära tõugatud õhulendu ning jõulist lõpplahendust. Tunne peale mängu oli rahulolev, vaatamata vastase üsnagi madalale tasemele ja nõrgale vastupanule sai siiski taas enesekindlus taastatud ja on juba parem tunne minna neljapäeval Kossuliiga esimeses play-off ringis SK Hoops'i vastu kõva lahingut andma. Loodetavasti suudame kohe esimese mänguga suure vahe sisse mängida, et võõrsil mängus kindustada juba edasipääs teise ringi, kus paari võitjat ootab põhiturniiri võitja Kiili SK/LKB!
Veel tulevatest mängudest - pühapäeval, 15 märtsil on siis Kose MV otsustav mäng, finaal Reval Kinnisvaraga. Loodetavasti saab selleks mänguks võimsa publiku kohale aetud, tahaks siit kodukandist ka hõumid-preilnad tribüünile appi saada. Muide, uued E,E vormid on nüüd sisse õnnistatud, poolfinaalis sai neid kantud, väikene sneak-peak preview üleval orkuti albumis - kel võimalust ja soovi, minge kaema!
19. märtsil on ees aga Harjukate vahegrupi viimane kohtumine kodus Kose KK'ga ehk vastamisi astuvad kahel pool mitmed E,E mängijad. Järjekordne põhimõtteline vastasseis. Viimastel Saku kodumängudel on rahvast saalis olnud ülbelt palju ja kisa on olnud publikule vastav.

Veidike ka muudest ettevõtmistest! Täna said lõpuks kinnitatud Ei, Emotsiooni esimesed fännisärgid, mängijatele custom made soojendussärgid ja hoodied, paari nädala pärast võib mehi ja fänne juba nendes ringi liikumas näha. Kõikidele, kes esimesest laadungist osa ei saanud võtta (fännisärke pean siis silmas), ei tasu pead norgu lasta, VÄHEMALT enne suve tuleb veel üks tellimine, kui saame piisavalt suure tellimuse kokku. Seega kõik, kel juba on soovi uuest laadungist osa saada, võib varakult mulle meili teele lasta anthony@eiemotsioon.net, et olla varakult kirjas ja kindlasti teisel korral mitte ilma jääda. Särgi maksumus sõltub tellimuse suurusest, kuid arvatavasti jääb samaks ehk 250 eestis käibel olevat rahaühikut!
Mõne aja pärast saab ka siin näha siis kavandit, millistes rüüdes saab näha mängijaid patseerimas nii vabal ajal kui ka pregame. Samuti pärast Kose MV finaali teeme meeskonnapildi, kust näeb ka siis korralikult meeskonna uut vormi, millega peamiselt suvel hakkame courte vallutama!

Stay tuned, fellas!
Be easy!
~

The Roots - Star/Pointro

Tuesday, March 3, 2009

So long Shox, welcome Zoom BB!

Uus teema tuli siis seoses vanade papude lagunemisega ja uute vastu vahetamisega. Kuna siin käib kuuldu järgi nii mõnigi pallur lugemas, siis pistan oma emotsioonid/kogemused/soovitused papude kohta kirja, ehk on kasu!

R.I.P. Nike Shox Slam

28.02.2009 siis hakkasid juba kord ümber vahetatud Nike Shox Slam'd lagunema ja juba sedavõrd strateegilisest kohast, et targem oli nad kiiresti ümber vahetada. Ühe jalatsi, ei mäletagi kumma, igatahes välimine kannapoolne Shox läks pooleks ja oli ainult aja küsimus, millal lahtine tükk täiesti ära murdub. Muidu oli hea kets, üle pika aja üks mugav kõrge äärega kets, mis mu jalale sobis. Miinuspoolele kannaks muidugi selle, et pole mõeldud väga tagamängijale ja kiiretel pidurdustel-suunamuutustel olin külili sest lihtsalt pidamist polnud külgedel. Aga muidu väärt jalats, mugav, sobib sellisele 4-5 kohal mängijale hästi ja teised omanikud pole seni nagu kurtnud ka. Lihtsalt mulle on sattunud taaskord mingi ebard praak.
Tänu vanadele kolleegidele Viru Cityspordis sai siis katkised ümber vahetatud!



New mates - Nike Zoom BB II

Esmamulje uutest mängusõpradest oli väga hea, kuigi palju seal jõusaalis tammudes ikka tunneb. Eks selle esimese tõelise tunde saab neljapäevases trennis ja loodetavasti pühapäeval Kose MV poolfinaalis on kets juba kenasti natukene jalajärgi muditud. Juba Cityspordis töötades sai uue kauba saabudes sai neid jalga proovitud, siis tundusid veidi liiga kõrged, aga seest ülbelt pehmed. Sellepärast tuli need kohe paarile tiimikaaslasele maha ärida, kes siiani kiidavad neid. Värvivahe on meie papudel ainult ;)! Aga täitsa rahul võib olla, loodetavasti peavad kenasti hooaja lõpuni vastu ja ehk aitavad suvehooajal väljas ka veidi pallida.


K1X 187

Tegelikult oli siin juba plaanis norrast need papud ära tellida, täpselt minu suurus olemas ja mõnda aega juba neid ihaldanud. Nüüd tänu nende heade papude saamisele ja raskele ajale pean kahjuks taandama nad "on hold" seisundisse ja vaatan, kas püsivad veel mingi kuu-kaks seal, lanegatatakse ehk veel hinda, siis võtan ära. K1x'i stiil ja teema läheb juba aastaid peale, kahju ainult, et eestis on seda ainult pärnus streetweari poes ja ka üsna vähe. Väljamaal on samamoodi kindlates kohtades ja üsna mahlase hinnaga. Sellepärast ongi peas tiirlema hakanud idee, et ise midagi olukorra parandamiseks ette võtta. Praegu poistega arutame, eks näis kas saab toimima!
Igatahes K1X'i papude kohta oskan nii palju öelda, et kahed vabaaja jalavarjud on olnud, ühtedega käin siiani üsna tihedalt, üle aasta vastu pidanud ja väga mugavad + stylishid!

We ball!
1

Non Phixion - Legacy

Monday, March 2, 2009

"Elämä on laiffi"

..ütles Marko, kui Harry oli meid toimetanud Mammastesse ja nägime Põlva põhikohta - kurikuulsat ööklubi Life'i! Sinna jõuame aga hiljem. Et siis reede hommikupoolikul sai seitsmekesi starditud Põlva suunas, kus toimusid Eestimaa XI Talimängud ja meie olime siis omadega seal, et osaleda valdadevahelise korvpalli finaalturniiril. Kossuturniir algas reedel juba lõunast, mis tähendas, et paljud tööinimesed pidid end vabaks küsima ja need, kes seda ei saanud teha, pidid oma meeskonda kurvastama ja selle nahka läks paljutki ka meil. Kohale sõitsime siis koosseisus Anthony, Marko, Harry, Randor, Fredy, Andre ja abikäe ulatas ka sel hooajal enam meiega koos mittepalliv Indrek Bauer ehk Põmba. Aga mängitud saime, avapäeval siis kaotus Tamsalult ja võit põlise ning põhimõttelise rivaali Kose üle, teisel päeval hilisemate meistrite Väike-Maarja käest kindel pakk ja kohamängus napp kaotus Kiilile. Viimane mäng sujus endal kõige paremini, vise tabas ja meeskonna 35 punktist kottisin ~24 vist (viis 3pt). Saime vähemalt mängud decentilt mängitud ja vallale seni parimad punktid korvpalli poolt toodud.
Kahe mängupäeva vaheline oli aga muidugi tavaline pidutsemine sellisel kahepäevasel üritusel, kus on palju tuttavaid koos. Kosekad lükkasid pokkerilaua püsti, 10 matsi lauda sakust ja koselt, ülejäänd vaatasid ümberringi pealt - mäng võis alata. Meeleolu oli lõbus, natukene kesvamärjukest igaühel ja nalja kui palju. Lõpuks võit taaskord Sakku, Rana pani asja kotti. Ega's muud kui ööklubi Life'i! Kõik mõnusalt olengus, klubis alguses oli rahulik, pärast kogus pidu kõva hoo sisse, peategelane oli loomulikult Hr. Rannas, kes tantsitas suht klubi pooled naised vähemalt läbi. Minul see pidu just kõige paremin ei lõppenud, tiba kahju oli. Hommikul Zirnaski möla peale ärgates (käis väga vara ukse peal midagi sogamas) oli enesetunne "ehe miinus" nagu siinmail tavaks öelda, isegi Fredy pani puid alla ja pakkus kiiremas korras Cappy Ice Fruiti, et olukorda parandada! :D
Igatahes oli väärt trip taaskord, lõbu laialt ja selle satsi kohta üsna head mängud. Nüüd edasi mänguvaba nädal, 8ndal märtsil ehk naistepäeval Kosel poolfinaal Kose KK vastu, seni tuleb vormi veel lihvida, jalad hüppekavigastuse tõttu tiba nõrgaks jäänd, ei kanna väga, ebakindlad ka läbiminekutel. 9ndal ehk esmaspäeval kohe otsa üks lõbus mäng kodusaalis Raasiku vastu harjukate raames, autsaiderid siis suht. Saab ehk mõne highlighti ka korraldada. 15ndal märtsil ehk kahe nädala pärast juba Kose MV finaal, loodetavasti suudame Kose KK kindlalt alistada ja minna juba tiitlimatši täie rauaga lammutama. Muide, E,E vormid on valmis, pühapäeval peale mängu püüan kohe pilti jagada, et näha kaunist univormi.

Nothing much else to say!
Hope you had a nice time reading this and new sh*t comin' soon!
~

Ryan Leslie makes Sometimes for Cassie (Youtube)