proving doubters wrong

Uus aasta, uued tuuled...

2012-01-13T17:07:00.000+02:00

No lõpuks on siis käes see 2012 aasta, mida kõik kardavad. Ma ei tea, kuidas, aga ma olen alati kuidagi mööda vaadanud neist maailmalõpu ennustustest ja hoiatustest. No kui tuleb, ju siis peabki tulema ja mis ma ikka üle põen. Ega ma sinna midagi teha ei saa. Ja vaevalt keegi eriti tõsiselt neid võtabki, võibolla mõned väga paranoilised inimesed tõesti hakkavad põdema. Ma nende hulka ei kuulu. Ma vaatan uue aasta suunas vägagi positiivselt ja võiks isegi öelda, et olen mõned eesmärgid püstitanud. Võibolla mitte just eesmärgid mingi ühe kindla lõpptulemusega, pigem eesmärgid millegi suunas liikumisega.

Ma tegin mõned kuud tagasi ühe isikuga vesteldes omale agenda või siis sellise to-do listi, kus kirjas peamised asjad, millega lähitulevikus, ideaalis juba 2012 aasta jooksul hakkama saada või mis endale soetada. Mõned materiaalsed esinejad selles listis olid auto, korter, laptop (mis lõpuks kestaks ka rohkem kui 2 aastat). Lisaks neile mõned isegi tähtsamad ehk võiks lahterdada neid ühise nimetaja "tegevused" alla - uuesti ülikooli astumine, püsiva sissetuleku kindlustamine ja 1-2 reisi. Neist ülikooli teema on reaalne teema, 1 reisina peaks üsna kindel olema reis unistuste maale ehk USA'sse suurtel põhjustel - pulma! Ja püsiv sissetuleks...no see on praegu see kõige aktuaalsem teema.

Tänaseks päevaks, mil ma seda postitust teist korda kirjutama asusin, on kätte jõudnud viimane tööpäev Arvato Services' kõnekeskuse klienditeenindaja kohal. Uudis serveeriti firmale ja siis ka meile kuskil 3-4 nädalat tagasi, et kogu projekt lüüakse kinni ja koondatakse kogu 25-30 tegelast. Peab tõdema, et väga suurt hirmu pole pärast seda kordagi olnud, et mis nüüd saab. Pigem on olnud kurbus, seltskond on siin ikka üsnagi ühtne ja nii mõnegagi igapäevast suhtlemist tööl pausidel jään igatsema. Üldiselt on ju nii, et kui keegi üksik töökohta vahetab, on see tema otsus ja siis pole see löök nii suur. Kui aga kõik korraga sunniviisiliselt lahku lüüakse, tekitab see kuidagi eriti sellise ühise nukruse. Pärast tööd läheme Bambasse viimasele ühisele koosviibimisele kolleegidena, järgneb 2 nädalat puhkust ja kuu lõpus lõppeb tööleping ametlikult. Tähendab see seda, et lõpuks saab 2 nädalat magada nii kuis torust tuleb ja toimetada päevad läbi oma asju ning enda seisukohalt ütlen, et seda on hädasti vaja.

Seega edasised plaanid olen sedanud selles suunas, et lähikuudel ei taha kuhugi kindlale päevatööle minnagi. Paar projekti on käsil, millega võib endale piisava sissetuleku tekitada ja seda rahulikult kodust tööd tehes. Mõnel korral tuleb kindlasti ka kodust välja minna, aga need on väikesed käigud.

Kaks järgmist nädalat on plaanis veeta peamiselt vennaga tegeledes, jõusaalis ja taastusravis sportlikku vormi parandades. Igasugu paberimajandust ootavad kordaajamised nagu näiteks kindlustuselt ravikulude ja tööhüvitise nõudmine ning uue passi ja lõpuks ka ID kaardi taotlemine. Selle käigus üritan ka lõpuks passi oma nime õigesti kirjutatult saada. Ja siis olen ka valmis iga hetk, kui kutse tuleb, lombi taha kaua oodatud reisile minema.

Seega tuleb 2012 mitmes mõttes muudatuste aasta, samas ei jää ka paljud juba edukalt toimivad projektid unarusse. Ei, Emotsiooniga tõotab jätkuda vägagi võimas hooaeg Kossuliigas, ees ootab suvi tänavakossu seltsis, kuigi selle koha pealt pole üldse kindel, kas ise sel aastal osa võtan. Võimalik, et põlve paranemise ja uuesti mittevigastamise huvides jätan suve vahele, teen kõvasti trenni ja olen meeskonnal manager/treeneri rollis edasi funktsioneeriv.

One life to live...

2012-01-02T00:41:00.002+02:00

there's something about that girl Dynasty...

I believe...

2011-12-23T02:38:00.003+02:00

minu jaoks ilmselt üks mõjuvõimsamaid lugusid ever made!

kohustuslik pregame viispool minutit klapid peas!

kaikaid kodaratesse...

2011-12-22T10:15:00.001+02:00

ma ei hakka pikemalt venitama, kerge masendus ja motivatsioonilangus on peale surutud.
põhjuseks koondamine kogu meie kollektiivile, kuna teenuse tellinud bränd lõpetab meie firmaga lepingu ja ilmselt ei leita enamusele uut väljundit sama katuse all.
taaskord tulevad halvad uudised vahetult enne jõule, seekord päris jõululaupäeval ei hakatud kurbi uudiseid edastama.
terve kollektiivi nägudelt peegeldub pettumus ja tühjustunne. tänane hommik algas eriti vaikselt, imestasin, et kõik kes 9.40 tööl pidid olema, seda ka teinud on.

ma ei ütleks, et masendus nüüd nii suur on et tahaks kohe kõik paugupealt siin ära lõpetada ja kodus kassida, eks see ole taaskord üks elu keerdkäik ja tuleb uus, loodetavasti veelgi meeldivam väljund leida. optimismi sisestab teadmine, et keeleoskajaid, eriti skandinaaviamaade keelte, otsitakse lausa tikutulega taga. midagi leiab kindlasti. minul kui üsnagi valival inimesel on aga probleemiks see, et kas ma lepin sellega, mis on olemas ja otsin pigem meelerahu pakkuvat kohta või lepin sellega, mis on enamvähem ja talun ära negatiivsed aspektid, surudes need maha.

ma tean täpselt, millega ma tegeleda tahaks, kuid praeguse seisuga ei vea mu teadmised, oskused ja haridus päris piisavalt välja, et sellel alal põhikohaga tegeleda. vaikselt üritan sinna poole tüürida. äkki on see töökoha "kaotus" piisavaks ajendiks nüüd nöörijupi otsast kinni haarata ja hakata treeneriametiga alustamiseks vajalikke teadmisi ja õigusi hankima.

õnneks on nädalavahetus ja jõulud ukse taga, kindlasti jätab see uudis oma märgi, samas pere ja sõprade seltsis kolm päeva puhata aitab ehk väheke neid mõtteid mujale viia.

kurat, ma ei tea nüüd, ei joppa nagu nende töödega. seal kus tahaks olla, ei saa, ja seal kus väga nagu ei taha, seal oled kõige kauem vangis.

kes see kuradi Murphy raibe oli ja kus ta end peidab. tahaks talle ja ta seadustele vähe mainida, mis ma neist arvan, sest scripti järgi puhtalt Murphy seaduse käsi mängus!

If...

2011-12-13T00:10:00.000+02:00

"If you can keep your head when all about you
Are losing theirs and blaming it on you;
If you can trust yourself when all men doubt you,
But make allowance for their doubting too;
If you can wait and not be tired by waiting,
Or, being lied about, don't deal in lies,
Or, being hated, don't give way to hating,
And yet don't look too good, nor talk too wise;

If you can dream - and not make dreams your master;
If you can think - and not make thoughts your aim;
If you can meet with triumph and disaster
And treat those two imposters just the same;
If you can bear to hear the truth you've spoken
Twisted by knaves to make a trap for fools,
Or watch the things you gave your life to broken,
And stoop and build 'em up with wornout tools;

If you can make one heap of all your winnings
And risk it on one turn of pitch-and-toss,
And lose, and start again at your beginnings
And never breath a word about your loss;
If you can force your heart and nerve and sinew
To serve your turn long after they are gone,
And so hold on when there is nothing in you
Except the Will which says to them: "Hold on";

If you can talk with crowds and keep your virtue,
Or walk with kings - nor lose the common touch;
If neither foes nor loving friends can hurt you;
If all men count with you, but none too much;
If you can fill the unforgiving minute
With sixty seconds' worth of distance run -
Yours is the Earth and everything that's in it,
And - which is more - you'll be a Man my son!"

Sideline Story...

2011-12-12T23:47:00.000+02:00

jäi kõrvu järgmine riim...

"But, you'll never play me like LeBron vs. Jordan
Twenty years, wonder who they gon' say was more importan'
Both changed the game, came through and made a lane
Who's to say that who's greater, all we know, they ain't the same"

Hard knock life...

2011-11-30T16:54:00.001+02:00

kuidagi aegumatu biit tundub olevat, ei väsi eales...

Kevin Durant's 35th Hour...

2011-11-25T17:22:00.001+02:00

A little sneak-peak to KD's everyday life during the offseason...
siin esimesed 4 osa, peatselt viies ka tulemas...

You have no idea how much...

2011-11-25T11:24:00.001+02:00

...i want to get back on the court!
...i want to have the same facilities and possibilities as these guys do!

never stop practicing!

Wings...

2011-11-20T23:37:00.001+02:00

I touched the net, Mom I touched the net!
this is the best day of my life!

Amazing...

2011-11-20T22:54:00.001+02:00

Never gave in, never gave up, I'm the only thing I'm afraid of...

Tonight i will be magnificent...

2011-11-18T08:49:00.001+02:00

...i will be better than i've ever been!

motivatsioonivaramu saab lisa ka muusika näol.

järgnev lugu närib lihtsalt end sinu sisse oma maheda biidi ja uskumatult tabavate sõnadega ning kirsiks tordil hoiab mikrit enda käes kaunis räpipreili.
läheb kindlalt kategooriasse erik lutsu kullafond!

Motivatsioon

2011-11-18T00:14:00.001+02:00

alustan uut labelit nimega "motivatsioon". siia alla saab edaspidi kogutud peamiselt videoid kõvema klassi pallurite videoid treeningutest ja muud sellist kama. kõike seda enda arendamise mõttes, et mõnikord lüüa taaskord videod lahti, leida harjutusi mida trennis teha. samas ka mõtted sellel, et mingi aeg plaan ju hakata noortele trenni andma, saab ka nippe ja harjutusi, mida nendele ette sööta.

pikemat juttu polegi, videod räägivad enda eest.

mainin veel ette ära, et esimesed kaks videot on lebroni ja duranti ühistest treeningutest. ja nii väga kui mu arvamus ka lebronist poleks langenud, tõestab see mees, et kui ikka teha oma asja, siis teha seda hingega ja vaatamata oma lollidele otsustele teha mingi "the decision" saade ja suure hurraaga Miamiga liituda, siis see mees on ikkagi üks parimatest ja suureks eeskujuks paljudele palluritele.

egas muud kui head vaatamist.

24 aastat - sport oli, on ja jääb...

2011-11-10T17:10:00.001+02:00

homme on üks omamoodi päev - 11.11.11! ja sel päeval täitub mul juba uskumatud 24 eluaastat. kakskümmend neli....mõens mõttes on seda palju.
aga 23 oli üks kuradima ilus vanus. eile õhtul hakkasin aastale tagasi mõtlema, sellele kui palju ma muutusin inimesena ja kui palju asju jõudis juhtuda.

üks järeldus, milleni ma eile õhtul Mirkoga rääkides jõudsin...pärast täna neli nädalat tagasi üle elatud põlveoperatsiooni jõudis lõplikult kohale, et kui ma vahepeal lasin sportides veidikene lõdvaks ja mängudel ei andnud päris 100% endast, siis edaspidi tuleb seda teha. vaatamata sellele, et 24 pole veel mingi vanus ja sporti jõuab veel erinevatel tasemetel teha aastakümneid, siis pärast sellist vigastust hakkab peas taaskord kella lööma juba ammu mällu sööbinud lause ühest inspireerivast reklaamist:

"What is "Love"? Love is playing every game as if it's your last!"

Michael Jordan

vaadates platsi äärest oma sõprade mängu emotsioonitute vormis on nii hea tunne näha, kuidas kutid naudivad seda, mis platsil toimub, sest seltskond on hea, pinget ega kohustust pole, mingeid raame pole. juhendajat pole ja sedamööda pole ka kartust kellegi otsuste ja arvamuste vastu eksida. ja põhjuseks mis lubab kõigil kuttidel platsil endast kõik anda, on see et pingilt tuleb iga kord võrdväärne vahetus ja väljakul oleva 5 mängija tase on stabiilne vaheta kes tahes sisse. vot just selle tunde pärast tahan ma kiiresti terveks saada, et siis juba täiel rinnal nautida igat mängu.

tegelikult pondiks, miks Ei, Emotsiooni kaudu seda lahkama hakkasin, on aina enam kasvav tahe treenida ja seda nii, et sellest kasu oleks. enam ei roni trenni sita enesetundega (ja seda saan ju ise sättida, millal lähen - individuaaltrenni võlu), sest sellest trennist ei ole üldiselt kasu. kui trenni minna, siis töötahe suur ja siht kindel. ei lobise, ei uimerda, pigem pleier pähe, kodus kava vihikusse kirja, et saalis kohe asja kallale asuda.

kuna teemaks oli future plans, siis olgu see ka meenutatud. ma olen viimased....mitu aastat olnud kindel, et mu elu algas sportlaste lapsena, mu ellu tuli aktiivne sport viiesena esimesse kossutrenni astudes ja mu elu kulgeb sellest saadik spordiga käsikäes 'til death do us part! ma ei ole matnud maha lootusi midagi suurt korda saata sportlasena ja väljundid selleks on täitsa olemas. ja kui see kell ka lõpuks kukub, siis on aeg keegi teine suurte saavutusteni juhendada. just nii näen ma enda tulevikku ette. sportlane/treener suhtes läbi kogu elu.

ja ausalt öeldes olen ma viimasel ajal natukene andnud järgi sellele mõttele, et ma kossutreeneri tööd ei tahaks teha veel niipea..vähemalt mitte pisipõnnidele, kes alles asja juurde asuvad. ma meenutasin neid aegu ja neid inimesi, kes mind esimestel pallurisammudel juhendasid ja toetasid. need inimesed olid suurepärased suhtlejad, suurepärased kasvatajad. koguaeg nägu naerul, üritasid oma asja rõõmu ja lustiga edasi anda. praeguseks ma tean, et üks neist meestest on mu endise kodulinna esindusmeeskonna abitreener. seda, kas ta veel noori juhendab, ma enam ei tea. viimati kohtusin omal ajal meie noorte junnide peatreeneriks olnud mehega (kes samas oli ju ka isa hea sõber ja käisime nende perega tihti läbi) aastal 2003 vist, kui isa koondisega Tamperes mängis ja me oma TTÜ pundiga vaatamas olime. pärast seda reisi polegi ma oma vana kodulinna külastanud. 8 aastat!!! ma tahaks selle reisi korra ette võtta, kohtuda oma vana treeneri ja tema abiga ka mõne vana tiimikaaslasega. vanalt treenerilt tahaks lihtsalt uurida, kuidas ta omal ajal meile seda särtsu ja lusti sisse süstis. sest kui ma ikka järgmise aastanumbri sees tõesti hakkan noortele trenni andma, siis kelle käest veel õpetussõnu küsida, kui mitte oma esimese treeneri käest.

ausalt öeldes, põhjus miks ma põlgasin pikalt noortetreeneri positsiooni, eriti just nende alles alustavate põnnide...mind tõukas eemale kartus, et jube närvirakkude kadu ja möll on sellise väikese pätikarja kantseldamine. lisahoogu andis asjale paar kokkupuudet just selliste väänikutega, andes sakus 2001 poistele trenni ja olles abitreenerina kevadel soomes kaasas. need väiksed olid ikka tõsised väänikud, nii kui silma alt minema said. ja sel reisil nägin, kuidas mu kunagine vastane noorteklasside ajast nautis väikeste pädadega tegelemist ja nende juhendamist.

ma kaldun arvama, et suurima tõuke sellele meelemuutusele on andnud mu väikevenna! vanust on tal alles 2 aastat ja 8 kuud, aga selle ajaga on ta minu suhtumist ja mu arvamusi palju muutnud. nähes vahetus läheduses pealt oma venna kasvamist ja arenemist, sain ma lõpuks aru, et ega need noored pallurid kasvavad ja arenevad trennis just täpselt nii, nagu sina neid juhendad. ja kui sa ei lase neil loomadeks muutuda ja trennis on pidevalt piisavalt range kord, samas lõbus meeleolu, siis võib see töö isegi meeldiv olla.

võibolla ma olen natukene liiga karmilt end väljendanud, et nagu ma ei tahaks üldse noortega tegeleda ja mitte mingil juhul mingit väikeste punti enda alla võtta. pigem on see olnud "mitte-mu-esimene-valik". aga mida aeg edasi, mida kauem ma siin kontoris esmaspäevast reedeni istun, seda enam hakkan ma reaalselt kaaluma mõtet võtta vastu ilmselt varsti pakutav treenerikoht. peaasi et istuvast kontoritööst ja kinnisest ruumsit välja saada. ja kui see lõpuks juhtub, siis ma annan tõesti kõik, et ma enam sellise kontoritöö peale ei satu. ainus siseruum kus edaspidi töötamisest rõõmu tunnen, on spordisaal. vahet pole, kas võimla, jõusaal või ujula. kas staadion või metsarada. peaasi, et seal sportida saab.

ausalt öeldes ma alustasin kogu seda teksti hoopis teise pealkirja ja mõttega, lõpuks päädis see selle mõttekogumini. ja teemaks taaskord ainult sport. aga nii ju ongi...palju muud mul praegu elus ei ole, mis mind liikumas ja rõõmsana hoiab.

ja asjad, millest ma tahtsin veel rääkida ehk järgmise aasta suurplaanid, luban nendest ka peagi pajatada.

taastusravi ootab. tööd juba piisavalt tehtud tänaseks.

piishhh,

sultan.

Võta vaevaks tänada oma isa...

2011-11-08T11:32:00.004+02:00

väljavõte Õhtulehest 1. juuni 2002:

Poeg Anthony astub isa jälgedes
“Mina pole teda kunagi korvpalli juurde sundinud,” räägib rahvuskoondise peatreener Heino Enden oma 14aastasest pojast Anthony’st , kes kuulub omaealiste Eesti paremikku.
“Ta sattus korvpalli juurde täpselt nagu mina. Mu isa töötas tüdrukute treenerina, olin kolme-nelja-aastane, kui laagrites platsi kõrval palli hakkasin patsutama. Kõik läks justkui iseenesest. Nii ka poisiga. Kui Soomes treeneri- ja mängijaametit pidasin, tegutses ta saalis omaette, kuni ükskord avastasin, et ta on ise meeste pealt õige põrgatuse ära õppinud,” kirjeldab Enden.

“Kui ta tahab, võib temast sirguda hea korvpallur, tal on mängunägemist, arstide sõnul võib ta sirguda kahemeetriseks. Mina ei nõua, et ta selle tee valiks. Aga kui nii otsustab, siis käigu valitud teed korralikult.”

. . . .

kahemeetriseks ei sirgunud...

ausalt öeldes...miks ma selle nüüd leidsin. eile tööl oli tühjus, vaikus, otsustasin papa kohta kirjutatud artikleid läbi lugeda. nagu kodusest elust olen juba tähele pannud, eriti pärast venna sündi, siis väga palju...isegi enamus omadusi olen isalt kaasa saanud. ja ka nende kohekohe 24 isa käe all elatud aastaga enamus õppinud ju teda jälgides. ma olen korduvalt endamisi mõelnud, et mida ma teeks ilma oma isata. ta on mu tugisammas, mu mentor, praeguses seisus võiks isegi tõmmata paralleeli kui "klienditoe töötajaga", kellega võtan kohe ühendust, kui probleeme tekib. alati olemas...kui ise pole millegi sellisega hakkama saanud, mille tõttu ta keelduks või eiraks. kindlasti on ka põhjus selles, et tema on ainus vanem, kes on mul olnud algusest peale olemas ja koguaeg kättesaadav.

tulemas on isadepäev...ja täpselt kuu aega hiljem tema sünnipäev. ma teen need kaks päeva talle sedavõrd meeldejäävaks, et ta ikka teaks, kui tähtis, et ta mul ja mu vennal olemas on!

tehke teiegi sama oma isale, sest nagu öeldakse "you never realize what you have until it's gone..."

Olen aastaid...

2011-11-04T13:52:00.004+02:00

..üht paberit ma kandnud taskus,
nimesid sel tõmban maha, tundub et mu oma vastutus.
Järjest vähem jäänud ässasid varukasse...

Ja tegelikult aeg-ajalt satun avastama, kui palju on sel "paberil" nimesid, kelle nime pole küll veel pidanud maha tõmbama, aga kelle nimi on "tolmukihi all". mõnel kindla põhjusega, mõnel lihtsalt..mõneks ajaks teiste nimede tõttu varju jäänud. nendelt tolmu pealt puhumine ja kontakti taastamine on üldiselt värskendav ja tujutõstev tegevus, mõnikord tulebki see väikene paus suhtluses kasuks. värskendab. on taas nagu millestki rääkida.
üldiselt, need nimed mu "paberil" pigem jäävadki tolmu alla mõneks ajaks, ma pole väga mahatõmbaja inimene. vähesed nimed, mille olen pidanud täiesti jäljetult kaotama, olles kindel, et sellega pole tahtmist/vajadust kunagi enam tegemist teha. kahjuks on ka selliseid ette tulnud. ka hiljuti.

ma olen seda ilmselt korduvalt maininud ja mainin ka ühe korra veel. ma hindan ausust, ma hindan otse näost näkku probleemide lahendamist ja arvamuste avaldamist. ma arvan et ma pole ainus, kes ei salli seljataga rääkimist, backstabbimist, eriti ei salli ma aga salatsemist ja kõrvalepõiklemist. eriti ei suudaks ma sellist asja uskuda inimesest, kes on alati olnud siiras, otsekohene ja abivalmis. ja just otsekohesust ma viimasel ajal ootan. sest alati kui ma palun palvet, mis võib olla lisakohustus ja koormaks, palun ma otsest vastust, kas on üldse viitsimist mu sooviga tegeleda. positiivse vastuse korral ei hakka nagu uni peale käima, aga update'i tahaks seisu kohta ikka teada. eriti kui mängus on ka täiesti mõistlikult suur rahasumma. aga vot keiss, mis mu närve söönud on, kestab juba suve keskpaigast saati. ja uskumatu on see, et viimased 2 kuud olen üritanud käesoleva tegelasega ühendust saada, vältides veel kõige karmimaid ja ebameeldivamaid variante, aga alati tulevad blokeeringud ja halenaljakad vabandused ja lubadused hiljem ise kontakteeruda. ja kas kontakteerutakse, arvake siis ise.....
käesolev keiss on muutnud mu eriti ettevaatlikuks, sest vaatamata 4-5 aastale vägagi heale ja tähendusrikkale sõprusele on selline käitumine täiesti...ootamatu!

mis ma öelda tahan...olge ettevaatlikud, sest aastad võivad inimesi tohutult muuta. väliselt võib nagu esialgu kõik tunduda sama hea ja kindel kui vanasti. aga teatud faktorid võivad muuta inimest nii ratsionaalselt teistsuguseks. ma selle mitu kuud kestnud jandiga lähen kindla peale lõpuni, kuni ma oma õiguse saan. ilmselt tuleb selleks kasutada üsna alatuid, aga vältimatuid kontakte.
ja pärast seda otsin taskust oma paberi ja kustutan nime. punkt!

sltn.

Tulevikku ei näe ma samades värvides..

2011-11-02T18:26:00.000+02:00

ma olen viimaste päevadega väga palju mõelnud. ma tean, et mõni teeb kohe nalja "hehe, sina hakkasid mõtlema?" või "ah sina oskad ka mõelda või?". aga nii on lood, aeg ja vanus ja hetkeolukord on sellised tegurid, mis panevad mõtlema, kas ma tõesti tahan niimoodi jätkata. okei, sellele olen ma juba ammu vastanud, et "ei taha". nüüd ma siis olen panustanud oma ajurakkude kulutamist sellele, et kuidas ja millega tegeledes ma oma tulevikku täpsemalt siis näen. ja mis ma pean tegema selleks, et see ellu saaks viidud.

ma ei teagi, kas ma üldse olen plaane maininud. no ega võibolla kõike ei tasugi kohe välja öelda, aga peamiselt ikka spordi seltsis. mind tõmbab (ja ilmselt keda ei tõmbaks) vabam graafik, rohkem enda sättida ja rohkem vaba aega. ja vaba aega ei plaani ka lihtsalt laiaks istuda, seda saab kasutada MEELDIVAL alal tegutsedes enese täiendamiseks ja teiste meeldivate sissetulekuallikate ja eluks vajalike toimetuste jaoks. meil on tulevikuks Mirko ja Lutsuga juba plaanid, vägagi mõnusad, paljude arvates mitte väga tasuvad, aga endale meelerahu, huvi ja meelepärast tegevust pakkuvad. mulle meenuvad Jarek Kasari aka Chalice sõnad loost "tulevik on meie päralt", mis peavad paika ja ma tahan olla üks neist, kes on tuleviku arengu ja nende sõnade kinnitamiseks andnud oma osa, pannes sellesse oma hinge ja südame. ma tunnen, et mul on vaatamata oma üsna siiski noorele eale, kuid üsna suurele kogemustepagasile aladel, millega tegelenud olen, tulevikule anda nii mõndagi. ja ma tahan ennast täiendada. ma usun, et iga inimene tahab end täiendada, kui on olemas ala või teema, mis pakub huvi.

alles täna öeldi mulle "Respect! See pole just kõige lihtsam karjäär. Aga kui vajad abi sisse elada (koolitused, info, syst) anna teada!". ja selline abi sellisel ametikohal inimeselt annab kindlust, et üldse jalad alla saada. tegemist siis minu südamelähedase ala liidu peasekretäriga. lisaks on mul kodus suurimask eeskujuks/toeks papa, kellelt saab alati nõu küsida. ma ei põe, et olen sellise valiku teinud. kuigi ma veel treeneritööd otseselt ei tee, olen ma kindel, et lähiaastatel tegelen ma põhikohaga just sel alal. kas mingi tiimi või eraldi indiviidide kallal, pole kindel. rohkem kisub teise variandi poole. ma olen mõistnud, et palju meeldivam ja tõhusam on üksikuid "lihvimata teemanteid" töödelda, koguaeg on täpne ülevaade igast isikust eraldi, mitte ei ole üks suur loomakari, kes tuleb ühes rütmis hingama panna (mis on küll võimalik, aga palju stressirohkem ja keerulisem). suure karjaga saaksin hakkama küll, seda ma tunnen. mulle vist on antud seda karjaliidri loomust, praegugi olen ühe parajalt suure ja hetkel kõige tähtsama "loomakarja" eestvedaja. nii et hakkama saaks küll. praegu ma seda lihtsalt ei kujuta kõike ette, sest nii palju, kui ma mingit treeneritööd olen teinud (abitreenerina kaasas käinud ja asendustreenerina üles astunud) on see toimunud põhitöö kõrvalt ja siis tundub see alati hea vaheldus, aga pidevalt töö kõrvalt seda teha ei saa.
ja muide, täna, kui ma tööl tundsin, et igasugune motivatsioon siin töötada on kadunud (kuigi ma ei lahku ilmselt nii pea, hetkeline murdumine lihtsalt pärast haiguslehte) ja hakkasin tulevikuplaane heietama ja vaikselt üles kirjutama, tuli kõne ja pakuti a-vanuseklassi poistega Kuressaarde minekut, et kahes eestikate mängus poisse juhendada. võtsin suurima heameelega vastu. kutid on tuttavad ja paremat aega sellise pakkumise jaoks ei saanudki olla.

mul on praegu lihtsalt hea meel, et ma olen oma peas suutnud tasa ja targu liinid sirgeks tõmmata ja paika panna, mida ma üldse oma elult ootan! 2012 aasta saab olema suurte muudatuste ja uute sammude aasta!

hetkel aga lahkun tööpostilt kottpimeda pealinna tänavatele. püüan marsa kinni, genereerin hea muusika saatel koduteel mõtteid edasi ja õhtul lähen kahe vägagi tähtsa inimesega aega veetma. loodetavasti toovad õnne ja lotovõidu!

piish,

sultan!

Back to the roots...

2011-11-02T00:23:00.002+02:00

No tere-terreee!

lood on nüüd sellised, et see vahepealne kolimine sultanistooridega tumblr'i keskkonda ei olnud õnn! back to the roots ma ütlen tänase sammu peale. igatahes, nii palju aega on möödas. kes tahab, saab paari vahepealset kirjutist lugeda http://sultanstories.tumblr.com/ lehelt.

tegelikult üks põhjus, miks ma siin edasi kirjutan...on ilmselt vana harjumus, mis sai aastatega nii käppa ja teine on see et mirko kirjutas uue sissekande üle pika aja ja ta seal suunab lingiga sellele lehele. no kui siia suunatakse siis tuleb siia kirjutada.

okei, nii palju on nende kuudega juhtunud, panen midagi kirja.

nagu sultani lugudes sai mainitud, siis olen maikuust alates tööl arvato services all ja vastan soome ASUS läpakaomanike murekõnedele. nüüdseks on tööstaaži üle 5 kuu ja praegu ei plaani küll lahkuda. seltskond on hea, värskelt oleme kolinud uutesse tööruumidesse tänu suurele kollektiivi kasvamisele. nüüd on grupid kes nagu üksteisega vahetus läheduses töötavad, muutunud väiksemateks ja meie neljane vahekäigugrupp on tõsine huumorinurk. töö ajal käib saali teises otsas oleva UK liini kolleegiga anekdootide vahetamine. võiks ju arvata et elu nagu lill. ja ausalt öeldes mulle ei meeldi enam vinguda ja kurta. on nagu on, praegu olen rahul.

esmaspäeval sai läbi 2½ nädalane tööpaus, põhjuseks edukalt läbitud põlveoperatsioon. enne oppi sai endale soetatud oma tuppa 32 tolline LG LED LCD teler (obläää, kus tuli lühendeid) ja aafrikasse tööle suundunud markolt omastasin xboxi, nii et võite ise ka arvata, kuidas enamus mu haiguslehe tõttu kodus veedetud ajast möödus. nüüdseks on jalg paranenud vägagi priimalt ja taastusravi käib täie auruga. samuti olen saanud jälle naasta jõusaali radadele, et pärast vigastuspausi comeback teha being stronger and better than ever! teentrenni.tumblr.com toimib ikka nagu peab, pea eranditult on kõik trennid seal kirjas (mõnikord väikese hilinemisega). katsun neljapäeval üles kirjutada ka esimeste taastusravi harjutuste nimekirja, head harjutused mida muidu ka teha jalgade "elustamiseks".

viimane suurem asi, millest tahan paar sõnakest teile rääkida, on mu suurim rõõmuallikas ja võib juba isegi öelda, et mu isiklik "pisipoeg", mida katsun tasa ja targu üles kasvatada. vaikselt on ta kasvanud juba 6 aastaseks, kuigi mitte algusest peale ei ole ma tema kasvamise tõestajaks saanud olla. loomulikult on jutt Ei, Emotsiooni meeskonnast. ma praegu tunnen, et uni pressib peale ja sellest pundist + selle tegemistest on nii palju rääkida, et pean võtma selleks eraldi ühe õhtu. lühidalt kokku võttes - suvel tõime koju ära tänavakossu eestikate Eliidis III koha, esindasime Tallinn Open 2011 rahvusvahelisel tänavakossuturniiril Eesti värve ja kõige krooniks alustasime esimest tõsist sisehooaega Kossuliiga A-divisonis, mille peaproovis ehk Karikavõistlustel tuli ära võit, kusjuures finaalis veel KK Välgu vastu ning seda ilma meie meistriliiga tugevdusteta. meeskonna 6nda sünnipäeva puhul korraldasin poolajal publikule viskevõistluse, auhinnaks meie suure sõbra Goonsi särgid, valminud on esimene partii Ei, Emotsiooni kleepse ja verivärskes Basketballi ajakirjas on Kossuliiga kaheleheküljeline lugu, mida ilustavad karikavõitja meeskonna ja karikafinaali MVP ehk meie oma tormi pilt! fakk raisk, ma ei võta ealeski kogu seda au endale, aga hea on tõdeda, et töö mida olen teinud selle meeskonna elu edendamiseks, sponsorite otsimiseks ja mängijatele ehk mu suurtele sõpradele meeldiva ning pingevaba õhkkonna loomiseks...see kogu töö hakkab lõpuks ikka korralikku vilja kandma. kogu meie emotsioonitute "pere" on hetke seisuga rahul, pingeid ei ole, ainsaks kohustuseks on mängudele kohale ilmuda ja oma koht välja mängida, ülejäänud kõik on boonus ja karistus, oleneb kuidas välja kukub. eesmärke seadnud pole, sest nii on rahulikum ja pingevabam mängida, pole võimalik ka lati alt läbi joosta, on ainult uued takistused ja barjäärid, mida ületada. autasud ja saavutused, milleni jõuda.

teate, ma olen viimase...võiks öelda et aastaga, muutunud enda jaoks täiesti uueks inimeseks. peas on asjad paika loksunud, tulevikuvaated mingil määral paigas, tean mida tahan saavutada ja millega tahan tegeleda. kõik see, mida ma teen ja kuidas ma teen, on lihtsalt minu mõttemaailma järgi teeks, mida tuleb tallada ja kadalipud, mida tuleb läbida, et jõuda selleni, mis kunagi lõpuks toob totaalse hingerahu ka minu templisse.

oi kui palju mõtteid on peas. aga oi kui vähe on jäänud täna viitsimist neid siia maha laadida. eks on pikale ka veninud, kes see nii pikka juttu ikka lugeda viitsib.

tõmban käsipiduri peale ja keeran külili, jätkan juba lähipäevil, et asi saaks vana hea hoo sisse.

elu on nautimist väärt! pidage seda meeles. ja kui mingil hetkel veavad asjaood kiiva, võtke neid kui konarlikke trepiastmeid, millest mööda pole võimalik minna ja ületage need seda suurema enesekindlusega. seda magusam on see "võidutunne", kui takistus on seljatatud.

okei, aitab. piish!

sultan

kolimine

2011-04-21T18:47:00.002+03:00

lõpuks sain taas blogi tööle. vahepealse pausi tingis seda blogi haldava meilboxi blokeerimine.

vahepeal sai uus koht tekitatud. see vana jääb alles et eelnevaid lugusid mitte ära kaotada.

trysili kokkuvõtte olen veel võlgu, selle tasume lähiajal.

aga uutel tegemistel saab silma peal hoida http://sultanstories.tumblr.com/

jutustamisteni

nüüdsest,

sultan.

TTT aka trip to trysil

2011-03-18T10:33:00.002+02:00

yessir, paps viskab kodinad sharani pagassi ja võtab suuna 16 kaaslasega Norra poole.

üle 3 kuu oodanud seda minekut ja lõpuks käes see aeg.

ja hea on minna, kui on kaasas kaks erinevat lauda, saab terve mäe ära vallutada. soetatud on palju uut varustust...kiiver, prillid, klambrid, jope, kindad, sokid..tundub et vist kõik.

mõnus on minna reisile, kui kõik on perfektselt ette valmistatud. reisikaaslased on samuti mu käest ostnud varustust, rentinud varustust ja kohapeal on vaja veel osa suuski-saapaid paika sättida. nagu personaalne hooldemees oleks kaasas.

aga ongi aeg minna pakkima viimaseid asju.

mis ma veel öelda tahtsin..et hoidke silm peal, ilmselt tuleb pilte ja kommentaare mestast pidevalt, reis ju pikk.

seniks väike tiiser, kuhu minek http://www.skistar.com/en/Trysil/Skiing/Lifts-and-slopes/Web-cams/

seeyaaa!

asjad liiguvad õiges suunas!

2011-02-28T23:28:00.002+02:00

andke andeks, kallid üksikud lugejad, kes te siin hommikukohvi kõrvale end lõbustamas käite, aga kui ma liiga palju spordist kirjutan, siis pole midagi teha, see on ikkagi üks suurimaid osasid mu elust ikka veel. ja jääb olema. vähemalt järgmiseks viieks aastaks.

mulle meeldib, kui asjad toimivad nii, nagu sa tahad. vähemalt mõnes valdkonnas. ja need positiivsed sõnumid/näitajad annavad ainult hoogu juurde uuteks muutusteks. tänasest olen ma ühest pahest jälle võõrutusel ja see tuleb ainult kasuks. kuigi suvi on tulekul, mõnusad rannapäevad ja grillõhtud on kindlasti kohad, kus "vindiga" keelekaste võiks lausa ojadena kurgust alla libiseda, siis sellel on ka piirangud peal. mitte, et nüüd vägisi hoian eemale ja keelan endal vahel lõõgastuda, aga lihtsalt mind state on juba sedamoodi paika loksunud, et viimasel ajal enam üldse ei tõmba. aasta 2011 sai käima lükatud paari suurema tähistamise ja väljaskäiguga, mille järelpäevad ei olnud üldse lõbusad.

okei, mis neist ikka pikemalt lobiseda, eks suhtkoht igaüks teab, mida silmas pean. mul lihtsalt sai neist siiber. punkt!

viimasel ajal liigub vormikõver nii palliplatsil kui jäises ovaalis ainult ülespoole. mõlemad alad täiendavad üksteist - hoki annab võhma ja jõudu juurde jalgadesse + ülejäänd keha saab ka rohkem koormust kui kossus. nii et üldiselt on see uue ala lisamine kindlasti kasuks tulnud. koss pole kannatand ka väga, piisavalt saanud mõlemas trennis käia kuna päevad ka ei kattu.

igatahes, miks ma üldse rääkima hakkasin. sain täna kõne ja kahjuks viimase hetke pakkumise, mida ei olnud enam võimalik vastu võtta aga kindlasti muutis see mu tulevikuplaane, kuna pakkumine jäi veel õhku. pakuti siis võimalust astuda saam ülespoole ehk esiliigasse. olevat minusugust abiks vaja olnud, kuna enda mehed sel positsioonil ja kindla ülesandega olid audis...ilmselt vigastusega, kui vanust arvesse võtta. olevat kõne võtnud härral meeles, et olin täitsa okei mänguoskusega ja just selline keda oleks hooaja teiseks pooleks vaja. meelitatud, mis ma muud ütlen. selle nimel tööd ju teengi. ja ei, ärge arvake, et see on mingi ood iseendale. ma lihtsalt austan inimesi, kes oma arvamust julgevad otse välja öelda ja hindavad seda mida teed.

igatahes nüüd tean, et pärast seda hooaega võivad muutused toimuda ja ma usun, et ainult positiivsed, sest seda sammu ma olen oodanud ja teen kõik, et see teoks saaks.

ma tean küll, mis ma kanntama pean selle sammu tegemisel, aga no ilmselgelt on see köömes. niigi kaua sai oodatud, on aeg edasi liikuda.

pärast tänast võib selgelt ja julgelt mainida, et järgmine hooaeg tuleb päris mitu muutust mu kossuelus....vähemalt praegu tundub. kui kõik peaks minema nii nagu ootused on. mitmel rindel.

hea küll, saku trenn oli täna jälle vähe korralikumast klassist. viskan horisontaali ja värskena uuele kuule vastu. märtsis tulekul palju uut.

lisaks tarbimisharjumuste muutustele on ees ootamas norra reis, mitmed otsustavad mängud ja võibolla ka mitu tähtsat otsust suve suhtes.

piishaut!

heiterid...

2011-02-16T23:56:00.004+02:00

ma alustan sellega, et tänan teid ja teie olemasolu. te tähendate mulle väga palju, sest ilma teie idiootsete märkuste, mõnituste ja kommentaarideta ei oleks mul ilmselt enam viitsimist samamoodi hullult edasi pushida. alati peab olema mingi ora perses, mingi okas hinges, mille pärast jääb tunne, nagu oleks midagi tegemata ja kellelegi tõestamata.

seda, et endale tuleb tõestada terve elu, ma tean ja arvestan pidevalt. mu terve elu on endaga võitlus. ja selles võitluses olen ma viimase aastaga kindlalt seljavõidus.

päris palju on viimaste aastate jooksul mainitud mulle (ja võibolla olen ma seda juba siin maininud, praegu olen piisavalt udu, et täpsemalt mäletada), et ma tundun ülbe ja ego ja et maailm nagu tiirleks minu ümber aga seda üldiselt kuni mind ei tunta lähemalt. viimane näost-näkku selline ülestunnistus oli taanis ja seda oli päris hea kuulda. mulle meeldib, et ma kõigile ei meeldi, nii oleks suht õudne elada. arvake minust mis te tahate, väga ei lähe korda kuni te mind tundma õpite ja siis tõesti oskate arvamust avaldada.

nii et heiterid, jätkake samas vaimus. eriti need spordi teemal kräunuvad kõutsid, laske tulla. valan õli tulle ja ütlen paljudes kohtades, et unistuseks on olümpial osaleda sportlasena. ja ma juba kujutan ette, et see võib nii mitmeski kohas kõva naeru esile tuua. no worries, i'm a professional dreamer nagu LTR oma uues singlis ütleb.

ja muide, tujukad inimesed, fuck off, minge kuskile punkrisse, pange tuli kustu, kuulake oma emopleilisti ja tujutsege seal kuni tekib vajadus jälle normaalselt sotsialiseeruda inimestega, aga ärge tulge positiivsete inimeste ilusaid talvepäevi rikkuma oma tujukusega. nagu nimme on alati vaja tulla ja hakata esinema oma teistsuguse olemisega, et hoolivad sõbrad küsiks sult "mis viga, midagi halvasti?" ja siis saad vastata embakumba kas "ah, pole sinu asi" või "ei ole midagi"...või siis üldse kolmanda variandina pakun välja "sitt tuju, aga ma ei taha rääkida"!

kurat kui sul on paha tuju aga sa ei taha rääkida, siis hoia see enda teada ja käitu nendega normaalselt, kellega biifi pole ja kes on head semud! ma soovitan, kui on emotuju, mine oma häppi pleissi, kuula oma lemmiklugusid (kindlasti mitte sita-tuju kategooriast) ja tantsi või laula või tee midagi rõõmsat ja unusta see ära.

kui mul on sitt tuju või mure, nagu see kuu oli üks päev peavalu selle üle, kas tänu oma kulutustele üldse see kuu rahaliselt välja tulen, siis panin pleierist viimase aja "top songs" pleilisti peale, pesin hambad ja läksin magama!

järgmine päev ei mäletanud sellest teemast enam midagi ja elasin lillelist elu edasi.

vot nii käib sitast tujust ülesaamine. ei tasu üle stressata ja mõelda nende asjade peale iga jumala hetk vaid mine oma asjadega edasi ja kui see pask uuesti kaela tuleb, küll siis on aega jälle lahendada ja muretseda. elu on liiga lühike, eriti noorus, et seda üle külvata negatiivsete mõtetega.

uskuge mind, ma arvasin, et kooliaeg ongi stress ja räme porr, vanemaks saades teenid raha ja oled oma aja peremees. sellele mõttele tõmbasin pärast 1-2 aastat pärast kooli lõppu juba vee peale! nii et nautige. ma praegu saan lõpuks nautida, mis siis et vahepeal on suht mõõnaperioode, aga nendega ei tasu liiga üle end koormata, tuleb kiiresti edasi minna ja üle saada.

ja alati tuleb tunda seda õiget hetke, millal sellise teemaga pidurit tõmmata ja mitte liiga sisse elada.

tegelikult algas mõttelend üldse teisel teemal, aga nagu öeldakse, üks asi viib teiseni ja mõnikord lihtsalt suundudki natukene teistele rööbastele. vähemalt sai midagigi jälle ära öeldud, äkki keegi leiab midagi esialgu teravat ka enda kohta, aga loodetavasti pikemas perspektiivis mõjuvat.

aga nüüd aitab!

piish!

kuhjumine...

2011-02-13T23:39:00.002+02:00

lihtsalt nii närvi ajab, et on sada asja, millega tahaks tegeleda, aga on nii vähe aega, et see soov ellu viia.

loetlen mõned ette :

töö

teine töö

sõbrad linnas

sõbrad teistes linnades

põhisõbrad sakus

kuultuuriüritused

ja nüüd kõige tähtsamad:

korvpall linnas

korvpall sakus

jäähoki

kergejõustik (tahaks comebacki teha)

jõusaal

ja kõige-kõige olulisemad:

mu kallis preili ja vanemad-pisivend sakus!

linna kolimine on mõne asja toonud nii ligidale ja nii igapäevaseks

samas mõne asja nii ära lõiganud ja päris harjumatu on nii. ilmselgelt ma tegelen liiga paljude asjadega ja sellepärast ma peangi igas oma tegevuses veidikene kannatama. loogiline on, et jätaks mõne hobi kõrvale, jääks teiste jaoks rohkem aega ja keskendumist.

aga no ma lihtsalt faking ei oska nii. ma olen lapsest saadik elanud nii...ilmselt algas see 5 aastaselt kui isa pani kossutrenni. sealt edasi on kool-võistlused-trennid-laagrid-reisid ja muud asjad koguaeg aina kuhjunud. nüüd, kui vaba aeg on täiesti enda kätes ja kõik hobid-vabaajasisustus enda otsustada, ei oska ma muud moodi kui kõike seda kokku kuhjata.

võib vist võrdluse tõmmata siin mõni päev tagasi discovery pealt nähtud dokist, kus näitas shoppamishulluse käes vaevlevat naist, kes lihtsalt ei osanud olla ilma et uusi riideid koguaeg soetaks.

ideaalne näide - eelmine nädal kolmapäev! õhtul oli hokimäng, päeval ei olnud midagi muud plaanis. magasin kaua - loogiline, vaba päev, puhkad välja. enne 12 sain luugid lahti, tuigerdasin, sõin, mängisin xboxi, aga mingi hetk kiskus igavaks. ja ei osanudki enam midagi peale hakata. läks samamoodi edasi, vaatamata sellele, et enam ei viitsinud. aga muudmoodi ei osanud ka. sakus oleks ilmselt läinud jõusaali ja teinud kerge trenni...või mänginud väikse vennaga või läinud jalutama...aga linnas on need asjad nagu ära lõigatud.

raske on olla aktiivne, aga samas, siiani olen täitsa eeskujulikult hakkama saanud. saan ka edaspidi.

täna sai antud lubadus, et suve poole hakkan natukene jälle kergejõustiku suunalist trenni tegema, ehk jõuan veel liivakasti või matile hüppama mõne korra, sain treeningpartneri ka juba sebitud. ootan põnevusega. seni paugutan täiel rinnal hoki ja kossuga.

btw, hokis on nüüd värava arve avatud, eile loodusliku jää hokiliigas aruküla ja uudeküla vastu kahe mängu peale kolm kolli! väga rahul. uuest nädalast veel uued uisud ka jalas, aina paremaks läheb.

kaon nüüd nba lainele ja siis juba uueks töönädalaks puhkama.

piish!

pühendusega..

2011-01-30T23:01:00.003+02:00

..inimesele, kes mainis nädal tagasi laupäeva õhtusel koosviibimisel, et loeb seda mõtetekogumikku siin. tore on teada, et vähemalt keegigi loeb ja hindab seda hea sõnaga!

millega alustada - pole raske valida. elu on muutunud palju rahulikumaks selles mõttes, et enam ei pea iga kuu lõpus mõtlema, kuidas rahadega välja tulla. üsna rahulikult saab elada, kuu jooksul natukene uusi väljaminekuid teha. ja kõiges on "süüdi" uus töökoht, kus nüüd pea kolm kuud leiba teenitud. jaauaris tuli töötunde 197 ja palk oli sellele kohane. ei ole ma veel sellist tasu ühe kuu eest saanud, nagu kaks viimast kuud. AWESOME!

tellisin eelmine kuu omale pooleks aastaks kaks kossuajakirja korterisse, saan endale märtsis norra lumelauareisi lubada, veidi uut geari peale tõmmata, nagu näiteks kiiver, jope ja lauale uued klambrid. ja ma olen üsna kindel, et ma sellega veel ei piirdu.kahjuks on aga lood nii, et kui mingit vabaaja kraami tahad tallinnast soetada, siis seda lihtsalt ei leia.

see ongi tegelikult teema, millel tahaks peatuda. mille faking asja pärast ei leia eestist sellist geari nagu mujal euroopast ja maailmast. meil on ju suured kõvad brändid ja veidi pisemad vinged niššipoed, mis müüüvad cool'i kraami, aga midagi head sealt ei leidu. olgu, ütlete et maitse asi, aga no kammoon, ainult skeidikraami ei saa ju müüa. või siis nike, ettevõte, mille all ma ise 7 kuud orjatööd tegin. terve internet on täis, footlockeri jalatsivaliku näitel, nike värvilisi ja erinevaid vingeid mudeleid. noored käivad poes ja edastavad oma soovi, isegi vanemad inimesed on näidanud üles huvi, et võiks rohkem värvi ja uut mudelit olla. aga ikka tellitakse poetäis vedelat s*tta! tulgu mõistus faking koju ja tellige normaalset kraami. oleks siis asi selles, et pole...aga EI! asi on ju kartuses, et keegi ei julge nii erksaid ja omapäraseid jalavarjusid või riideid soetada. no kurat küll, ülemused võiks ükskord hakata oma orjasid kuulama hakata, saaks nemadki mõni kuu naeratada, et "oi kui kenasti müüki on olnud"

igatahes tahtsin endale täna jalatsid või pluusi soetada, aga no ei ole mitte midagi. ahjaa, alatine murelaps on olnud sobivate teksade leidmine! närvidele käib, raisk!

okei, jätame kurjustamise. viimase aja spordisündmused.

ma ei mäleta kuna ma viimati kirjutasin, aga kui aruküla välihoki turniirist ei kirjutanud, siis 2 võitu, üks bullitite järel. teises mängus arukülaga läks vastasega tiba nugade peale ja esimese emotsiooni pealt cross-checkinguga tüüp selili ja vastastele bullit. paar sõna kohtuniku suunas ja publiku kisa peale paar mahlast ka nendele, siis kutsusid tiimikaaslased korrale. päev arukülas lõppes riietusruumis ohtralt mõdu limpsides ja hokimeestega törts meestejuttu puhudes.

aga vahepeal on nii palju veel hokiga toimunud, et isiklik nimega särk on valmimas, numbriks saab mul 87 olema, veidi veel uut varustust meie poest lisandunud ja mis peamine, kaks esimest harrastajate hokiliiga mängu ka mängitud. aga ega positiivselt need ei lõppenud. oma võimalusi ära ei suutnud sahistada ja meeskonnale mõlemal korral ühe väravaline kaotus. bollocks!

vahepeal on selle hokituhina ja suure töötegemisega korvpall natuke tahaplaanile jäänud. aga pole hullu, isu on tänu eile jõhvis toimunud teise liiga mängule päris suur ja selles tuleb kohalikke heitereid tänada. eile polnud mingit fiilingut ega suutmist neile kohta kätte näidata, aga nüüd on seda küll ja veel. jõusaali pole nagu paar aastakümmet juba jõudnud, seda viga parandan ütleme nii et iga teine õhtu enne magamaminekut toimuva kerelihaste ja kätekõverduste treeningsessiooniga. suveks rannavormi, you know! aga kokkuvõttes, ei tahaks öelda, et hoki on kossuisu ära võtnud, pigem midagi teistsugust ja huvitavat vahelduseks, annab kõvasti võhma juurde. kusjuures, eelmine trenn oli tõeliseks näiteks võhmatrennist. alguses oli nagu ikka 15-20 minti harjutusi ja siis nagu ikka nelja tiimi vahel mängimine. selgitan lahti, mismoodi nelja tiimi vahel. alati on rahvast nelja neliku-viisiku jagu. esimesena mängivad omavahel kaks veidi tugevamat tiimi, treeneri vile peale kuskil 2-3 minuti järel lendavad nemad puhkama ja teised kaks tiimi tulevad omavahel littima. väravavahid on koguaeg platsil. nii...tulles tagasi kolmapäevase trenni juurde, siis enne jääle astumist riietusruumis jagatakse tiimid ära ehk pannakse nelja eri värvi särgid selga. kuna tugevamate tiimis oli üks mees puudu ja nö teise laine kumbki tiim ei tahtnud kedagi ära lasta, et saaks oma viisikuga harjutada, siis sain mina au panna valge särk selga ja saku I meestega mängida. hoopis teine tera oli, mitte et ma ennast paremaks peaks nendest, kellega ma muidu peaks mängima, aga lihtsalt nende meeste mängulugemine, oskused ja uisutamine on hoopis teisest klassist. lust oli saada täpseid sööte ja ise anda sööte sinna, kus on tühi koht, sest seal oli keegi olemas nagu peab. pärast kahte vahetust oli kõri täitsa pingul ja õhk ei käind väga läbi, nii hull tamp oli peal.

ainsad kaks asja, mis praegu takistavad selle õige mõnu kättesaamist trennist/mängust on korraliku kaika ja uiskude puudumine. saaks need kaks aspekti ka välja vahetatud, võiks juba väljakul vähe julgemalt tegutseda ja parmini paugutada.

aga küll jõuab ka nendeni. lihtsalt kohe korraga ei saa kõike raha magama panna. nüüd, kus vanust juba 23 ja vanematest eraldi elan (vähemalt mõnda aega), siis aina rohkem paneb mõtlema enne kui kiipkaardi makseterminali topin, et kas ikka on kohe ja nii väga vaja.

okei, ma ei viitsi praegu rohkem, kuigi teemasid oleks veel küll, millest pajatada, aga ehk suudan nüüd natukene kätte võtta ja rohkem aega leida. ma tean, et juba kaks korda liiga palju olen seda öelnud, aga lootus sureb viimasena!

mis siis ikka, antsuga taome simpel sessioni puhul skate 1'e xboxil ja naudime kodust laupäeva, lihtsalt ei ole tuju teiste provokatsioonidele alluda ja taaskord klubisse ronida. no lihtsalt ei ole energiat. ega ka tahtmist pangakaarti tühjendada. teine kord!

nii et veelkord sorri kõik, kes te paaniliselt täna holly kutsusite, promise to make it back!

piish hombres!

let's kick the '11 goin'...

2011-01-12T12:48:00.005+02:00

head uut teie nõdrameelsed, loodetavasti üksikud, ei tahaks uskuda et teid väga palju siin oma väärtuslikku eluaega raiskamas käib.

igatahes, nii ta on, 2011 aasta on alanud, nüüdseks võib öelda, et 1-11-11 on ka üle elatud, Maiade ennustus ei läinud täppi ja ikka veel kükitame selle kera peal, kes tühja, kes tegusalt.

btw, siinkohal tuleb välja tuua üks eilse päeva top3 twitterisäutse, autoriks lumelaudur todd richards.

"btoddrichards: 11-11-11 @ 11:11 ? I'm hiding ! The Mayan's predicted global explosive diareah !"

aga väike tagasivaade siis möödund aastale oleks nagu vajalik...või ei? tegelikult need kes mu säutse jälgivad, teavad juba teatud möödunud aasta kategooriate võitjaid such as "aasta top night-out" ja "aasta top muutus" jne. nii et kes pole veel twitterivõludest lummatud saanud, kibekiirelt seda tegema, sest paljud on sinna kolinud ja julgelt võib väita, et suurem elu ja teravamad mõttevälgatused lendavad sinna. sellepärast ta kiirlühipostituste pleiss ongi, seal ei jõua "säuts" öeldagi kui juba on mõte internetiavarustes kajamas!

igatahes, ma siis ei viitsi teha mingit aasta kokkuvõtet, kes on järjepidevalt siinset mölanurka külastanud, teab kõiki tähtsamaid asju, nagu näiteks tattoo, pisivenna tegemised, aasta suhtes, kolimine invaliidi, kõike mu spordist ja tööelust. mis muud tähtsamat saabki olla. ahjaa, reisid ka!

nii et kes vana asja meenutab, sel pussnoaga silma ja kannaga unearterisse, mina sammun...ja loodetavasti koos teiega...nüüüd rõõmsalt mööda 2011 radu!

peab vist alustama aastavahetusest, mis möödus parimate sõprade seltsis (sorri marko, sa oled siiski #1, mõtetes olid koos meiega ;) ) sakus maria residentsis. huumorit ja chillout meeleolu täis õhtu/öö, meestejutud marteniga, kätekõverdused rms stokkebyga jne. kahju ainult, et kallis preili oli pealinnas...

ja kui juba pidude juures oleme, siis mainin ära ka möödunud laupäeval toimunud "erik luts 25" liivalaias, mis algas hilinemisega, mille eest karistati mind saapapitsiga ehk umbestäpselt poole suurema pitsiga (hiljem oli tulemus selle vääriline). seltskond oli mõnus, paljusid polnud ei-tea-mis-ajast näinud. esmaspäeval nägin videot, mis avas mulle 3-4 minutit sellest umbes paarist tunnist, millest mul mingit aimu ei olnud. võtame siis kokku asja nii, et alguse kiire tempo tänu sünnipäevalapsele (ja see pole tal esimene kord minuga nii teha) viis üsna peo keskel mul ajus nö "pildisalvestamise" osakonna rivist välja, aga see ei peatanud ilmselgelt edasi pidutsemast. ühesõnaga oli fun sünnipäev, õnnetusi ei olnud ja kõik lõppes...pühapäeval!

aga nüüd jäävad peod jälle mõneks ajaks sinna paika, töö ja trenn saavad põhitähelepanu.

töökoht, nagu viimases ehk novembrilõpupostituses mainitud vist sai, on a&t sport.

ma ütlesin eile avalikult välja kuldse avalduse "ei ole mul olnud veel töökohta, kus ma naudiks töötamist! täna ei vaadanud kordagi kella mõttega, et saaks juba päev läbi!"

ja nii ka on. see 9 tundi möödub lõbusas seltskonnas, koguaeg on midagi teha, kas lumelaua nurgas, rendis, hooldeputkas või murdmaa seina juures. mõnikord jään hokikataloogi sirvides unistama, et oleks juba endal terve varustus olemas, ei peaks teistel laenama.

ja parim osa on see, et töötasu on kõvasti mõistlikum kui varem...ja lootust veel paremale tundub ka olevat, saaks ainult katseaeg läbi ja püsiks heas valguses. aga väga ei karda, ei põe, enesekindlus on kõrgel ja kui kaks sektorit ehk lumelaud ja rent on peamiselt minu valduses, siis on vastutust juba varajases faasis küllaltki palju. seni "rendiguru", nagu seal nimi vaikselt välja on kujunend, pole veel suuremaid probleeme ja tõrkeid tunnistama pidanud. peab rahul olema!

lumelaua sektsioonis käib kõvem möll, kui alguses arvata julges, üsna tagasihoidlik valik ja väike artikkel meie poes, aga snoukka hakkab ju aina rohkem ja rohkem noori endale võitma, kusjuures mitte ainult noori. seega on ka seal nurgas palju siblimist olnud. ja see on koht, kus saab müügioskused maksma panna, sest kui klient lõpuks võtab meilt saapad/laua/klambrid või midagigi neist, siis on see suur võit selliste konkurentide nagu extreme, hawaii, exit või surfhouse ees!

okei, töö tööks. vist on aru saada, et ma naudin praegust tööd ja seltskonda, kõik on toetavad ja sõbralikud, samas mitte liiga silmad töös kinni, pidevalt võetakse aeg maha ja läheb jututeema või lõõpimine ka muudele aladele.

ja trennist rääkides, siis võrreldes eelmise aastaga on see olukord ka oluliselt mugavamaks läinud, sest tööpäev on lühem, vajadusel saab varem minema, keegi ei pahanda. ja osaliselt tänu a&t's töötamisele olen ma nüüd uue treeninguga liitunud ehk saku hokiklubiga. mitte küll veel mõttega mängida seda harrastajate liigat, aga peamiselt et tegeleda sellega, mida ma olen tegelikult vaikselt väiksest peale soomes teinud. litritoksimine on soomes elanutel suht poolkohustuslik armastus ja ma olen pidevalt vaikselt mõelnud, et kui kunagi kossu enam tõsisemalt ei mängi siis harrastustasemel võiks ju hokis ülamopsusid plaksata. tuli vähe kiiremini, cool. varustust on juba parajalt poest soetatud saanud, paar tähtsat asja oleks kiirelt vaja veel lisada aga finants seab piirid.

muidu kossu osakaal pole vähenenud, ainus mis kannatada on saanud, aga millega nüüd jälle järje peale võtnud on individuaalne keretrenn. suht harjumusest juba enne magamaminekut kerged push-up seeriad kitsa-laia-keskmise käteasetusega. samamoodi kõht-kere-selg, iga päev natukene midagi. kusjuures tööl on meil taga laos toru kinnitatud nii, et saab lõuatõmbeid teha. viimased päevad iga laokülastus algas paari tõmbega.

okei, viimasena räägiks sellest linnaelust. ja peamine, mis on muutunud - ma olen mõned korrad ise süüa teinud, kusjuures esimene kokkamine ei läinud üldsegi aia taha. andres võttis paar ampsu ja tahtis terve panni juba endale broneerida. pidi leppima poole panniga. tõsiselt, kuidagi hästi kukkus välja, kuigi kogused ja koostisosad natukene oma kalli tädi kokaraamatu retseptist erinesid. aga improviseerimine on alati hea olnud. eile õhtul tegin sama toitu, nüüd juba originaalilähedasemate koostistega, kogused veidi suuremad et jätkuks kauem ja juba parem. roaks oli siis panniroog kana ja riisiga, terav salsakaste on nagu loodud sinna juurde. muidu on elu läinud siin ikka vanasoodu, õhtul natuke liiga hilja magama, hommikul raskustega üles, hommikusöök köögis nba uudiste saatel ja tööle.

aaga mis siin ikka muud, niimoodi see elukene veerenud on.

rõhutan veelkord, et kes tahab tihedamini kursis olla tegemiste ja ütlemistega, siis twitter.com ja follow @anthonyenden, sest siia tõesti ei suuda nii tihti enam trükkima tulla. aga nagu näete, kui tulen siis pikalt ja põhjalikult.

OU, oleks äärepealt unustanud. lõpuks ometi saan oma kauaoodatud reisi mägedesse ehk 18-26 märts olen Trysili tripil. kaks kärbest ühe hoobiga ehk lõpuks saan korralikku kohta lauda ja mis seal salata, ka suuska sõitma, võtan töölt ühe paari twintipe kaasa. teiseks kärbseks on see, et saan lõpuks norras ka käidud, island välja arvata siis on kõik skandinaaviamaad lõpuks käidud.

tänud fredyle, tänu kellele sellise võimaluse sain.

aga nüüd tõesti, bye-bye ja peatsete kirjutamisteni!

Embee "Tellings from Solitaria"

twisted fiction, sick addiction, well gather round childre, zip it, listen!

2010-11-30T00:17:00.003+02:00

just nende sõnade saatel algavad mu päevad linnas, mõnikord satuvad need ka töölemineku algatuseks ning tihtipeale ka õhtuse enne-und-chillin-netis sessiooni jooksul kõlavad korduvalt!

nagu täna õhtul, kui vähemalt üle nädala esimest korda oma kallis koduses ja mis peamine - suures voodis pikutan.

eks asjatundjad juba mõikasid, millega tegu on. ilmselgelt hetke kuumima albumi avaloo introjutustuse viimaste sõnadega. kõnealune pala kuulub albumile, mis on viimase paari päevaga ilmselt 10-15 tiiru mu pleieris ja rüperaalis peale teinud. oma lemmikud on juba välja kujunenud aga üldjoontes absoluutne killerteos! pärast tema debüütalbumit polnud enam midagi nii kirgast ilmunud, kõik olid sellised lahjad puljongid pärast esimest rammusat suppi! esialgu toon välja lood "dark fantasy", "gorgeous (ft. kid cudi & raekwon)", "monster (ft. jay-z, rick ross & nicki minaj)", "blame game (ft. john legend)" ja "lost in the world"! aga tegelt on suht patt välja tuua lugusid albumilt, mis on sedavõrd rikkalik ja värvikirev nagu ta üle-eelmise albumi "graduation" ümbriskaaned! siiski, need lood on ilmselt pundi peale kolmekohalise arvu mängukordi saanud.

ja muidugi kogu supi kõige kirkam osa - albumi nimi - on tabav nagu gert kullamäe kolmene.

my beautiful dark twisted fantasy....meil igaühel on vähemalt üks selline. ei ole, ütled sa? tead, endale pole ilus valetada. ole nüüd aus, keegi ei saa teada ju, keegi ei kuule sind praegu, sa ju räägid endaga. tunnista, kui nüüd korraks mõtled, siis sul on see olemas.

anyways, soovitan igal vähegi kvaliteetset toodangut hindaval muusikahuvilisel see album läbi kuulata ja hea meelega võtan vastu teie kommentaare selle postituse kommentaarides! minu viimased päevad on see album igatahes kenasti ära täitnud ja supermõnusa tuju andnud igaks hetkeks. võibolla on mu rahulolu veel eriti suur just selle pärast, et vahepeal kadus mul usk kanye'sse, et ta ei suudagi oma banger avateost enam üle trumbata ja millegi uue jahmatavaga lagedale tulla. aga näed, raisk, hakkama sai! ja mul on hea meel!

kui ma mtv ema toimumisõhtul live streami peale lülitasin, siis nägin täpselt toimunud ürituse lõppu ja õhtut lõpetavaks etteasteks oli just yeezy "runaway" koos pusha t'ga! ma pean siiani tõdema, et see live esitus oli kordades parem kui albumiversioon, aga ega viimane on ka kuulatav ja hea teine. aga pärast seda esinemist ma hakkasin kogu uue albumi riliissi ootama, uurisin juba teisigi netiavarustesse lekkinud palasid otsima, pettuma ei pidanud.

aga eks te siis kuulake, kes seda veel teinud pole ja andke mulle ka teada, mis arvate. eks maitsed on erinevad ja ega ma polegi kunagi arvanud, et mu muusikamaitse on normaalne või et teie maitsed minu omaga ühtima peaks. mul on suht pohhh....lamoos sellest, mida te kuulate igapäevaselt, aga ma lihtsalt üritan nendele vähestelegi, kes minuga sarnast muusikamaitset jagavad, tutvustada uut killerkraami, mis just värskelt ahjust välja võetud!

praeguseks minu poolt kõik, monster ja blame game viimast korda peale!

uni ootab, magus uni, oma kodu uni! see parim! oma voodis!

homme äkki jõuan kribama ka veidi linnaelust taaskord, nädalavahetusel sai ju mingit sorti soolaleivakas ja viimaste aastate kõigekõigem klubipidu maha peetud!

bängimiseni!

yessir!

midagi lõpetuseks kuulamiseks ka teile!

http://anthonyenden.tumblr.com/post/1730197321/sasquatch-godzilla-king-kong-lochness-goblin

livin' on my own!

2010-11-19T23:31:00.004+02:00

jep-jep, nii on! lõpuks olen kodust välja kolinud, ilmselt siiski mõneks ajaks, eks näis, kaua kestab, aga finally elan ma esimest korda oma elus kodust ja vanematest eemal!

alustuseks tuleb tõdeda, et väga heal ajal see ei juhtunud ehk siis pean silmas väikevennast eemalolekut. mulle ei meeldi see...samas seda mõnusam on tunne kui koju lähed ja esikuukse avab väikemees, kes vaevu, kuid siiski juba mõnda aega ukselingini ulatab. suu kõrvuni naerul ja silmad kissis tammub jalalt jalale nagu teeks kossutrennis kaitseasendi harjutust ning hüüab "ennnaaaa!"

ma ei oleks ealeski uskunud, et see nii hea tunne on. juhtus see siis neljapäeval pärast saku jõusaali külastust. sai siis kodu külastatud pärast paari ööd linnas. ka teiste pereliikmete poolt soe vastuvõtt ja mõningane pärimine linnaelu kohta.

soojale vastuvõtule järgnes tugev sööming ja Riksuga tavapärane autokalendri lappamine ja asjade pakkimine minu toas. praegu algusaegadel on pidevalt midagi kodust vaja linna tuua.

okei, kodukülastusest küllalt. linnaelust veidi. tavapärane hommik algab 8.15, halvemal juhul 8.00, sest toakaaslase kurgiste andrese äratuskell heliseb tavaliselt siis, aga ta ise seda ei kuule. ehk põhimõtteliselt olen mina antsu äratuskell. järgneb hommikusöök/kohv köögis läpaka ja hommikuste ergutusbiitide saatel, asjad valmis mis vaja, pleier pähe ja labajalakesed vabaka poole, et sarvilise bussiga tööle sõita. neljapäeval oli luksus, andres ärkas ise oma kella peale, läks kooli ja mul oli vaba päev, tuimalt 12ni und. vaba päeva sisustasid korralik toitumine, xbox, netiavarused ja siis juba jõusaal-kodu trip, pärast seda juba kinos "Unstoppable". õhtul jälle kodune chillout, call of duty pelamine xboxil ja unele.

tagasi tööpäeva juurde ja üleüldse uuest tööst. jah, extreme ajad said läbi, aasta ja paar nädalat peale sai seal leiba lauale teenitud. meenutan üsna heas noodis neid aegu, seltskond oli vägagi kirju, aga 95% positiivsed tegelased. huumorit, kogemusi ja uusi teadmisi tuli küllaga. ausalt öeldes päris kahju oli oma vahetuse rahvas maha jätta. aga elu peidab endas igasugu käike ja muudatusi. hetkel oli see muutus vajalik.

igatahes, uus töökoht, A&T Sport mustamäe teel. seltskond on väga kirju, endisi ja praegusi tipp/harrastussportlasi terve seltskond täis, suusakoondise määrdemees jne. õhkkond on vabamate killast, samas kui tööd tehakse, siis tehakse ära ja hiljem jätkub huumor uutel tuuridel. praegu on üsnagi vaikne aeg, me kutsume seda "vaikus enne sõda", sest suure lume langedes läheb tõsiseks sõjaks. lisaks lumelaua nurgale võtsin endale eesmärgiks teist vaikset nurka ehk hokinurka unepealt tunda ja rääkida osata. kummaski neist suurt möllu oodata pole, aga valmis tuleb olla, lumelaua nurgas oleme ühe teise uue tegelasega kaks asjatundjat. veel olen ma algkursuse lumelaua ja mäesuuskade määrimisel ja kantide teritamisel saanud, selleks on meie ettevõttes masinad, nii et midagi rasket ei ole. päästan sellega murdmaasuuskade hooldustiimil palju väärtuslikku aega.

tööpäev kestab nädala sees 10-19ni, laupäeval 16ni ja pühapäeval on üldse pood kinni. selliste tööpäevadega jõuab järjest palju rohkem päevi tööl olla, see kaks tundi lühem tööpäev päästab ikka sitaks. võibolla on mul alles uue koha eufooria peal, aga mul on hea eelaimdus, et see asia toimib kenasti.

üleüldse linnas elamine on praegu end väga õigustanud. kui saan ID kaardi ka tehtud, enne seda nimekorrigeerimise teema ka korda aetud, läheb ühistranspordiga sõitmine ka veelgi soodsamaks. muidugi selleks tuleb mul end invaliidi 3 aadressile sisse kirjutada, mis ei tohiks väga probleem olla. ants juba endal tegi seda. trenn on 10 min kõnnaku kaugusel, samast kohast läheb ka troll tööle. siiani olen toidu ostnud solarisest, -5% kliendikas aitab kenasti. ilmselt tulevikus suuremad ostud teeme andresega järve selverist.

aga mis siis praegu veel jutustada. külalised tulid, järgmine kord lisan mõned pildid ka!

ps. tsekkige mu tumblr'i saiti, sinna ilmuvad paar videot Rahzel'i live'st lähiajal!

piiish!

mul on uskumatud võimed!

2010-11-09T01:21:00.005+02:00

ja sama uskumatu on see, et need peamised "uskumatud võimed", mis mulle looduse poolt on kaasa antud, ei ole absoluutselt head võimed.

esimene võime on end pidevalt vigastada. randmed-hüppeliigesed on nagu püsikliendid juba, mujale kõikjale tuleb pidevalt kolkse ja litakaid, nina-hambad on ka saanud uutena kliendistaatuse.

ammu juba seda nalja iseendale tehtud, et varsti alustan elulooraamatu kirjutamist, pealkirjaks panen jalgpallist ainest saanuna "pool elu vigastatud".

tordile panen praegu ise kirsid-maasikad-mustikad otsa, sel nädalal ilmselt saab lõpuks teoks ka linna kolimine ja seda üsna sobivasse kohta - invaliidi tänavale!

äkki see peletab lõpuks selle ebaõnne haldja õlalt minema.

aga teine võime...ma nüüd väga ei usu et paljudel seda esineb, samas ei tea ka, mul igatahes tuleb seda ikka üsna tihti ette. ma suudan alati hästi palju asju ühele lühikesele perioodile kokku kuhjata. okei, üldjuhul kuidagi läbi ussim....tähendab kuidagi loksub kõik alati paika ja jonksu, mõni asi vb natuke kehvasti, aga ikkagi saab nagu ilma suuremate "haavadeta" üle elatud.

praegu, oma sünnipäevanädalal...mul on hirm! nagu fo'real, sel korral on juba kraadi võrra kangemad teemad...

mul on viimasel ajal palju peas paika loksunud. mitte, et seda varem poleks juhtunud, selle aastaga olen ma palju muutunud ja täiskasvanumaks saanud, mulle endale vähemalt tundub. ma hoian palju tagasi, palju hoian endasse, samas kõike ei suuda endasse hoida...ei tohi ka, plahvatada võib. aga ma pean ütlema. ma olen maailmaasjadest palju paremini hakanud aru saama ja seda väga palju tänu sellele, et räägitakse otse ja ausalt. ei varjata. ei keerutata. kõik tuleb julgelt, otse ja selgelt ära rääkida, muud moodi ei saagi.

aitäh, mu kallid vanemad, kes te mul olete vägisi seda mõistust üritanud nihutada veel rohkem omale kohale. i admit, i've made some shitty mistakes in my life, but now it's time for redemption!

ma tihtipeale kardan, et ma olen liiga otsekohene, liiga pealetükkiv, liiga ahistav. kui midagi on valesti, ma tahan kohe teada, mis ja miks. mul hakkab kohe sees keerama, kui midagi on valesti ja enne rahu ei saa, kui kõik korras on. aga ma ei saa midagi sinna teha, see olen mina. jah, võibolla ma olen perfektsionist ja tahan elada ideaalses keskkonnas, kus kõik on koguaeg valgel paberil laua peal punasega kirjas, ainult loe ja tee, paranda ja kõik on korras.

valusad on need hetked, kui ma saan aru, et see asi on hullem kui ma arvasin. et see lõngakera ei olegi lihtsalt sõlmes nagu saapapaelad, mida kisud ühest otsast ja ongi korras.

....

ma kujutan ette, et kui ma selle nädala nüüd elan üle nii, et esmaspäeval, 15. novembril ma mõtlen tagasi neile seitsmele päevale, vaatan naeratades Invaliidi 3 korteris lakke ja saan öelda "raisk, kõik saigi tehtud ja korda"...

...vot see on hetk....ühe õlle jaoks!

aga siiski, praegu on alles 1:44 teisipäeva varahommikul ja kõik on alles ees...

viimane tööpäev extremes, välk vs altius mäng, uue töökoha külastus, saku vs rentica mäng, sünnipäev, teises uues töökohas esimene tööpäev, sünnipäevapidu, peavalu ja kolimine!

FAKING HELL, kui palju asju! ja kui päris aus olla, siis see pole veel päris kõik!

mu viimane uitmõte siia lõpetuseks...

ma olen ikka päris mitu korda avastanud end mõtlemast sel teemal ja praegugi oli üks selline hetk, kus keegi mu peas asuvas ülemkogus tõstatas küsimuse "kas ma olen karjaloom või üksik rändhunt?"

ja kindlasti nüüd mõni, kes siia mingi ringiuitamise tõttu satub, arvab et ma olen jube diip ja kunstiinimene ja ego jne... ära muretse, sa pole esimene kes niimoodi mõtleb ja tänu sellele on mul selliste jaoks oma ütlus.

FUCK OFF ja mine tegele oma asjadega kui ei meeldi!

nüüd ütlen teile teistele pudulojustele Thank you, nagu seda tegi mu tänase õhtu parim sõber John Mayer, ja lähen otsin padja alt varudest kübekese und.

japh, gravitatsioon on just see asi, mis mulle praegu kõige rohkem mõju avaldab....oma iseäranis huvitaval moel

ps. ilmselt tulevikus, kui ma oma viimaseid pikemaid üllitisi taaskord loen, ei suuda ma uskuda, et need valmisid kainena. seepärast ma nüüd ütlengi, et usu ikka, sa vana kõbi! ;)

ja seda ka, et õhtu põhilugu ei olnud gravity...veel "hullem" oli hoopis!

"Worst Comes To Worst" Dilated Peoples

2010-11-05T01:46:00.001+02:00

träkk, mis meenutab aegu, kui kaks seni kestvat parimat sõprust alguse said!

janiga meenutasime vanu aegu ja tema öeldu sõprussidemete kohta langeb täpselt lüürikaga kokku!

"Uh, I got them back, at the end of the day

We could go our seperate ways but the songs remains, it won’t change"

it's the best!

järjeüleskorjamine

2010-10-25T23:52:00.002+03:00

ma ei viitsi pikalt vabandada, et ma pole siia kirjutanud! paar korda on nagu tuhin tulnud, aga peamiselt töölt koju tulles vaatan põhikohad üle, uudised/suhtlusportaalid (tegelt üks ainus), mõned vestlused msn's ja unne niivõrd-kuivõrd normaalsel ajal tööinimese kohta.

täna hommikul tekkis mõte ja päeva jooksul aina juurdus, et võtan õhtul prismast paar tuborgi üle väga pika aja, jõuan kenasti koju ja teen rahuliku õhtu kodus oma mõtetega. ja ma suutsin seda, mitte ei allunud provokatsioonidele ja ei läinud linna peole (kuigi natukene halb on ka, oleks tahtnud ikkagi sõbrantsi sünnale minna kui juba kutsutud ja puha). aga ohverdusi tuleb tuua, eriti kui tööpäev järgnemas ja väsimus kallal.

igatahes jõudsin koju, käisin pesus, sättisin oma toas sisse ja avasin õlle...jaaa osaliselt on õhtu läinud nii nagu ette kujutasin.

osa selle õhtu meeleolust lõi juba rongiga hommikul tööle sõites pleilisti valik ehk tänaseks "artist of the day"-ks osutus Kid Cudi....taaskord! Cudder kunagi rääkis oma loo "day n nite" nö taustaloost ehk millest täpsemalt see räägib...ja sealt kinnistus mul üks mõte - kui ma tahan mingi kindla asjaga tegeleda õhtul oma toas, olgu see siis kavand, kirjutamine, lugemine või lihtsalt mõtlemine, siis ma pean panema laualambi põlema, suured tuled ära kustutama ja siis tekib nagu omamoodi mull. sa näed ainult seda ovaalset ala, kus asjad on valgustatud, muu kõik on omadega pime. nii on lihtsam keskenduda, välised segajad kaovad.

sellega meenub mul üks streetball show, aastaks oli 2008, kui seb bbl all-staril saku suurhallis sai väike ülesastumine leedukatega tehtud. siis oli sama efekt, ainult välja oli valgustatud, ülejäänd saal oli pime ja nii ei tekkinud mingit pinget, värinat ja keskendusid ainult show'le, nagu olekski tühjas saalis mänginud!

tegelt, ma ei jõudnudki otseselt nende paari asjani, millega oma "mullikeses" täna tegeleda tahtsin, aga vähemalt sain selle jama siia maha laetud ja ühe sammugi tehtud ehk üle pika aja mõtted siia maha laetud.

tegelt, mul on viimasel ajal vist see mure, et ma mõtlen liiga palju ja käin liiga vähe neid siia maha laadimas. nii nad kuhjuvad ja pika peale krutib ära, ülemõtlemine etc. mõnikord pean võitlema ikka pikalt, et ei laoks mõnda mõtet tuimalt letti, mõni selline võib päris drastilisi muutusi ja jamasid korda saata. tänagi olin ühe sellise sõnavõtu äärel, sest see mure painab mind juba pikalt. võibolla ma olengi paranoiline ja ülemõtleja, võibolla olen ma lihtsalt endale võõras olukorras või harjumatul positsioonil. aga samas, me elame ainult ühe korra, nii et ma ei stressa ja lähen eluga edasi. keep your head up!

a samas, ega praegu ei stressagi väga rohkem kui see finantspool kisub kitsaks. õnneks pole novembrini palju ja siis läheb asi lahedamaks, seni säästuperiood ja tööl 10 kroonine lõuna, kärab küll vahelduseks.

tegelt on see rahaseis üheks suurimaks tujurikkujaks ja ajab ikka kassima küll, kui pidevalt pead mõtlema, kuidas järgmise palgapäevani ära elada, kui on veel eluks vajalikke asju nagu talvejopet või midagi sellist vaja. tuleb ennast süüdistada, oleks ülikooliga korralikult ühele poole saanud, poleks probleeme. a ma võin kogu oma praeguse maise varanduse vahele panna, et kui keegi keerab tagasi aega ja laseks asjadel teisiti minna, siis ma ikkagi ei lõpetaks seda ärindust, ebareaalne porr oli ikka. ja mida see paber ikka nii väga võibolla aitaks, nagu näha siis saavad siin mõned härrad oma esimese palgana juba paar tuhhi rohkem kui mina oma 11ndal kuul. kõik oleneb kohast ja ametist ja muudest vähemtähtsamatest, aga siiski määravatest faktoritest.

pole hullu, uuest kuust uus vanus, uued töökohad ja uus elu (osaliselt vähemalt), vähemalt ise võtan seda kui üht suurt restarti...või siis vähemalt refreshi!

ma olen nüüd päris mitu tundi siin istunud, veidikene oma mõistust pehmendanud ja seda üle mõningase aja ikka. aeg kokkuvõtteks.

esiteks, ma mõtlen liiga palju. selles osas saab üsna tugeva ühise joone tõmmata ted mosby'ga HIMYM'st. ja kusjuures ma leian sarnaseid jooni tõesti. brrr....päris creepy kõrvaltvaadates. samas isegi hea, et seda suudan endale tunnistada. liigume edasi

tänane õhtu ei kujunenud päris selline välja, nagu ma esialgu planeerisin või ette kujutasin, tegelt sellist asja ei saagi ette planeerida. üritust või päevakava saab ette planeerida, pulmasid saab ette planeerida, sünnipäeva ja matuseid ka, sellist õhtut mitte. nii et, lükkame homsesse need tänase õhtu mõtted. ergutusjoogid on ka homme olemas, sponsoreeritud saku õlletehase poolt. jätkame

ma kindlasti ei ole mingi kunstikäega noormees, tegelt puudub mul joonistusoskus totaalselt, aga ma loodan, et eesolev tattookavand ja peas ja silme-ees kujutatud üksteinekavand on piisavad, et tuua välja mingigi kunstiterakene minust. meeleolu on ju loodud küll piisav - low light, kid cudi, keelekaste ehk mõtteturgutaja, lendav mõttemaailm....isegi habe on ajamata jäänud, faking poolmetslane kergelt, aga ausalt öeldes saab iga lugeja ise ka aru, et praegusel hetkel on mul suht pohhh...hhlamoos sellest, milline mu facialhair välja näeb! kaido seil sai mu ilusast ninast nagunii jagu, modellinduse debüüt sai tehtud, milleks seda nägu enam vaja! kõik vajalik tehtud juba!

heh, naljakas....mõni raudselt võtab eelnevalt öeldut nagu ma oleks praeug üli deprekas ja kassiks ja kõigest ülipoohhui ja ootaks et keegi tuleks lohutama. aga vot see on ka üks asi, mida ma olen aastaid juba selle netisuhtlemise ja üleüldse tänapäeva kirjutiste viga (blogid, msn), et kunagi ei saa aru, mis meeleolus kirjutaja tegelt on, kas ta tegi nalja või lihtsalt sa ei meeldi talle sel hetkel, kas ta on tõesti väsinud ja ei viitsi kirjutada või ei ole tal sulle midagi öelda, kas üleüldse miski tema kirjutatu on tõeline või peitub msn-emotsiooni ikoonide taga hoopis vastupidine nägu. see on nii idiootselt häiriv ja mõnikord närvesööv, kui mõtled, mida ta nüüd tegelikult mõtles.

sellepärast ma eelistangi face-to-face suhtlust ja pigem lähen kasvõi -15 kraadiga välja, et mingil tähtsal vestlusel vestluskaaslaselt ka vahetut emotsiooni saada, nii tundub asi real!

ma vaatan oma kirjutuslaual ühte pilti. ilus pilt on. pildil on kujutatud inimese nimi all. mustvalgelt pildil värviliselt. teisel pool on ka pilt. värviline. võikski vaatama jääda.

see pildil kujutatud isik on mind viimase umbes aastaga muutnud väga räigelt. ise ma ütleks, et ma olen muutunud ikka väga palju paari aasta tagusest. just nagu vabaduse väljak. jah, ma mõnikord ei tööta ka nii nagu peaks - täpselt nagu vabaduse rist! ainus vahe on see et mind ei ole tšehhid valmis klopsinud. see selleks

ma tänan sind, et sa minuga oled ja kannatad mind ikka veel.

ehk on meie ilusamad ja lihtsamad päevad veel ees, kus ei pea mitu päeva ootama, et üksteist näha ja selleks ka leida alati mingit põhjust.

ja aitäh sõpradele, kes on olemas. viimastel aegadel on jälle terad sõkaldest eraldunud, tõelised sõbrad esile kerkinud. ma loodan, et need isikud ise ka teavad seda, kui tähtsad nad on.

ma mõtlesin veel korra (pange tähele, jälle mõtlesin), mida lõpetuseks öelda...

tahaks teile lubada, et peatselt jälle kirjutan mingit pläusti teile õhtuseks õlle kõrvale lugemiseks või hommikuseks äratuskohvijasaiakese kõrvale lugemiseks. aga ma ei saa ju seda lubada. sest mulle ei meeldi inimesi üle lasta. pettumust valmistada. lubada ja siis mitte täita. it sucks! hard time!

seega kirjutan siis kui kirjutan!

piish!

kicks for 2010-11 season

2010-09-15T02:26:00.007+03:00

üle mitme aasta on loodetavasti terveks hooajaks kaks paari usaldusväärseid susse saalis lendamiseks olemas, lühike ülevaade ja arvamus esimeste kasutuskordade põhjal

Nike Lebron Zoom Soldier 3

ketsid, mida ma juba aasta tagasi jahtisin, taasavastasin need kreekas emal külas olles ja oh üllatust, läbi akna nägin neid laupäeva õhtul, kui poed olid juba kinni ja pühapäeval nemad ju tööd ei tee. seega oli ema kohe vabalt nõus esimesel vabal võimalusel tulema nende kohta taustauuringut tegema. nagu hiljem välja tuli, õige suurus ja soodushind olemas.

papud said ühe kreeklasega lennujaama saadetud, kohe esimesel päeval oli vaja neid kangru platsile testima minna. esimese hooga kartsin, et kannaosas seespool miski hõõrub, aga selle vea sain kiirelt eemaldatud ja edasi on kets olnud enam kui väga hea! kahe pealmise strapiga saab lisaks paeladele veel regullida ketsi ümber jala, seest on kets pehme, parajalt ümber jala, piisavalt kõrge, mis on viimastel aastatel saanud mulle tähtsaks arvestades hüppeliigese pidevat kehva "käekäiku". nii et ainult positiivseid sõnu jätkub, kel vähegi võimalik, soetage, väärt jalavari!

PS. paaril tiimikaaslasel olid juba eelmine hooaeg samad (erinevad värvid) ja taanis nägin mitmel neid tänavakossu turnal jalas! tundub, et ollakse rahul!

Nike Hyperfuse

jalats, mille esmamulje kohta....korvpallurid ehk saavad aru, mis tähendab esimene trenn uute sussidega - kerge piin, veri kinni, jäik kets jne. nendega oli ainus asi loetletutest teine, kolm korda jäi parema jala suure varba verevarustus nigelaks, aga see oli pisike asi, sest 1,5h trenni lõpuks oli hyperfuse nagu kuu aega mängitud, nii mugavalt jalas. pärast seda pole ma ausalt öeldes lebrone veel jalga saanudki, lihtsalt nii head ja mugavad on need. kõrge äär, seest mugav, miski ei hõõru, ei suru (va. üks trenn kui nina juurest üks koht tibakene paindus valesti), hyperkerge ja muud ülivõrdes kiidusõnad. seni ülivõimsalt parim kets mis eales kossu mängides jalavarjudeks olnud. hind ei ole ka liiga krõbe, seega kõik pallurid, kes uut sussi otsivad - SOETAGE HYPERFUSE!!!!

enough said, nendega plaanin hooaja lõpuni pallida! kahe paariga peaks nad kauem vastu ka pidama ja mitte eelmiste hooaegade eeskujul kiirelt lagunema - ei tahaks enam as jalajälg kontorit nii tihti külastada ja ketside lagunemist kurta.

let's ball!

GAM3 Finals '10 in photos

2010-09-15T02:24:00.002+03:00

otsustasin, et kuna siia on nii sitt üksteise alla 254 pilti laduda ja alati lähevad nad vales järjekorras, siis on mul nüüdsest olemas piltide, videote ja biitide jaoks eraldi koht tumblr's!

anthonyenden.tumblr.com

väikene pildiülevaade reisist nii meie kolme kui ka korraldajate kaamerasilmade läbi...

...ja esimesed postitused juba laevad üles!

take your time...pilte tuleb üsna mõnusalt!

let's have a toast for the....

2010-09-15T01:22:00.002+03:00

pange see lugu omale taustale, kui loete seda, mul mängib igatahes kirjutades
tõsine kirss oli selle awardsi lõpus olnud, hetkel meeldivaim pala mu pleilistis

Runaway (Live)

Get new music videos and MTV show videos on MTV.TV.

www.mtv.tv

heyaa from cph!

2010-08-28T01:45:00.002+03:00

nagu näha, pole ma ammu siia kirjutama jõudnud ja põhjus üsna ühene – Road to CPH! viimastel päevadel kodumaal oli päääääris palju tegemisi-toimetamisi-käimisi. vanemad ja musi läksid ju päev varem väljamaale, kes kaheks nädalaks, kes kuuks ajaks. pole hullu, vanemad saavad puhata, preili saab tööd teha ja lebotada, seda mitte just kõige halvemas linnas euroopas – Pariisis!

vanemad läksid hispaaniasse puhkama ja väikemees võeti ka kaasa, rich sai esimest korda lennata. olgu neil mõnus ja soe seal!

aga mis siis endal seisud, te mõned võibolla küsite. pajatan siis veidikene sellest mida mäletan ja mis pähe tuleb. praegu olen siis CPH's, taanis. kaua sai oodatud, organiseeritud ja ajusid ...... jätame selle sõna välja, aga lähemad inimesed teavad, milline ma olin ja kui segi pea vahepeal oli sellest organiseerimisest. lõpp hea, kõik hea.

igatahes siis kodumaal sai viimane nädal tööd tehtud, 7 päeva jooksul 5 tööpäeva, neist üks õnneks pirital nö lisapäev ja 7 tundi. enne äralendu esmaspäev ja teisipäev sai kõvasti ringi tuuseldatud, reisiks toitu ja nodi ostetud, trenni ka tehtud. päev enne äralendu tegime kk välgu vastu saku saalis mängutrenni, 5 mängu 30 punktini. sai palju mängulisi asju üle vaadatud, vigu avastatud, kokkumängu lihvitud. elgar jäi sakku ööseks ka, sai korra veel linnas käidud ja tinnu sauna külastatud.

aga mis siis ikka, kolmapäeval 11.45 olime lõpuks kõik lennujaamas, pagas ära antud, väike julgustusnaps ja esimene tiimipilt tehtud – lennukile. lend oli okei, 1h45m, vahepeal õhuaugud tõmbasid mõnusalt sees õõnsaks, mõnel isegi kiilus kõnevõime neil hetkedel kinni. okei, lend lennuks, lõpuks jõudsime kohale, mingit moodi 10 korra rongikaarid ostetud, kusjuures üks meist sõitis lennujaam-kesklinn suuna ja esmaspäeva hommikul sõidab veel kesklinn-lennujaam suuna jänest, me pole veel otsustanud, kes selleks saab. hostel on siis kesklinnas, paar minutit raekoja platsist ehk suht sama rongijaamast. selgus, et kõik oligi korda saanud, tuba bookitud ja ainult maksa ära. 1012 is the place we be at! kaks nari ja kaks tavavoodit, selline mõnus hubane tiimituba.

kõik on tegelt suht käe-jala juures, nii toas kui ka linna mõistes. ostutänav algab kohe raekojaplatsi äärest, toidupood on üle silla, kossuplats samuti (tehke palun eestisse ka selliseid väljakuid, videolt saab näha hiljem).

aga jah, on saanud shopata, kossu mängida, linna näha, esimesed kaks õhtut oleme toas ühe ukse taha nurka kogunud taarat ja seda just õhtuste jookide mõistes. täna, reedel enam seda kraami me ei puutu, homme on vaja 5 mängu = €2000 ära teha.

täna hommikul magasime kes kauem kes vähem, meie siimuga lasime 12ni tuimalt, käisin pärast seda ~1h kestnud tugeval hommikusöögil, raamat oli tegelt see mis hommikusöögi nii pikaks venitas, aga mõnus oli. pärast seda läksime üle silla kossu mängima, naiste punt oli ka, segatiimidega sai oma 2h vist pallitud, harjutatud homseks.

mõlemal tiimil on tunne hea ja võidutahe silmis homme platsile.

hetkel tundub, et polegi nagu rohkem midagi muud. eks ma täidan seda blogifaili vahepeal veel, kui tuleb meelde, praegu kaarte mängima ja siis hiljem netti, sest tegelikult ei saa ju ma laivis netti kirjutada, kõik tuleb enne ette valmistada, et tunnise netiaja ostuga ära elada.

piish, homme tähtis päev!

thony out!

...

2010-08-22T22:14:00.000+03:00

baltic open '10

2010-08-14T21:02:00.004+03:00

musi tegi veidi pilte baltic openil ja eelnenud õhtul!

hitisuvi

2010-08-09T00:25:00.002+03:00

hitid, mis on see suvi ikka mõnuga paugutand ja mu tuju tõstnud, õhtuid käivitand jne

igatepidi tundub ülevändatud lugu, aga see versioon on lihtsalt the bomb!

poleks uskund, aga mika lugu tõsiselt köidab meeli

kõige hilisem leid, tõeline käivitaja, sai kohe telefonihelinaks ka, enam ei taha kõnedele vastata, you know what i mean

noo selle loo kohta ei ole vaja selgitusi anda, totaalselt omapärane

sai mehe esimest hittsoolosinglit kuulatud, paarile inimesele jagatud ja just siis hakkas see raadios levima, iga teine inimene pani helinaks ja iga teine ipodi lemmikpleilisti

tüüp siis sai tuntuks gym class heroes'i solistina, soolokarjäär on lihtsalt orkaanilise hoo sisse saanud, selles videos paar superhead pala, nagu ka kõige tuntum hitt, mida sai mõnel suvisel tripil korduvalt terve +10 pealise seltkonnaga täeist kõrist kaasa lauldud

mõned aastad juba on see mees olnud üks absoluutseid lemmikuid, selline suvine rahustav ja mõtlemapanev muusika, samas mõned palad nii jollyd, panevad kaasa laulma ja tõstavad tuju mitmekordselt. selles loos on Toca hääl lihtsalt nii mega, ehe näide, et neil on pooled lood laivis paremad

hetkel aitab hittidest, äkki tuleb midagi varsti veel meelde, siis täiendan!

so long, nautige suve ja ärge vinguge, et palav on!

good morning, sunshine

2010-08-03T22:33:00.000+03:00

sellise vaatega hommikust ei ütleks küll praegu ära!

wanna ball, wanna jump again..

2010-08-02T00:31:00.001+03:00

midagi isutavat, trenniisu on jälle nii kõrgele aetud tagasihoidliku juulikuu järel!

hüpe ja mäng vaja jälle kõrgele tasemele viia, august täis tähtsaid turniire!

geek in the pink

2010-08-02T00:24:00.002+03:00

hey baby look at me go from zero to hero...

musta mehe hääl teeb loo eriti muhedaks ja nauditavaks!

beautiful mess

2010-08-01T00:12:00.001+03:00

man who has songs for every mood!

makes me think...

place to go

2010-07-26T10:34:00.001+03:00

enough said...

suve graind

2010-07-20T11:23:00.015+03:00

oijah, suvi on ikka sel aastal erilises hoos nagu kobe kui ta raptorsi vastu kui 81 punni postitas

ega sellise ilmaga ei kannata vabu päevi kodus veeta, nii siis saigi pärast ühte tööpäeva roccas taaskord väljasõit ette võetud, nagu viimases postituses pooleli jäi

tiba graafikust maas, startisime pätuga sakust, võtsime kiisalt telgi, tankisime tammemäel ja suund Kaansoo poole (mitte et meil väga aimu oleks, mis teed pidi sõita)

netis regios tegin kaardi teejuhistega valmis - kasutegur 0!

niisiis sõitsime juhiste järgi - rapla, järvakandi-eksige-vändra-helistage-kaansoo

lõpuks siis kohal, mõnus maja jõe kaldal, grillimisplats, atv, võrguplats, suht kõik mis vaja

reisi märksõnadeks parmud, waka waka, billionaire, we no speak americano, rugby pall, luksusvillatelkelamu, scrabble, varahommikune suplus, keskpäevane suplus, hilisõhtune suplus, kesköine suplus, vändra-aveli, kiirnuudlid, külmavanniõlled ja mis peamine, laiizzem haigaala!

teedu maalt ära sõites otsustas varrand kurvis aknast mahlapakiga schumacheri teha ja pritsis terve mu kalli jimny mahlaga üle, millele pärast lisandus veel andro visatud tomat

sakku jõudes oli katusega atv üleni tumedaid täppe täis ja oligi õige aeg suurpuhastus teha

kiisal ühe toreda maja esisel sai siis neljakesi masin pestud ja seest puhastatud, tulemus oli läikiv, kestab siiani, nädal on möödas!

juttu jäi väheks ja pilte paljuks, igatahes, pärast kaansoolt naasmist oli 3 tööpäeva, täitsa asjalikud teised, isegi on isu seal olla, kui just tappev uni ja väsimus ei kipu peale

pühapäeval, 18ndal kuupäeval tähistasime koduaias mammi 65 juubelit, vihm rikkus küll osaliselt ära aga fun oli, pilte hiljem

ja kuna pühapäevaga algas taaskord neli töövaba päeva, siis eile ja täna sai jälle vääna randa külastatud

lained nagu kuskil hawaii biitsil, kerkisid üle pea ja keerasid su enda sisse, täna sai väikse lainelauaga veepinnal surfatud ka

et asi suviselt lõpetada, siis kuna ma oma elektro armastusest juba eelnevalt olen märku andnud, siis nüüd midagi tõsiselt suvist ja seda oma sõpradelt

pärnu härrad Kiur ja Elgar on joutuubis riliissind ühe maheda suvebiidi, oma kõrv on kuningas!

piish!

and the love kick starts again

2010-07-18T01:15:00.004+03:00

see teema on viimaste kuude, kui mitte isegi viimase aasta üks uusi armastusi

elektroteema, siuke tempokas kraam on mul palju mänguaega pleilistis teistelt stiilidelt ära röövinud

ei kurda

ja üleüldse Example on viimasel ajal teema, sobiv muusika hommikusteks ~16km rattasõidu taustaks tööle minnes

you want me to come over, i got an excuse

might be holding your hand but i'm holding it loose

go to talk then we choke it's like our necks in a noose

avoid the obvious we should be facing the truth

troopika

2010-07-13T09:41:00.003+03:00

see sõna on õesti kõige täpsem iseloomustama praegust ilma eestis

eile roccas keskusest välja astudes oli tunne, nagu oleks hispaanias või kreekas lennukilt maha astunud, konkreetne sein vastas

ja see ilm ei saagi otsa

a muide, kui eelmise nädala peale veel tagasi tulla

reedel käisime kuremaal kerde juhendamisel U18 poistega mängimas, +15, Enden nr11 10p ja ~20min mänguaega (kahe viisikuga mäng)

reede öösel trippisime pätu ja eeritsaga pärnu, kes puhkama, kes sportima, kes pidutsema jne

ei, emotsiooniga tulime eliidis kolmandaks, harrastajad langesid veerandfinaalis, erikuga mängisime mõlemad mixi ka veel, tema jõudis kaugemale, ma mängisin harrastajaid ka, sain eemaldamise, osalesin dongis, ei läinud hästi

õhtul vutt, sugar, rand, statoilid, rand, uni, terve õhtu ja öö ja hommik, pidevalt tuttavad näod kuhu ka oma jalga ei tõstnud

pühapäeval rannakoss, peavalu, räige päike, raske kojusõit, probleemid kodukandis, finaali vaatamine (lõpuks ometi on see MM läbi, väga sitt maitse jäi tänu mängu kulgu mõjutanud otsustele!)

ohh, ongi eilne ehk esmaspäev juba - tööl olin jälle, roccas, huumoripäev, tööpäev lõpetades tuli miljonidollariidee minna kakumäele ujuma, ilm oli nii hea ju, võtsin kerli kaasa elisa poest, vesi oli megasoe!

nüüd siis kodus eilsest õhtust saadik on olnud teemas kott lahti - asjad pessu- kott kokku - jälle minema, kaks vaba päeva, tuleb jälle siit probleemipesast minna rahu kätte puhkama!

tsau kõik!

uni on alati kõige parem seal, kus ta esimene kord endast märku annab!

2010-07-07T08:56:00.002+03:00

fakk, kui raske on pärast kolme super puhkepäeva sundida end taaskord tööle

eriti veel, kui see pole põhikoht, vaid asendamine teises poes

parem oleks et nüüd enne reedet ilusat ilma ei tule!

read books

2010-07-06T13:26:00.007+03:00

mõned korrad olen vist maininud, et raamatute lugemine on nüüd täitsa teema

selle aastanumbri sees 3 raamatut lugenud, minu kohta reaalselt rekord

esimeseks raamatuks võtsin otse jõulukingikotist Jeremy Clarksoni ...., reaalne huumorikompott elust enesest läbi tema kindla vaatevinkli, vürtsiks mahlaseid, teravaid, otseseid ja kaudseid ütlusi või nalju vastaval teemal. üks parimaid oskusi temal on võrdsustada asju või inimesi mingi teise valdkonna asjaga, näiteks toon ühe sellise, mis ei olnud küll raamatus, aga iseloomustab vägagi selgelt mehe sõnavara.

"Vabandage väga, ent kui teil on Aston Martin DB9 lihtsalt maja ees hoidmiseks, mitte sõitmiseks, siis on see sama hea, kui teil on Keria Knightley oma voodis, ent ise magate diivanil. Sellist asja lihtsalt ei juhtu, isegi kui teil on vaid üks munand."

väärt lugemine eriti top geari fännidele ja neile, kes vahelduseks tahavad raamatult vaba ja meelelahutuslikku sisu. mul oli see raamat nö „rongiraamat“, ehk hommikul tööle sõites ja õhtul töölt tulles avanesid raamatukaaned.

päeva käimatõmbaja ja õhtune lõõgastus üheskoos.

Jeremy teine raamat ehk autoteemalised lood – must have, aga praegu on paar raamatut järjekorras ees (muide, postituse lisamise ajaks on teles juba reklaamitud ka kolmandat teost)

ahjaa, James „Captain Slow“ May on ka oma mõtteavaldused autodest pannud kõvakaante vahele, ilmselt tuleb see ka ette võtta

teine raamat oli Kaur Kenderi „Check out“, mis nagu ette hoiatati, sisaldas sama palju roppust kui inglise vutifänni suuvärk pärast lemmiktiimi kaotatud mängu (pilti pole praegu, lisan kunagi illustratiivsuse mõttes)

see raamat pani mul taaskord mõttemaailma lendlema ehk neid ridu lugedes kujutasin ma pidevalt asukohta ja stseeni ette, kuigi väga raske see ei olnud, tegevus toimus ju peamiselt meie päälinnas

pikka kirjeldust pole vaja, kes tahab teravaid elamusi ja näidet ühest väga pohhuistlikust eluviisist – palun, see raamat on teile!

muide, selles raamatus on Kender minu arust kõige ideaalsemalt sõnastanud „joomise“ definitsiooni, mis peab ikka 110% paika...vähemalt minu puhul, kuigi mulle ei meeldi see teps mitte

kolmanda raamatuga ma tegin endale lubaduse ja töotasin seda ka ühele inimesele veel ehk siis lubasin kreeka reisi jooksul selle läbi lugeda. pea 300 lehekülge möödusid lennujaamas, lennukis, basseini ääres, õhtul lambivalgel verandal veiniklaasiga käsikäes jne.

Mihkel Raud „Musta pori näkku“

ma ütlen ausalt, kui kõik sellest raamatust rääkisid ja megavaimustuses olid, siis ma ei olnud üldse raamatute lainel ja see eufooria jõudis küll minuni, aga ei olnud väga meeles et mis need superhead kohad olid siis

aga no hoia ja keela kui leheküljed aina vasakule lendama hakkasid, pidevalt mõtlesin et enam paremaks minna ei saa ja siis tuli järgmine huumoritera. ja no avas ikka natukene selle 80ndate joomahulluse ukseava ja tõi nii mõndagi shokeerivat päevavalgele

päris mitu korda avastasin end kell 2 öösel Kreekas meie maja verandal naeru kõkutamas, raua sõnavara on ikka lege küll!

praegu on järjekorras Mihkel Raua uus teos, sedakorda ilukirjanduslik minu teada, aga lugema pole veel jõudnud hakata, way too busy schedule...ausalt! ja tegelikult on kallikene pannud mul juba kaks raamatut veel kõrvale varuks, juhuks kui nüüd järjest leheküljed lendama hakkavad.

jah, raamatute lugemise näol olen ma leidnud täitsa viisi end muust maailmast välja lülitada, nautida ilma, väikest jooki...

eks näis, kaua see kestab, praegu pärast kreekat on väikene paus sisse tulnud, aga peagi lõpetan ka selle, kui mõned seni õhtuid sisustanud tegevused otsa saavad (jalka MM ja NBA)

vääna, mitte ära vääna

2010-07-04T23:10:00.008+03:00

sõnu pole vaja, super rannapäev zepest seltskonnaga

õhtupoolikul sakus chillout klotsimänguga

homme jälle väänama kolmekesi, 5 korda väiksem, aga ka rahulikum seltskond

vot nii mööduvad vabad päevad, kui ilm on ilus

2010-07-03T21:14:00.004+03:00

ma absoluutselt iga päev sel nädalal olen mõelnud, et kirjutaks siia midagi

a mitte ei viitsi, praegu ka ei viitsi

lihtsalt nii hectic viimased 9 päeva on olnud

aga praegu on natuke vaba aega, enne kui seltskonna takso peale kraban

lühidalt teguritest mis tapnud on, alates eelmisest reedest

R - jõusaal

L - tänavakoss Rakveres (11 mängu + dongivõistlus), marko ärasaatmisgrill erkas

P - kangrus 3on3 õhtupoolik

E - tööl, tallinnakalevttü trenn 2h

T - tööl, tallinnakalevttü trenn 2h

K - tööl, tallinnakalevttü trenn 2h

N - tööl, tallinnakalevttü trenn 2h

R - lõpuks vaba tööst-spordist

L - (ehk täna) tööl pirital, vabaduse väljakul jalka, kangrus uute kosside testimine ehk loner visketrenn

käimasolev nädal on olnud veel dringivaba, suhtusin tõsiselt trennidesse

musiga sai ka mõnusalt aega veedetud, homme randa koos suure pundiga sakust

okym riim'i plaat on überhea

lootroopilt palju häid uudiseid, janiga on mõttes 20. augustil Tamperes üht festarit külastada, LTR taas täies koosseisus laval

trenni tuleb see suvi kõvasti teha, sihid on taas tõusnud

tööl ei saa loodriks lasta, praegu liigub kõik kenasti, kuigi poes haigutab tühjus

üks vana väga tähtis sõprus on taaselustatud

ma oleks peaaegu häbisse sattunud, ei mäletanud tähtsat sünnipäeva näost näkku öelda

mälu siiski ei vedanud alt

Holland on jalka poolfinaalis, samba saadeti kotimatkalle

NBA free agent market on avatud, 1-8 juuli tuleb twitteris nii palju infi, et vahepeal peab sibi kutsuma, et tühjendada kogumiskaevu

ma siis lähen nüüd vutti vaatama ja papale lennujaama vastu - buumertakso!

that bond..

2010-06-23T14:57:00.001+03:00

it's the best to have that bond with someone special!

homecoming...

2010-06-14T01:04:00.003+03:00

kui olen eksinud teelt
ei tea mis taga, mis ees
siis tunnen et südame sees on kodutee...

kurb on lahkuda, lõpuks ometi üks tõeline puhkus, kus õppisin nii mõndagi

~õppisin hindama vaikust

~hakkasin lõplikult tundma mõnu õhtusest raamatu lugemisest

~eriti hea on, kui seda eelmist saab teostada soojal õhtul verandal või rõdul veiniklaasi seltsis

~sain taaskord kinnitust tõsiasjale, et mingit moodi olen ma mereinimene, nii rahustav on rannas magada

~üks puhkuse parimaid päevi oli laevasõit skiathos-alonissos-skopelos-skiathos, põhjuseid mitu, leiad ühest eelnenud kirjutisest

~ja mis peamine - PUHKUS tähendab PUHKUST ehk puhata tuleb, magada tuleb, süüa tuleb, rilääääks!

samas naasen ma kodumaale hea tujuga, reis oli hea, piisavalt pikk, ilmad olid megahead, puhatud sai!

kodus ootavad vanemad ja üks väikemees, kes pidavat ikka pidevalt "enna, enna" hüüdma ja minust rääkima...ma tõsiselt igatsen väikest vennat!

ma loodan, et tööle minnes on ka värskem ja mõnusam tunne jälle, töötahet ehk juures!

ja eelkõige tahan ma ühte inimest näha, keda olen venna kõrval vast kõige rohkem igatsenud! :*

hakkamegi thessalonikisse jõudma, väike cappuccino freddo ja jalutuskäik, elu ju praegu käib suurlinnades. 4.55 stardib siis esimene lend praha suunas, sealt lendan edasi...mingi aeg

igatahes 14.30 peaks kodumaad puudutama, see you then!

jaasas!

viimane meenutus semudele...

meenutus..

2010-06-12T12:48:00.004+03:00

jah, skiathosel oldud aeg oli tõeline puhkus...

viimane kannutäis enne lahkumist...

seal möödusid 3 päeva magades, lugedes ja ujudes...

eile käisime hommikul shoppamas, linnas oli reaalselt +42 kraadi

õhtupoole läks ema trenni andma, mina ilmselgelt magasin ja vaatasin HIMYM 5 hooaja osasid

päris õhtul käisime ema tuttavate baari juures väljas istumas

kreeklaste kriisi põhjus on nüüd selge - nad on hommikul, lõunal, õhtul, koguaeg kohvikutes ja baarides suhtlemas, tööl keegi vist ei käi

õhtuti on asi eriti hull, siis ei ole astuda ega istuda kuskil

täna võib eriti hull olla, kreeklastel on jalka MM'l esimene mäng!

muide täna on ka ilm mingi +42, tunni pärast stardime randa ja homme oleme terve päeva rannas

homme mingi 10 paiku õhtul stardime thessaloniki suunas, kuna ööelu on siin tegus isegi pühapäeval, siis keskööl välja istuma ja sööma minna pole probleem

lennujaamas pean olema kuskil 3 paiku, seega aega on!

aga koduteeni on veel aega, naudin veel viimaseid hetki mis antud on ja toon teile päikese tagasi, sest siin pidi vihma sadama hakkama esmaspäevast ;)

jaasas!

PS: ma täidan oma lubadust, ainult mõnikümmend lehekülge mihkel raua raamatut jäänud, siis võtan kodumaal uue käsile!

skiathos-alonissos-skopelos-skiathos ja delfiinid!

2010-06-09T21:55:00.012+03:00

sai siis täna võetud ette laevatrip naabersaartele, et ka natukene neid uudistada, egeuse meres end kasta ja veidi ringi liikuda. ja muidugi päikest võtta. seda sai kuhjaga. 9.30 olime laeval, 18.15 olime skiathosel tagasi, selles vahemikus olin ilmselt max 30 minutit varjus, paar korda kohvikus, korra laeval ja korra skopelosel seina varjus istudes õlut juues.

nii, aga enne saartele jõudmist oli veel midagi huvitavat. nimelt poolel teel alonissosele kohtusime delfiiniga, kes meie juuresolekut tunnistas ja veidi uudistama tuli. sain kohtumise ka lindile.

videote ja piltide juures pean vabandama täppide pärast seal keskkohast üleval, ei saa kuidagi neid ära sealt, seebikarp ilmselt objektiivi sisse midagi kogund aegade jooksul

saared olid mõlemad ilusad, skopelos eriti, alonissos polnudki nagu midagi väga erilist, seal käisime rannas ujumas, kusjuures alguses panime valest teeotsast leekima, eksisime ära, lõpuks ikkagi leidsime ranna üles. viskasin lutsu ja suplesin, jahe aga värskendav oli.

sadamas võtsime juba päeva kohustuslikuks osaks saanud cappuccino freddo, sellise ilmaga lihtsalt ideaalne hommikujook!

selle suve esimene meresuplus Egeuse meres siis

ega puhkusel ei saa siis treenimist täitsa ära unustada

nii, sealt siis põrutasime skopelose poole, jälle sama vana hea kaader laeva ninas istumas, väljas siis.

pilt jäädvustatud hetk enne delfiinidega kohtumist...ja ausalt, õllel polnud oma osa "nägemises" tõestusmaterjal olemas!

me siis nimelt jäime ülemistele pehmetele toolidele hiljaks hommikul, aga rootsi noorpaari, hunniku väga paksude inglastega saime ees ninas platsiktoolid, siiski mugavad teised, ja saime väga mõnusalt reisi seal veedetud. ja nagu käesolev etapp ühelt saarelt teisele näitas, olid need best seats in the house! "miks?" küsite te? vastus tuleb järgnevates videotes...

super tegelased, niisamagi juba jumaldasin neid loomi, aga kui veel vabas looduses neid oma silmaga näed...pole sõnu.

mulle käis ülinärvi nende inglise memmede oouuuh-aaaah-vouuuuu'tamine, aga viimases videos ilmselt saate aru, et ka mina korra tegin seda, kuid siiski juba vähe mõistlikuma asja peale, kui terve hord delfiinipoegi meiega ühines.

aga igatahes skopelosel sai siis jälle väike jalutuskäik tehtud mööda sinka-vonka treppe kuhugi mäe otsa, ilusaid maju vaadatud, ilusaid pilte tehtud, tagasi tulime kuskilt väikseid tänavaid mööda, nägime hästi kenasid maju ja üldse kuidagi omamoodi mõnus on see kreeka nõlvalinnakeste teema.

pildilt ehk ei saa aru, aga kohapeal oli sealt metsikult võimas vaade

ja loomulikult oli vaja ronida kohaliku õllega (Mythos) kohaliku riigilipu juurde (Kreeka)

aga mis siis ikka, skopeloselt jälle ots kodusaare poole, käisime esimese õhtu einestamiskohas jälle söömas, sest see oli kindla peale minek tühja kõhuga, saime superhästi tehtud lemmikroogasid jälle, tee pealt mõned kingitused koju ja musile, nüüd olen siis teile siin veiniklaasi kõrval kirjutanud (ma ei tea mitmes klaas, aga siin soojas ei mõju mitte miski, raisk)

homme tuleb selle kauni saarega jälle leff-leff teha, kuna meie aeg siin saab otsa. hommikul läheme varakult bassu äärde veel lebotama, õhtul 5st läheb juba laev mandrile tagasi.

viimase õhtu lebosse ära, kott vaja ka pakkida ja homme siis viimast võtma!

leff-leff!

skiathos, kolmas päev!

2010-06-09T01:01:00.004+03:00

ah et kuidas paps puhkab siis, te küsite?

väikene videonäide ka siis teile...

seda ma kutsun puhkuseks!

PS. inglane ütles mulle täna vestlemise käigus "oh, you speak english very well!"

aitäh teile!

kreeka hõrgutised vol.2

2010-06-08T02:11:00.003+03:00

käisime jälle nuumamas, no aina paremaks läheb!

seekord menüüsse lisandusid veel praetud kalad pildi paremas alumises ääres...ka hõrgutised!

ma tahaks omale kreeklasest kokka koju, kes neid kõiki samamoodi teha suudaks!

2010-06-07T18:31:00.004+03:00

4 aastat hiljem...

vot täpselt nii paps puhkabki!

jõudsin täna mihkel raua "musta pori näkku" raamatuga üle 100lk künnise, ja täpselt seal tuli üks parimaid kilde seni, mille sõnastus mu basseini äärel kõva häälega naerma ajas

"Ta rääkis minuga toonil, mida stjuardessid enne lennu algust ohutusdemonstratsiooni tehes kasutavad: te asute maailma kõige turvalisemas paigas, aga kui asi peaks mingil põhjusel putsi minema, siis aidaku teid Jumal ning laest alla kukkuvad kollased hapnikumaskid."

täna oli esimest korda tõeline puhkusepäev, 6h basseini ääres magada, pleierit kuulata ja vees sulistada - idekas....

varsti nuumama jälle!

tuumanuuma-jei

2010-06-06T21:47:00.004+03:00

ehk siis õhtupoolikul sai lõpuks kreeka hõrgutisi nautimas käidud!

pikk ootamine kannatas ära, kuradi hea ikka!

menüüs siis kreeka salat (ema soovitas, et võtan siit mõned komponendid koju kaasa ja teen seda, seega musi, näed mu kokkamist), grillitud kaheksajala jalg ja paneeritud kalmaarid!

hõrgutised, mida minu arust osatakse hästi teha just nimelt kreekas. kuigi ega ma väga mujal neid ju proovinud pole, aga kreeka salatit ei osata eestis küll teha. sellepärast kavatsengi siit originaalkomponendid kaasa osta ja kodus proovida.

aga selline nuumamine peab tasakaalus olema, sest eelmise suve moodi kõhtu ma ette ei taha süüa, õhtuti on ikkagi treening ka kavas.

aga hõrgutisi pistan ma siia veel ja veel!

tsau-pakaa!

skiathos '10

2010-06-06T14:47:00.006+03:00

julgen väita, et olen kohal! aga siiajõudmisest alustamine oleks ilmselge ajas ette ruttamine.

alustagem sealt, kus viimati pooleli jäime

praha-thessaloniki lend oli seni minu jaoks kõige tühjemas lennukis ever, nagu tõsiselt, hea et igas reas üks inimenegi oli. igatahes sai võiku jälle pintslisse keeratud, coca ja tee imendusid samuti võluväel naha vahele ja tuttu, mingi unekese sain seal ikka "nauditud"

salonikis paari minutiga kohver kätte ja välja...ennäe üllatust, ema pole kuskil! järsku tuleb sõnum "kus sa oled?", ilmselgelt tahtsin vastu saata et nüüd on jamasti, maandusin ateenas, mis edasi saab? aga õues kaks sammu teinud, nägin ma teda juba ette sõitmas, ilmselt oli vale ukse juures. kell oli ju ka ligi 3 öösel. niisiis mahlad ja veed ostetud, 2 tunnine autosõit võis alata...või noh, minu jaoks siis suht uinumine pärast salonikist väljumist. kell 5 maandusime ema juures, suht jälle magama!

eilsest...noo väga pole midagi rääkida, ema läks trenni andma, mina tegin luugid lõplikult lahti pool 2 päeval, õhtul käisime korra kaubanduskeskuses ja kesklinnas jalutamas, hiljem kodus toit ja lebo, väike trenn ja tuttu.

täna hommikul siis 6.45 äratus, asju polnd vaja pakkida, midagi pole ju veel kasutanudki. hommikuhelbed piimaga kurgust alla ja autosse, 60km sõitu Volos'i linna, kust meie veesõiduk startis kell 9.

hommikune ilm oli katastrofaalne ühe puhkusereisi jaoks. ma juba arvasin, et koju jõudes olen valgem kui sealt lahkudes (eestimaad siis mõtlesin). kohale jõudes ei olnud ka ikka veel kiita, kuigi ka pilvisena on see saar ämmeizing! tõsiselt, siia saab charterlennuga ka tulla. soovitan. öömaja on meil taaskord sama, mis '06 reisi ajal ja ema on vahepeal korduvalt siin peatunud oma ema ja venna perega. kel kunagi huvi, küsige.

igatahes, ega siin muud väga teinud veel olegi, kui pilte bassu äärest ja siit apartmenti lähistelt, netis istunud ja merevaadet nautinud. puhkus ju!

ärge mingeid kultuuri- ja ajaloo ülevaateid siit oodake, esiteks sai eelmine kord siin saarel peatudes nö ring peale tehtud ja siin väga polegi midagi erilist, ongi siuke hea koht riläksida ja pead puhastada. lebotada verandal diivanil, jalad taeva poole, vaade merele, soe briiz puhumas, owl city mängib taustaks ja klaasike veini keelt kastmas! aitäh teile!

hetk enne randumist

vaade meie apartmenti eest linnale

vaade apartmentile

vaade aknast, ei paha hommikuseks äratuseks, või mis?

vaade suurele toale...ehk minu magamisasemele

ilusate ilmadega ilmselt põhikoht, paremad vaated hiljem

teate, viimane kuu aega kodumaal kiskus juba täitsa hullumeelseks, lähedasemad isikud teavad, kui segi oli mu pea ja halvatud mälu, nii palju oli asju peas ja tegemisi ja toimetamisi

aga nüüd...seda rahu ja lõõgastust mis ma nüüd siin tunda saan....seda ei anna sõnadesse panna. naudin ritsikate sirtsumist, nende kitsede kellade kõlinat seal allpool mäenõlval, kes aina järavad neid põõsaid kahe suupoolega, seda kerget tuuleiili, mis siin mäeotsas mõnusalt liidleb, seda vaikselt arvutist kostuvat Owl City pleilisti, mis nii mõnusa suvise ja rahustava meloodiaga, seda uskumatut vaadet linnale ja merele, seda aina tõusvat temperatuuri ja ...... seda kohta üleüldse.

see on minu paradiis!

kindlasti on veel kaunemaidki ja rahulikumaid kohti...jah, ma olen neid näinud pildi pealt, aga sinna jõudmiseks läheb veel kõvasti aega, kui üldse kunagi jõuan.

sadamas võttis naerulsui meid vastu selle ööbimiskoha perenaine, kellega tutvusime '06 suvel siin peatudes ja kellega ema nüüd tihedamalt lävib.

ta tervitas ja mainis, kuidas ma olen eelmise korraga võrreldes mehisemaks kasvanud.

ma ütlesin talle lihtsalt "i told you i'll come back!"

sellega oli kõik öeldud!

ma loodan, et liiga kadedaks ei teinud. muide, just lendas üks suur charterlend minema, täna juba kolmas vist. uurige välja ja lennake siia, siin hooaeg alles algab!

leff-leff, kallikesed!

PS. selle loo pidin ka siia lisama, praegune minu suvelugu, puhkusel seni enim kordunud pala

praha lennujaam!

2010-06-04T23:20:00.006+03:00

mina ei tea, mis selle lennuajaga tehtud on, aga senise 6 tunnise istumise asemel on mul täna vaja 7h45min istuda siin pilsner urguelli maal.
ja kõige hullem ongi see, et ma ei tohi pilsnerit ligi võttagi.

igatahes, ma ei virise. esimene lend tallinn-praha suunal oli mõnus, esimest korda lendasin Airbus'ga, täpsemalt A319'ga.
ruumi oli kõvasti, ekraanid tulid laest alla, näidati kiirust, kõrgust, palju lennatud ja palju lenata, kaardil asukohta, ehk kaugel oleme jne. ühesõnaga juba tiba mugavam, kui senised lennud.
võtsin mihkel raua "musta pori näkku" käsile, 50 lehte sai lennukis loetud, praeguseks lennujaamas pole viitsinud.
prahasse jõudes käisin kohe poes, võtsin joogi ja megasize M&M kommipaki ligi, maandusin C tiiva otsa suure akna alla ja läpakas muidugi lahti.
hu2 on aina parem, mida enam kuulan seda rohkem meeldib. poisid, käed, kus on käed? kus on käed? teki peale!
peggle nightsi sai taotud, adventure sai läbi tehtud. tänks kriska, see mäng on nii mõnegi igava hetke ära päästnud.
musi, vaatasin ühe filmi ka ära! kusjuures kõige pikema, american gangster. sigahea. denzel suht kindlustab oma kohta mu lemmik näitleja kohal!
tegelt tahtsin alguses up in the air või dear john vaadata, aga kumbki ei tööta. mõlemal koodekit vaja ja siin lennujaamas tasuline nett, ei saa tõmmata (sellepärast tuleb see post netti ka hiljem)

igatahes 3 tunnine film vaadatud kergete pausidega. nüüd kolm tundi jäänud lennuni, kõht läks tühjaks. mozzarella kolmnurkvõileib on alles ja m&m'se on ka muidugi, aga jooki on vaja.
lähen kohe jahile, ilmselt maandun nüüd omadega teise terminali otsa ehk oma värava juurde.
ilmselt raamatut lugeda ei suuda, aga eks me näe. pole arvutisse rohkem mänge ka tirind, seda viga tuleks parandada. mingit kollitapmismängu tahaks. :P

aga selge, siin jõle vaikseks jäänd, päike ka loojub vaikselt, hu? rokib ikka edasi. viskangi pleierile ja kruisin veits ringi. mandun ära muidu siia akna alla.
ahjaa, vahepeatuse pilt tuleb ka teha.
et siis tsehhi aja järgi 23.45 lendan minema ja kreekas olen siis tagasi eesti/kreeka ajaarvamises ning 2.50 maandun.
siis algab kolmas etapp ehk autosõit thessaloniki-larisa!
wupppiduu!

PS. leidsin ühe tausta wifi, vist lühiajaliseks kasutamiseks. hea et juba kirjutatud oli.

praha pesa #1

4-5 tundi oli juba istutud, isegi päike loojus

praha pesa #2

väljalennuni aega 1h15min, vaatan lakers-suns esimest lääne finaali edasi! :)

vacation'10

2010-06-04T14:41:00.002+03:00

here we go then!

kohver pakitud, musid saadud, check in tehtud, lennuni ~1h, juba tunnen seda lämmatavat kreeka õhku oma ninasõõrmetes!

ausalt öeldes on tunne, et tuleb eelmise aasta kordus - kui mina lahkun, siis kodumaal on ilusad ilmad! jääb loota, et kreeka ilm on parem kui nende majandus hetkel. muidu korraldan ise mässu seal...taevajumala vastu!

aga veidi tulevasest

15.05 algab lend prague poole, seal tundub, et on üle 7h istumist, piisavalt et vaadata mõni film ja alustada mihkel raua "musta pori näkku" lugemist. eesmärk on see reisi jooksul läbi lugeda. võimalust on küllaga - päevitades, laevaga skiathosele sõites, lennujaamades jne.

kreeka ja ka eesti aja järgi 2.50 homme hommikul jõuan thessalonikisse, kust algab ~2 tunnine autosõit ema kodulinna larissasse!

pühapäeval põrutame juba skiathose saarele, 4 ööd ehk peaaegu 5 päeva veedame seal, loodetavasti lauspäikese käes. siin ka pilt, mis koht meid ees ootab, kord juba käidud seal!

las paps puhkab, pojad ja tütred!

edasistest tegevustest ja muljetest juba kohapealt, vahepeal vb lülitun praha lennujaamast ka!

adios, amigos!

saalihooaja lõpp

2010-06-04T14:02:00.005+03:00

KK Välgu ridades sai eile-üleeile saalihooaeg lõpetatud ja võib täitsa öelda, et edukalt.

jõudsime siis tallinna meistrikatel final 4'i, mis toimus näituste paviljonis.

tibakene mängudest sõnas ja pildis

...

poolfinaalis tuli vastu vana hea tuttav nõmme rim. meeskond oli hästi meelestatud, tahe võita oli enneolematult suur. võibolla ka sellest edasine mängu käik.

kohtumine algas nagu ikka, tempokalt ja tasavägiselt. esimese veerandaja isegi võitsime ühega. sellele vastas teisel poolajal rim aga tõsise tormitulega, kolmeseid tabati müstiliselt, vahelduva eduga isegi joosti meid (noori!!!) üle. olgu mainitud, et vastas olid nimekad mehed : Priit Ilver, Raido Roos, Indrek Reinbok, Erki Kivinukk, Martin Pius jne. meil kadus meeskondlik mäng totaalselt, ülemõtlemine oli teemas ja vastu tuli lõpuks võtta 33 punktiline kaotus. isiklikust vaatevinklist väga masendav mäng. tunnetust polnud, vise ei läinud, tihtipeale ei saanud palligi mitmed minutid järjest. kuid tuleb ette selliseidki mänge. you have to live with that!

no further comments needed!

mängu põhjalik statistika siit

suurem kogus pilte facebookis minu galeriis!

seega tänu rimile alistumisele tuli eile astuda lahingusse EAG/Scanweldiga pronksmedalite eest.

vastas taaskord nimekas seltskond : Erkko Linnas, Mario Polusk, Raido Ringmets, Silver Kallas, Priit Pihela, Gert Hendrikson, Indrek Kaarlep jne.

võitlust ja pinget jagus seekord lausa viimaste sekunditeni. kord üks peal, kord teine peal. enam me vanuritel end üle joosta ei lasnud, täiskäik läks nii mitmelgi korral peale ja ühel hetkel saime vist isegi 10:0 spurdiga maha.

kiire edasivaade viimastele sekunditele. Küttis tabas 4 sekundit enne normaalaja lõppu kaks vabaviset, viies Scanweldi sellega 3 puntkilisse eduseisu. kiire time-out ja audi lahtivise keskjoonele. kindlalt vaja kolmest. Ron oma meisterlike petetega suutis end täiesti üksindusse mängida, üks põrge, kolmene teele....ja tuleb rõngast välja. lauast ka enam palli sisse ei saadud ja neljas koht on tõsiasi.

tuleb tõdeda, et siiski langesime vägeva võitlusega, seekord jäi lihtsalt see viimane touch puudu, järgmine kord paremini!

enda seisukohalt üks hooaja parimaid mänge kroonimaks tõsist arenguaastat...ja seda 22 aastaselt. aga selle nimel on terve aasta tööd kõvasti tehtud. ja mitte ainult "isetegemise" poolest, vaid selle mängu statistikat vaadates näete seal ühes tulbas vägagi märkimisväärset numbrit. meeldiv on ka tõdeda, et taaskord sai e,e tiimi partneri erikuga kenasti kokku kompunnitud, sealt ka kaks edukaimat skoorijat, kuigi ma ei väärtusta vähem kogu meeskonna effortit, kõik andsid 115% platsil, võitlus oli veri-ninast-välja kategooriasse sobiv

statistika siis siit

pildimaterjali ka...

pilte sai palju, aga veel rohkem läheb taaskord facebooki galeriisse!

go check out!

anthony läheb nüüd puhkama soojale maale, 10 päeva idülli kreekas!

bye-bye, bitcheeeees!

"sada vatti sind pimestab ja doktor ütleb tervist!"

2010-05-24T10:50:00.003+03:00

reedel poodi sulgedes oli dilemma, kas minna koju või jääda linna natukeseks või jääda linna pikemaks! võitis variant, mida siin pakutud ei olegi - jääda linna ööseks ja minna hommikul tööle.

aga mismoodi siis

poeuksed kinni, tenksiga poodi, paar külma näppu, phil helistas, kohtusime, tegime esialgse plaani, forumi keskuse juures tegime teise plaani, nordea centrumist võtsime nelipaki külma, maandusime räpase juures!

nautisime külma, vaatasime arnoldi "pumping iron" filmikest, läksime härga täis, siis avastasime, et kell on palju, hingasime külma topeltkiirusel sisse ja pajeeehhhaliiiiii!

jalutasime jõe tänavalt räpase urkast sikupilli, viimased jutud ja jätsime tenksiga hüvasti, läksime koeraga rock cafe'sse, kus meid...või noh...jah....oodati, mimicry esines ära, ei näinud (pole väga kahju ka) ja piletit ostes oli TT tomahook paugu ära pannud ehk Toe Tag live sai alguse. kohtusime neidudega, võtsime veel külma, nautisime, hea laiv oli, päris pikk, nalja sai, eriti hea oli trumm-kidra kombo lives, aga vanameistrid genka ja revo ei väsi ka eal vist.

pärast väikest pausi ja tantsukinga klõbistamist pop idiot, kaua ei viitsinud kuulata, saatsime neiu "koju", koeraga edasi linna peale, balou ees selgus, et sulli pole ja ei viitsigi minna enam, lähme istume hollywoodi kõrval, räägime juttu ja patrickusse - mõeldud-tehtud. patrickus rääkisime...ja rääkisime...palju rääkisime. lõpuks edgari burgeriputka, kännis soomlased küsimusega "do you hate finnish people?", vastasin "voit puhua suomeks" ja meenutasin 2:0 jalkatulemust. paar äratuskõne kell 4 kodukanti ja räpase juurde kerra. hommikul tööle - väga hea ei olnud, aga väärt õhtu oli selle eest! terve päev maksin kenderi süsteemide järgi intressi.

kerge lõõgastus kvaliteetseltskonnaga tegi head!

pistan teile kolm klippi TT livest ka siis, sorri, et kummuli vahepeal filmisin! saate aru küll!

write the future

2010-05-21T08:23:00.001+03:00

üks asi, millega nike on siiani vaatamata oma mõndadele halbadele pooltele suutnud vägagi teistest rohkem silma paista, on reklaamid!

nagu kord ja kohus, MM-suve hakul hellitatakse meid tõsise maiuspalaga!

Write The Future from Nalden on Vimeo.

Sprite TV commercial

2010-05-14T22:18:00.002+03:00

lõpuks sai ka see valmis, üleval youtubes ja täna esmakordselt KML finaali poolajal telepurgistki nähtud!

tuttavaid nägusid korvpalluritele kena punt : Anthony, Erik, Taavi, Artur, Ilja, Mihkel, Taivo ja vist isegi Marko. eks siiski peamiselt reklaamitakse Sprite ja turniiri, nägusid on vilksamisi ainult näha. kes aru oskab vaadata, tunneb ära!

tseki meid välja!

ei ole enam kaugel...

2010-05-14T00:51:00.007+03:00

tõepoolest, täna kolme nädala pärast ma juba lendan puhkama ema juurde kreekasse ja sedakorda tõesti puhkama!

eelmisest aastast sai õppust võetud, et tuleb varem minna, siis on ilmad kindlalt paremad ja saab saarele ka minna. eelmine aasta käisin augustis ja siis on saartel juba jahedam.

tänane ilm siin kodumaal oli ka täiesti vääriline sellele, mis tulekul on seal tõsiselt soojal maal.

sai emaga juba arutatud ka plaane, mis teeme ja kuhu läheme. jõudsime konsensusele, et Skiathose saarele tuleb jälle minna, samasse kohta ööbima kus eelmine kordki '06 aastal ja lihtsalt puhata kõigest. selleks ju puhkus ongi. tahan lihtsalt lebada rannas, bassu ääres, mingi jahi või laevaga merele minna ja erinevaid randu avastada, seda helesinist vett nautida.

ilmselt enne saarele minekut sõidame peloponnesose poolsaarele taaskord ajalugu avastama, eelmine aasta sai ka käidud, aga ainult iidses olümpias. kreeka ajaloolised vaatamisväärsused on lihtsalt seda sõitmist väärt ja ega see sõit sinna alla pole ka teab mis suur piin, pigem nauding arvestades vaatepilti, mis avaneb 50% sellest distantsist. õnneks on emal seal üks härra, kes üldjuhul organiseerib ette kõik ööbimiskohad ja asjad valmis, saarel on juba vana tuttav öömaja olemas, ma pistan teile vesistamiseks ja meenutuseks paar pilti ka siia.

aga mis ma siin ikka ise ka vesistan, palju pole jäänud, nüüd saab jala korda ja jälle tööle viimaseid ponnistusi tegema, et ikka naudinguga juab 2 mai õhtul öelda, et puhkus on alanud!

teie nautige, kadestage, vesistage, kraapige silmad peast välja, mis iganes, aga ma teen seda meelega ja pistan siia pilte nii skiathosest kui ka mandri elust, mis mind jälle ees ootab ;)

jaasas!

'06 Skiathose pildid!

'09 veinitamas Olympia linnas

musi, seal kerge vein?

injured!

2010-05-12T02:21:00.005+03:00

nagu öeldakse "pill tuleb pika ilu peale", täna pidas see 100% paika!

esimene tallinna meistriliiga play-off mäng Eesti Raudtee vastu algas minu poolt 9 järjestikuse korviga, kõik lihtsalt sujus ideaalselt

teine poolaeg ei olnud ka kõige halvem, ühel hetkel sain söödu kiiresse, kaitse tuli küljelt, hüppasime kokku, panin viske teele ja maandusin parema jala varvastele ja siis toimus maandumine väga valesti ja väga kiirelt. tunnistan, et pole veel niimoodi karjunud ja küüntega parketti maast lahti kiskuda, valu on müstiline!

varvastele maandumise järel väändus jalg kuidagi eriti väljapoole, hüpe oli ka kenake, pealtvaatajadki mõtlesid, et nüüd on jokk! :D

mäng õnneks lõppes siiski meile positiivse tulemusega. vaatamata vigastusele jõudsin 14 punkti postitada ja see teeb meele eriti mustaks, viimasel ajal oli mänguisu tagasi ja kõik platsil sujus ideaalilähedaselt. nüüd tuleb tõdeda, et pühapäevane 3on3 avalöök viimsis jääb ilmselt ära.

lootus püsib, et 20ndal olen saku valla meistrikatel taas rivis, poolfinaal vaja ikka ära võtta ja 24ndaks finaalikoht lunastada.

traumapunktis sai stangega (aitäh, et tiksusid ja huumorit korraldasid) 2h40min veedetud, kusjuures rekordit ei purustanud, see jääb ikka 2006 suvesse, kui pärast varbaluu murdu sai üle 3h kesklinna traumakas veedetud. ratastooliga sai rallitatud, telerit vaadatud, mitme erineva ukse taga oodatud ja väljamaalastele taksotki kutsutud.

parima huumoriga sai siiski hakkama röntgeni registratuuris istunud daam, situatsioon järgmine....

olgu enne veel mainitud, et mustamäe haigla uus osa on üsna loodusteemaline, põõsad ja puud ning metsateemalised pildid igal pool.

Siim "Vabandage, kus siin WC on?" daam registratuuris "minge sinna põõsa taha!"

nii Siim, mina kui ka oma härrat oodanud naisterahvas olid naerukrampides, hea et ma ratastooliga ümber ei käinud. registratuuridaam sai üsna kiirelt ka ise oma huumorist aru, hiljem rääkis seda medõele, kes ta viisakalt "mine kanni!" kommentaariga kostitas!

aga mis siin ikka, viskan teile kaks pilti oma jalast ja jätkan ravimist. loodetavasti suudan piisavalt rahu anda ja varsti platsile naasta!

rahu välja!

PS. vigastusega tekkis 5 järjestikkust vaba päeva, kuna kolmap-neljap väga tööle selle jalaga ei kipu! awesome, igas halvas asjas on ka kübeke head, saab puhata!

PS2. pärast mängu tuli musi saalist läbi, midagigi, mis tuju parandas! aitäh sulle, kallis! :*

jala seisund traumapunktis kell 23.36

jala seisund koduses miljöös kell 01.48, veel vist väga ei parane

2010-05-06T12:15:00.001+03:00

proving doubters wrong, 7 tähekest, 3 skorpioni astelt ja kuningakroon

juba homme hommikul kell 10

can't fucking wait!

uus amet

2010-05-06T01:16:00.003+03:00

kui oleks olemas ametinimetus "asjaajaja", siis ma võtaks selle uhkelt oma rinnasildile!

tänane õhtu näitas mulle, kui hea ja lihtne on arutada mingit projekti või ideed inimesega, kes jagab biiti ja oskab inimlikult asju ajada, mitte ei ole ainult oma kasu peal väljas.

mul on tunne, et selle esimese msn vestlusega me andsime hoo sisse rattale, mis võib ajapikku tasapisi suureks teerulliks kasvada! sellest võiks saada midagi, mis on meie kodumaa mastaabis üsna omapärane.

igatahes on algav '10 suvi taaskord üks uksepakk, millest puhtalt üle astudes võime teiselt poolt avastada täiesti uue ja uhkema vaate!

vihjamist sai küllaga, aga täpsemalt ma ka ei räägi! uuel nädalal uued kohtumised ja arutelud sel teemal. kui midagi toimuma hakkab ja kindlaks saab, uskuge mind, küll ma teid üllatan ja kostitan siis!

fakk, kuidas sellised väikesed asjad võivad vere käima lüüa. kui vaid nüüd asja sellest saaks!

piish aut!

PS. midagi huvitavat vaatamiseks ka siis ;)

2010-05-03T22:24:00.003+03:00

heellouuu!

nagu tundub, on viimasel ajal tulnud kõigil jälle tuhin blogisid värskendada uute jutuvadadega. sama ka siin pool klaviatuuri.

peangi kontrollima, mis tegemistest viimati kritseldasin...või midagi sellist tegin

leidsin, päris pikalt möödas mõnest nö asjalikust postitusest.

tulemas on üsna vunts viimane kuu kodumaal enne puhkust, paari sõnaga siis

tegelt, mis eelmise nädala lõpus toimus.

laupäeval oli üks tore päev, musi käis külas, veetsime mõnusalt aega vanemate ja väikse vennaga, vaatasime filmi ja jalutasime aguli vahel, tutvustasin veidi kohalikke vaatamisväärsusi. õhtu jätkus hookah's tanni ja olaviga kossu esimest finaali vaadates ja hessi einet nautides, tann elas üsna jõuliselt kaasa, poisid said 2 tundi tööpäevast kenasti täidetud.

sakku jõudes atv chill, taaskord kuskil midagi ei toimunud.

pühapäeval taaskord perepäev, vanemate ja Richiga pubisse lõunatama - quality time!

Richardile pole pubi enam võõras koht

pärast pubi pätuga kalevi spordihalli tasuta rait keerlese debüütkontserti vaatama.

ükskordki üks sisutihe ja mõnus nädalavahetus veedetud, kvaliteetaeg töövabadel päevadel

aga pikk kuu on ees, kenasti 165 töötundi graafikus kirjas, esimesed 11 said täna seljataha jäetud.

spordirubriigis on ees mängupäevad 16, 20, 24 ja 29 mai (esialgu) ehk vastavalt viimsi 3on3, valla mv poolfinaal, valla mv finaalpäev (kas 3 koha või finaalmäng) ja lõpetuseks sprite 3on3 avaetapp mustakivis. nende vahele võib tekkida veel välguga mänge, aga pole kindel, kõik oleneb teistest alagruppidest. muidugi ei möödu töölt vabad päevad ilma trennideta, jõusaalis suvevormi lihvimine liigub tulemuste järgi õiges suunas (tundub vähemalt).

aitab spordist, muid ettevõtmisi. 29ndal peaks jõudma erki moeshow'le, vähemalt tuli täna käsk arvestada selle üritusega ehk ilmselt suht otse turniirilt minek, ei tea kas pesemagi jõuab, näis-näis! olenevalt streedil saavutatud kohast võib pärast erkit ka afterparty plaanidesse mahtuda (eelmine aasta oli väga awesome aftekas, suvi sai tõsiselt käima lükatud)!

mis veel...ahjaa, juba sel reedel lähen siis lõpuks teen kunsti enda peal, suuresti tänu mäxile saab see teoks. kas on paremat sõpra olemas - joonistas kavandi, tuunis ja sättis seda vääääga pikka aega, orgunnis nädalaid sobivat aega et asi teoks saaks ja kõige tipuks tuleb veel kätt hoidma! true bro!

see ongi ilmselt kuu tipphetk

ja sellega on hetkel hea lõpetada

homme siiski tööpäev

one!

suveootus..

2010-05-02T15:56:00.002+03:00

..ehk puhkuseootus, täpsemalt 1 kuu jäänud viimase tööpäevani, siis üks päev pakkimiseks ja järgmine päev ehk 4. juuni stardin siit taaskord ära. sel aastal valisin reisiks veidi parema aja, mil on kindlalt kuumem, parem ilm ja saab taaskord unelmate saarele põgeneda.

peamiselt saab seal reisil taaskord kahe mehe pleilist kuuma, üks neist on varem juba saanud sarnase rubriigi näol mänguaega, täna tuleb see teine härra!

countdown begins!

heart & soul of....

2010-05-02T01:15:00.003+03:00

uskumatult muhe pala taustaks, läheb pleierile kindlalt workout looks!

video ise kasvatab üha enam suve ootust, ajab täitsa üksi platsile loopima, pleier pähe ja minek!

a kuna kell hetkel liiga palju, siis jääb see päeva peale, pärast jõusaali peale!

nautige!

Just Wright

2010-04-30T16:07:00.003+03:00

nagu eelmises kirjatükis lubatud, here it is!

taaskord korvpalliteemaline (imdb andmeil komöödia/draama) muuvi, peaosades Queen Latifa ja Common, kaasa teevad veel palluritele tuntud Howard, Wade, Rondo, Brand, Lewis jne.

pikemalt ei olegi midagi öelda, tsekkige treilat ja mai keskel official riliiss!

2010-04-30T16:02:00.002+03:00

taaskord meenutus ühte mõne aasta tagusesse träkikogumikku ühisnimetajaga "finding forever" mahehäälselt räppar/näitleja Common'lt!

härra oli külas Inside the NBA stuudios, tulekul tal uus film Just Wright, mis läheb kindlalt must-see kategooriasse! treila postitan ka siia lähiajal

nüüd aga lülitage kõik enda ümber välja, õhtul isegi tuled pange kustu, kvaliteet põhja ja full screen!

must see movie

2010-04-29T22:49:00.001+03:00

et tuleb minna jah, mhmmmmh, esilinastus jah, mhmmmh (kui just siis kreekas pole)

pärjatud "oodatuim film 2010" autasuga

as we enter

2010-04-27T15:35:00.003+03:00

vahelduseks natukene uut head biiti

jube eelmine nende ühine träkk, mis praegu meenub, oli lihtsalt nii massive ja teema

see jõuab vaikselt järele

genka twitteri järgi 18. mai peaks ühine LP riliissitama, jään ootele!

usaldus

2010-04-25T20:14:00.002+03:00

ma olen hiljuti täheldanud, et inimesed räägivad oma muredest ja tõsisematel teemadel pigem näost näkku kui mõne kommunikatsioonivahendi teel. ma hindan seda, see näitab ühe inimese usaldust teise vastu.

mina ei usalda juba ammu neti ega telefonivestlusi, eriti veel mingitel tähtsatel teemadel. peamiselt õpid enda kogemusest, tihtipeale ka kõrvalseisjana näed, kuidas kellelegi tõmmatakse jälle vesi peale. arvab, et räägib ühe inimesega, tegelikult on ümber korda 5.

silmast silma rääkimine nõuab julgust, ausust...võite täiendada, mida veel, need mu arust peamised. aga kui suudad kokku võtta ja sõnad suust väljuvad, on kergendus kordades suurem kui näiteks telefoni teel rääkides. alati jääb hinge närima, kas ta sai õigesti aru, kas äkki läks midagi vahepealt kaotsi või kas oli keegi veel läheduses ja kuulis pealt. vahetus suhtluses näed sa kuulaja või rääkija emotsioone, miski ei jää varjatuks, raskem on teeselda kuulajal, et teda ei huvita ja kui teda ei huvitagi, saad kohe pidama, ei pea jätkama.

miks ma midagi sellist siia lisasin? aga lihtsalt sel põhjusel, et ka teie, mõned üksikud kes te siin käite ehk võibolla kunagi kogemata satute ja muud variandid...et ka teie hindaks seda rohkem. ei ole enam võimalik meenutada, kui palju sai kunagi ühe või teise lähedase sõbraga lihtsalt jalutatud ja arutatud maailmaasju (loe: (sõprus)suhteprobleeme, koduseid jamasid jne) ja kui lihtne oli näost näkku rääkida, ei pea midagi diliitima, ei pea korduvalt üle ütlema, lihtsalt räägid ja saab ühe korraga aru, ei teki trükivigu, ei ole mingit lost in transition momenti, kõik mis välja ütlesid, seda enam tagasi ei võta, ei ole mingeid netiühenduse probleeme, ei ole levikatkestusi jne. suhtlus on vahetu, emotsioonirikas, üheselt arusaadav, selge. punkt!

ja miks ma veel kirjutan seda ja just praegu? aga just selle pärast, et siiani usaldatakse mind ja räägitakse muredest või lugusid, mida teab vaid käputäis inimesi. ja kui see on räägitud ja käputäiele lisandub üks ehk mina, siis seal see tee ka lõpeb, ei ole allamäge veerevat lumepalli mis aina uusi kuulajaid kogub. ainult üks. lihtsalt elu on õpetanud, et usaldus on midagi, mida on tõepoolest raske tagasi võita. ja kui usaldus on olemas ja veel niivõrd tugev, siis ära seda käest anna. seda võib kunagi vastupidises suunas vaja minna.

läbi sel aastal üle elatud seikade olen ma aina enam õppinud hindama inimeste usaldatavust. usaldasin laenu inimesele korra, sain tagasi. kiirelt. tundus usaldusväärne. laenasin teist korda, rohkem. siiamaani pole tagastanud. tegutsesin liiga tormakalt. eriti praegusel ajal, mil raha on rohkem väärt, kui sinna peale on trükitud. nüüd lubas õnneks ära tasuda, olen õppetunni saanud.

mul hakkab tööpäeva läbi saama, muidu ilmselt keerutaks veelgi.

usaldage, ja saate ise usaldatud. siis saate teada, kui hea tunne on olla usaldatud. raske on hoida kellelegi tähtsat ja salajast infot, kuid kuulates saate aidata, jagatud mure on pool muret või kuidas see oligi. rääkides hakkab kergem, kuulates raskem, aga nii saabki asi võrdsemaks.

piish!

flashback

2010-04-25T02:26:00.002+03:00

hellou!

kõigi jaoks tundub uskumatu, kui on laupäeva õhtul keegi veel msn's, kellega vestelda. mul on hea meel, et õnneks on paar tegelast olnud ja enamjaolt on selline tõsisem vestlus olnud, vahelduseks kusjuures ülihea. mõtlemapanev. blogiteema tuli ka jutuks ja see pani blogitamise algusaja postitusi üle kaema. 2007 septembrini jõudsin välja, siis lõid lained pea kohal kokku. halvad mälestused. eriti veel tänast päeva arvestades oli see nagu soola haavale raputada.

igatahes, vahel on ikka nii mõnus vanu kirjutisi üle kaeda. memories!

praegu on küll lõplikult tunne, et see viimane natue üle kuu aja puhkuseni venib nagu tatt või kondoomikumm (ma olen hakanud nii vestluses kui kirjutades ohtralt kasutama tsitaate räpilugude lüürikast). 4. juuni on see õnnistav päev, kui saab sooja päikese alla puhkama, lülitan kogu maailmast fakk offi (näe, jälle üks räpiriim)!

ja täna marko ajas ühe loo nii kummitama, mida kaks nädalat tagasi autos kuulsime raadio 2st, külaliste uus singel.

aga lähengi unedemaale ära. usun, et päike mu päeva naaseb peagi, kõik on tegelikult üsna kenasti viimasel ajal. ja lähitulevik tundub ka kena - varsti lähen esimest korda nõela alla, selle vähe teise otstarbega nõela alla. kui käidud, siis täpsemalt.

aga nüüd "olgu pilv padi ja sinu/ingli tiib tekk"

jätan teile veel need suveootuse sõnad külaliste loost lugemiseks, kuigi sellest te loo kohta erilist aimu ei saa. aimu loo kohta saate kuulates siit 51-52 minuti pealt seda lugu ennast.

jou!

"seal kus on soojad ilmad (läksime), valged liivad, paljad piigad (läksime), võrkkiik ja tekiila (läksime) jahedalt parim alati (läksime)"

commercial break

2010-04-24T10:47:00.002+03:00

üllatavalt kiirelt sai Sprite tänavakorvpalli 2minutine video "Play everywhere" videoklipp valmis ja kõigile vaatamiseks ülesse riputatud.

klippi nähes saab selgeks ka pealkirja tähendus, lugege kokku, mitmes eri kohas on võtted toimunud.

nüüd aga reklaamipaus, mille jooksul kindlasti külmkapi kallale minna ei tohi!

mõttehetk

2010-04-22T14:19:00.003+03:00

ma olen tööl, üsna tühi päev on seni olnud. tänavakorvpalli reklaamvõtete väikesed teaserid tiksuvad vaikselt üles, minu ja eiemotsiooni twitterist leiate lingid, orkutist ka, ei viitsi siia kopeerida hetkel. vahepeal tegevuse leidmiseks viisin paar kasti prahti ka ära, et mitte lihtsalt siin arvutis passida. tühjus poes, aga igav pole olnud.

tegelt, millest ma kirjutada tahtsin, oli selline asi siis. ma kirjutasin hommikul rongis ühe blogipostituse valmis, tuli tuhin peale, aga tööle jõudes ja pärast sõbra külaskäiku muutsin meelt ja otsustasin mitte seda postitada. lihtsalt pole asi, mida viitsiks siia nii pikalt kirjutada. sain siis sõbralt juurdepääsu ühe preili blogile, mis muidu on parooli all ja saavad lugeda üksikud. uskumatu, aga selle blogi kõikide postituste läbilugemine (kuna neid polnud oma poole aasta peale väga palju kogunenud) pani mind mõtlema. mitte väga sügavalt, aga selline väikene omaette mõttehetk tekkis. ausalt öeldes osad postitused olid üsna sarnased, mida ette kujutasin, aga mõned üllatasid, just selle poolest, et need suutsid ka minus mingi emotsiooni või mõttekäigu tekitada.

arvamus muutus. plusspunktid talle.

aga muidu, mis vahepeal toimunud. noo kaks nädalavahetust on olnud pidusid ja istumisi ja äraolemisi. perekonnas oli üks juubel, väikevenna ilmaletoojal täitus 35 ja saku pubis sai peetud üks mõnus pralle maha lähisugulaste ja peretuttavatega. fun oli, kuigi lahkusin enne keskööd edasi oma sõpradega kergele istumisele. samas kohas järgmisel õhtul ka istumine. sel nädalavahetusel, täpsemalt reedel pärast töölt koju jõudmist sattusin paaritunnisele jutusoonele Villuga, kellega polnud ikka väga pikalt vestelnud ja muljetanud. vaatamata msn's toimunud vestlusele sai selle ajaga väga palju uudiseid üksteisele edastatud, üllatatud teineteist, arutatud eluasjade üle jne. mõnus õhtu.

järgmine õhtu möödus jotis kalli preili ja sõprade seltsis, taaskord üks lõbus ja lõõgastav tööpäevajärgneajaviide.

üks juhtumeid, mida sai postituse alguses juba mainitud, toimus teisipäeval tallinnas. sündmus, mida huviga ootasin mitu nädalat ning mille suhtes ettekujutus puudus, mis ja kuidas toimuma hakkab. sprite tänavakorvpalli reklaammaterjali filmimine sai siis teoks. kimmel, kaameramees ja mõned pallurid ning väga huvitavad "võtteplatsid" ehk 7 tunnine võttepäev, mille järelmõjud siiani tunda. võtted toimusid siis norde centrumi rimis lettide vahel, linnahalli katusel, linnahalli ees asuva hotelli esisel platsil, vanalinnas raekoja plats, raekoja tagune pisitänav, harju tänaval, club hollywoodi ees, vabaduse väljakul, tammsaare pargis, viru ülekäigurajal rohelise tule ajal, viru keskuse ja cc plaza vahelisel ülekäigurajal ning lõppkaadrid rotermani kvartali väljakul. palju hüppamist ja näitlemist, võtteid, päikest, tuult, kõik jättis oma jälje. aga materjal tundus saavat hea ja omapärane. veelkord mainin siis, et twitteris anthonyenden, eiemotsioon ja tanavakorvpall on kontod, mida tasub jälgida ja kust tuleb teateid uute klippide lekkimise kohta.

suuremaid klippe tulekul lähinädalatel.

uued, ilmselt tänavakorvpalli kodulehe suurema reklaami (mis siis läheb nii leetu, lätti kui ka eestisse) võtted järgmine reede, vähe teises noodis aga ette teada süzee tundub awesome!

praegusel hetkel tuleb tõdeda, et asjad jooksevad kenasti. venna kasvab ja areneb iga silmapilgutusega, tööl sujub kenasti (arenguvestlus oli eile ja saime juhatajaga kenasti ühisele lainele), spordipoolel liiguvad ka asjad kenasti, hetkel peamiselt tänavakossu poolt pakutud võimaluste ja emotsioonide poolest ning välguga sai tallinna mv kenasti käima lükatud, tuleval nädalal avalöök ka saku valla meistrikatel, kuhu saime üsna huvitava rosteri kokku.

ahjaa, puhkuseni on veidike üle kuu jäänud, 4. juuni lendan siit minema ja lülitan end konkreetselt kõigest kodumaisest fakk offi!

stay positive, fellas. julgen tõdeda, et sain uut inspiratsiooni jälle siia mõtteid ja tegemisi maha laadida. eks see tuleb sellest, et kõik tundub üsna positiivne viimasel ajal. hea tuju on ka ilusamate päevade ja sujuvate suhete aluseks.

piish!

nba regular season top 10's

2010-04-15T22:49:00.002+03:00

ulmeline põhiturniir sai läbi

mõned top 10 kategooriad siis sai läbi vaadatud ja imestatud!

lisaks veel lääne ja ida ülevaated

have fun, ballers

haiged lennukid, ühegi kohta ei teki vaidlusmomentigi, et see ei peaks top 10 olema!

vaieldamatult parim etteaste mehelt, kes võeti hetk enne D-Leaguest rongi peale!

access denied!

kuigi 8 hulgas on 3 lemmiktiimi ja lakers on võimas, hoian siiski sisimas dallasele pöialt. dirk poiss peab oma saama!

pole kunagi suuremat sorti ida fänn olnud, aga magic, bobcats ja atlanta on tiimid, kelle mängu ilus vaadata

2010-04-11T15:02:00.003+03:00

täitsa nõus olen meestega!

lisaks sõnumile meeldib puhtalt nende stiil, meenutab soomlaste Valvomo toodangut!

suvine ja tempokas, hea live-muusika!

pidin selle tempoka palakese ka lisama, eriline suve ja väliürituse isu tuleb!

ausalt öeldes tahaks neid mehi ka sel suvel kuskil esinemas näha ja kuulata!

2010-03-29T12:47:00.003+03:00

iganädalane huumorinurgake, kust alati leiab midagi tabavat ja andekat on nba.com videote all kategooria TNT, parimateks seal muidugi neljapäevane Inside the NBA, Barkley Zone jne

aga üks parimaid ja andekamaid väga muheda ülesehitusega videosid on Ahmad's Mad NBA World

siin üks näide kõnealusest iganädalasest NBA popurriist!

2010-03-27T20:17:00.002+02:00

Cudi palad ja videod lähevad aina mõnusamaks, selline oma chill fiiling juures! Lühidalt öeldes one of the best!

2010-03-24T13:21:00.001+02:00

kes teab, see teab!

2010-03-19T01:50:00.000+02:00

ei ole ever paremat tantsupunti näinud - jutul lõpp!

2010-03-18T23:51:00.002+02:00

ulme poiss on taanis, tundub jõle noor, aga esinemisskilli, enesekindlust ja muidugi lauluhäält jagub küllaga! enjoy!

kõrv puhkab...

bro!

2010-03-15T13:23:00.006+02:00

vaikselt hakkab täis tiksuma esimene eluaasta pisivennal! viimase nädala jooksul sai paar korda kaamera kätte võetud ja tema pre-lõunauinaku tegemisi jääädvustatud, ega fotokaga samas seda huumorit ja tegevust ei jäädvusta, aga midagi siiski ;)

seega esitlen teile Richard Enden viimased sammud 0-vanusena!

PS. tundub, et noormees tahab vabatahtlikult mu mantlipärijaks hakata, koristusvahendid pidevalt käes ja tolmuimeja vastu tunneb suurt huvi!

siin on mida paigast ära, peab putitama!

siit läheb vist käima...

noh, venna, kust ma alustada võin?

uskumatu, kui tore ja rahustav võib olla pool tundi temaga veetes, saad mõtted mujale ja lihtsalt imetled ühe inimhakatise arengut!

2010-03-10T22:44:00.002+02:00

ma arvan, et üks oodatuimaid albumeid sel aastal minu nimekirjas!

Big Boi ft. Too $hort & George Clinton - Fo Yo Sorrows

2010-03-10T14:46:00.001+02:00

maailmakuulsus meie väikesel maarjamaal! check out, lühike kokkuvõte sheckleri eesti tripist!

2010-03-07T22:53:00.002+02:00

suve ja sinu lugu, kallis!

Sean Paul - Hold My Hand

2010-03-07T18:40:00.004+02:00

ajou, kuidas ripub? mõtlesin, et peaks põgusalt pajatama tegemistest, täna siuke tiba omapärane päev jälle olnud, et teeks siis veel midagi omapärast. kahju jah, et natuke nadiks on see bloggerdamine jäänud, aga seda viga annab parandada. peamiselt ongi selles asi, et tööpäevi on kuhjaga ja õhtuti ei jaksa muud teha kui paar sõna vahetada emmessennis ja tsekkida põhikohad netis üle..uni!
veidi siis vahepeal toimunust - eile oli kaksikute AtsiMatsi sünnipäev, töölt sai tiba varem minema, et viisakal ajal ikkagi õnne soovima jõuda. kingiks sai brigitaga kahepeale mõeldud t-särgid tabava tekstiga, läksid vist peale küll, pakkusid piisavalt kõneainet!
pidu oli korraldajate poolt varustatud rikkaliku keelekaste ja toidupoolisega, mis tähendas üsna kontrollimatut tankimist. selle nahka paneks ka võib öelda esimese äravajumise üle väga pika aja - ühel hetkel pikutasin lazyboy toolil, vaatasin seltskonna marulist xboxil call of duty täristamist, järgmine hetk avasin silmad ja vastu vaatas tühi elutuba ilma xboxi ja täristamiseta, kogu maja oli vait jäänud. ilmselgelt lihtsalt kustusin ära, mis siis muud kui otsisin bläädi peale endale ja keerasin diivanile kerra. ülejäänud päev möödus eepilise peavalu kütkes, mis meenutas haiti maavärinat, ainult veidi väiksema mahuliselt minu peas. hommikul "lastega kodus" 4 osa vaatamine, 12st tuli marko järgi, käisime kosel mängul ja siis linnast lilled, mäkkdoonalts ja koju. õhtul käisin üle sajandi ujumas, keegi ei uskunud et viitsin ja suudan sellise õhtu järel - aga ära tegin! proof material siin...

punktid 7. ja 8. on uskumatud, poleks arvanudki! aitäh, et see silt seal mind juhendamas oli!

selle ujumisega jõuame treeningu ja tervislikuma teema juurde. kuna see pidu oli esimene võtmine pärast sessioni nädalavahetust, kui läks tõepoolest vähe lappama pralledega, siis ülejäänud aja on treening olnud suures võtmes. tervis samuti. viimased 5 hommikut olen alustanud päeva suure kausitäie pudruga, mida ma igatsesin juba täie rauaga. toitev, kõhtutäitev, energiatandev eine päeva alustuseks. treeningutest, kuna doktor Põder diagnoosis vasaku põlve valu põhjuseks "hüppaja põlv" ehk "jumpers knee", mis tähendab põlvekapsli alust põletikku, siis peamine treening on viimase 2 nädala jooksul olnud ülakehale suunatud. tänu korralikule treenimisele, toitumisele (üle pika aja) ja fit whey pulbrile enne ja pärast trenni on füüsiliselt arengut märgata nii kehalise kasvu kui ka kaalunumbri suurenemise näol. näiteks rinnaltsurumises on raskust juba 60-62.5kg kangil, ka teisi harjutusi tehes on raskused suurenenud. peamiselt annab see endale põhjust heameelt tunda, et tehtud töö annab tulemusi.

igatahes põlvega on veel 3 korda raviseansil vaja käia, siis peaks lootust olema, et laupäeval saab platsile naasta paranemist on juba tunda. nälg palliplatsil möllamise järele on sama suur kui hommikul ärgates pudru järele.

töölt vabad päevad on hea veeta treenides ja endale mõeldes, aeg enda jaoks!

uni kisub peale, viskan lebosse, magic vs lakers mäng käimas!

phiiss!

ps. lõpetuseks paar pilti eilsest meenutuseks ühest järjekordsest 5+ partyst!

LMFAO ft Lil Jon - Shots

maksimumpunktid

2010-03-02T22:51:00.002+02:00

viimaste aegade parim video, for sure!

OK Go - This Too Shall Pass

2010-03-01T23:34:00.002+02:00

meenutus mu mõne aasta tagusele playlist nr1 träkile!

`i hope i'm done searching!

Damian Marley - Still Searching

2010-02-25T11:36:00.004+02:00

ma panin just omale 2011 aastaks reisisihtpunkti paika, et oleks, mille poole oma mõtted ja tegevus seada ning see reis reaalsuseks muuta!

ei saa salata, olen sellest kohast juba kaua-kaua mõelnud, kord peab seal ära käima ja minu mõtteviis on - mida nooremana, seda parem!

seniks veel midagi suvist!

Kardinal Offishall ft Keri Hilson - Numba 1 (Tide Is High)

chillmorning

2010-02-23T11:29:00.003+02:00

kuidagi nii omamoodi hommik oli. telefon tirises sama küll helinaga, kuid kõlas kordades ebameeldivamalt, lükkasin korduvalt edasi. kohustuslik nba.com ülevaade, mavsi võit jälle, uued mehed sulanduvad hästi. riidesse, pleier pähe, kott kokku ehk sisuks paar raamatut, HB lõhn ja Versace stick, soengupasta, vahetusriided, pabersalvrätikud. hambapesu ja rongile, enam kodus ei viitsi hommikust süüa, saan nii natuke uneaega juurde. rongile, üldiselt lahkun kodust 8.40 ja minut on aega tossudjalga-jopeselga-mütspähe-uksestvälja ja rongijaama, aga alati saan seal oodata oma 3-5 minutit! hea, et kell on ees, paneb liigutama. rongis tarvitasin piletimüüja eilset nõuannet, viimane vagun oligi tühi! soe vagun, üksi pingivahes, jalad vastaspingil, Jeremy Clarksoni raamat, jätkuvalt pleierist vaiksel nivool Adam Tensta põksumas. Baltijaam, 20 lehekülge jäänud raamatust lugeda, vast võtan täna viimast, asab neljapäeval tööpäeva uue raamatuga alustada, "365 moodust saada miljonäriks" pole just tont teab mis juturaamat, pigem mõtteterade kogumik. hea siiski läbi sirvida,ajatäide, kuni uue Clarksoni raamatu ostetud saan. Ahjaa, rongist maha, pakin mõnusalt salli-mütsi-kapuutsi-kinnaste sisse ära, pleieris saund jälle peale ja minek. Tuisku trotsides vanalinna sisenedes hõljub ninna pagariäri värskete saiakeste lõhn, eile panin lõpuks tähele, ei viitsind minna, täna ei suutnud enam vastu panna. Ilmselt hakkan iga hommik sealt hommikuks värskust soetama.

Hea küll, lõpuks tööl, riietevahetus, valmis tööpäevaks ehk peamiselt tühjaks passimiseks - seda on esimesed 3 tundi olnud. sneakerfiles.com's ketside inspekteerimine, rahuliku räpsi kuulamine, selle postituse kokkuluuletamine.

seega üldkokkuvõttes on vägagi ideaalilähedane hommik olnud. võtan ilmselt protokollid ka kohe ette, saab selle portsuga ka ühele poole ja viskab kiirelt netti üles, taskuraha teenitud jälle!

`praegu on kõik nii mõnus, vaatamata kodusele olukorrale, aga ehk on seegi mööduv nähtus

`nõela alla minek lükkub ilmselt kuu aega edasi, saab ennem vanematega rahaasjad korda

`põlv on valus, jumpers knee ehk hüppaja põlv ehk põletik põlvekapsli all, neljapäevast alustan ultraheliravi, 8 korda vaja käia, täna peaks kompressi ka ööseks tegema

`palliplatsile nii suurt isu ei olegi, jõudu tahaks isegi rohkem teha, töö võtab kuradi palju aega kahjuks

`siiski kõige ilusam asi praegu oled sina, musi!

Alchemist ft Nina Sky - Hold You Down

2010-02-19T18:08:00.001+02:00

Välgu teine võit vahegrupis tuli Keila üle, väike kokkuvõte sellest! vabandan ette, Mihkel pani ikka väga mööda loo taustaks!

40sek kanti tuleb situatsioon, kus on lõpuks tõestus sellest, et ma ei saanud pubis või klubis silma siniseks! :D

nautige!

socialize!

2010-02-18T01:47:00.002+02:00

mõned andmed siis, milliseid moodsaid suhtlusvahendeid kasutan ehk kust on mind võimalik kätte saada!

orkut & facebook - Anthony Enden

twitter - www.twitter.com/anthonyenden

skype - anthonyenden

msn - anthony@eiemotsioon.net

email - anthony@eiemotsioon.net & anthonyenden@hotmail.com

kui midagi puudu jäi, pange kommentaari!

PS. telefoninumbrit nii lihtsalt ei jaga ja kes kuhugi mind lisab, enamus kohtades saab teksti juurde lisada, pange kirja, kust ma teid tean või kes oled, tihtipeale on meiliaadressid mittemidagiütlevad!

case closed!

Wale ft Jazmine Sullivan - World Tour

kick back and relax!

2010-02-15T18:49:00.002+02:00

mees teab mida teeb!

2010-02-15T14:39:00.000+02:00

mõnus...

Jaheim - Bed Is Listening

ülivõimas!

2010-02-15T00:00:00.001+02:00