Nike Basketball Pro Training Camp Part

Ma annaks nii mõndagi, et selliste spetsialistide käe alla mingiks perioodiks saada ja treeningu, taastumise ja kõige sellise kohta õppida. Ja ma ütlen ausalt - seda kõike selleks, et nii enda füüsilisi võimeid parandada kui ka teadmisi koguda, et tulevikus edasi anda.

24 aastat - sport oli, on ja jääb...

homme on üks omamoodi päev - 11.11.11! ja sel päeval täitub mul juba uskumatud 24 eluaastat. kakskümmend neli....mõens mõttes on seda palju.
aga 23 oli üks kuradima ilus vanus. eile õhtul hakkasin aastale tagasi mõtlema, sellele kui palju ma muutusin inimesena ja kui palju asju jõudis juhtuda.

üks järeldus, milleni ma eile õhtul Mirkoga rääkides jõudsin...pärast täna neli nädalat tagasi üle elatud põlveoperatsiooni jõudis lõplikult kohale, et kui ma vahepeal lasin sportides veidikene lõdvaks ja mängudel ei andnud päris 100% endast, siis edaspidi tuleb seda teha. vaatamata sellele, et 24 pole veel mingi vanus ja sporti jõuab veel erinevatel tasemetel teha aastakümneid, siis pärast sellist vigastust hakkab peas taaskord kella lööma juba ammu mällu sööbinud lause ühest inspireerivast reklaamist:

"What is "Love"?  Love is playing every game as if it's your last!"

Michael Jordan



vaadates platsi äärest oma sõprade mängu emotsioonitute vormis on nii hea tunne näha, kuidas kutid naudivad seda, mis platsil toimub, sest seltskond on hea, pinget ega kohustust pole, mingeid raame pole. juhendajat pole ja sedamööda pole ka kartust kellegi otsuste ja arvamuste vastu eksida. ja põhjuseks mis lubab kõigil kuttidel platsil endast kõik anda, on see et pingilt tuleb iga kord võrdväärne vahetus ja väljakul oleva 5 mängija tase on stabiilne vaheta kes tahes sisse. vot just selle tunde pärast tahan ma kiiresti terveks saada, et siis juba täiel rinnal nautida igat mängu.

tegelikult pondiks, miks Ei, Emotsiooni kaudu seda lahkama hakkasin, on aina enam kasvav tahe treenida ja seda nii, et sellest kasu oleks. enam ei roni trenni sita enesetundega (ja seda saan ju ise sättida, millal lähen - individuaaltrenni võlu), sest sellest trennist ei ole üldiselt kasu. kui trenni minna, siis töötahe suur ja siht kindel. ei lobise, ei uimerda, pigem pleier pähe, kodus kava vihikusse kirja, et saalis kohe asja kallale asuda.

kuna teemaks oli future plans, siis olgu see ka meenutatud. ma olen viimased....mitu aastat olnud kindel, et mu elu algas sportlaste lapsena, mu ellu tuli aktiivne sport viiesena esimesse kossutrenni astudes ja mu elu kulgeb sellest saadik spordiga käsikäes 'til death do us part! ma ei ole matnud maha lootusi midagi suurt korda saata sportlasena ja väljundid selleks on täitsa olemas. ja kui see kell ka lõpuks kukub, siis on aeg keegi teine suurte saavutusteni juhendada. just nii näen ma enda tulevikku ette. sportlane/treener suhtes läbi kogu elu.

ja ausalt öeldes olen ma viimasel ajal natukene andnud järgi sellele mõttele, et ma kossutreeneri tööd ei tahaks teha veel niipea..vähemalt mitte pisipõnnidele, kes alles asja juurde asuvad. ma meenutasin neid aegu ja neid inimesi, kes mind esimestel pallurisammudel juhendasid ja toetasid. need inimesed olid suurepärased suhtlejad, suurepärased kasvatajad. koguaeg nägu naerul, üritasid oma asja rõõmu ja lustiga edasi anda. praeguseks ma tean, et üks neist meestest on mu endise kodulinna esindusmeeskonna abitreener. seda, kas ta veel noori juhendab, ma enam ei tea. viimati kohtusin omal ajal meie noorte junnide peatreeneriks olnud mehega (kes samas oli ju ka isa hea sõber ja käisime nende perega tihti läbi) aastal 2003 vist, kui isa koondisega Tamperes mängis ja me oma TTÜ pundiga vaatamas olime. pärast seda reisi polegi ma oma vana kodulinna külastanud. 8 aastat!!! ma tahaks selle reisi korra ette võtta, kohtuda oma vana treeneri ja tema abiga ka mõne vana tiimikaaslasega. vanalt treenerilt tahaks lihtsalt uurida, kuidas ta omal ajal meile seda särtsu ja lusti sisse süstis. sest kui ma ikka järgmise aastanumbri sees tõesti hakkan noortele trenni andma, siis kelle käest veel õpetussõnu küsida, kui mitte oma esimese treeneri käest.

ausalt öeldes, põhjus miks ma põlgasin pikalt noortetreeneri positsiooni, eriti just nende alles alustavate põnnide...mind tõukas eemale kartus, et jube närvirakkude kadu ja möll on sellise väikese pätikarja kantseldamine. lisahoogu andis asjale paar kokkupuudet just selliste väänikutega, andes sakus 2001 poistele trenni ja olles abitreenerina kevadel soomes kaasas. need väiksed olid ikka tõsised väänikud, nii kui silma alt minema said. ja sel reisil nägin, kuidas mu kunagine vastane noorteklasside ajast nautis väikeste pädadega tegelemist ja nende juhendamist.

ma kaldun arvama, et suurima tõuke sellele meelemuutusele on andnud mu väikevenna! vanust on tal alles 2 aastat ja 8 kuud, aga selle ajaga on ta minu suhtumist ja mu arvamusi palju muutnud. nähes vahetus läheduses pealt oma venna kasvamist ja arenemist, sain ma lõpuks aru, et ega need noored pallurid kasvavad ja arenevad trennis just täpselt nii, nagu sina neid juhendad. ja kui sa ei lase neil loomadeks muutuda ja trennis on pidevalt piisavalt range kord, samas lõbus meeleolu, siis võib see töö isegi meeldiv olla.

võibolla ma olen natukene liiga karmilt end väljendanud, et nagu ma ei tahaks üldse noortega tegeleda ja mitte mingil juhul mingit väikeste punti enda alla võtta. pigem on see olnud "mitte-mu-esimene-valik". aga mida aeg edasi, mida kauem ma siin kontoris esmaspäevast reedeni istun, seda enam hakkan ma reaalselt kaaluma mõtet võtta vastu ilmselt varsti pakutav treenerikoht. peaasi et istuvast kontoritööst ja kinnisest ruumsit välja saada. ja kui see lõpuks juhtub, siis ma annan tõesti kõik, et ma enam sellise kontoritöö peale ei satu. ainus siseruum kus edaspidi töötamisest rõõmu tunnen, on spordisaal. vahet pole, kas võimla, jõusaal või ujula. kas staadion või metsarada. peaasi, et seal sportida saab.

ausalt öeldes ma alustasin kogu seda teksti hoopis teise pealkirja ja mõttega, lõpuks päädis see selle mõttekogumini. ja teemaks taaskord ainult sport. aga nii ju ongi...palju muud mul praegu elus ei ole, mis mind liikumas ja rõõmsana hoiab.

ja asjad, millest ma tahtsin veel rääkida ehk järgmise aasta suurplaanid, luban nendest ka peagi pajatada.

taastusravi ootab. tööd juba piisavalt tehtud tänaseks.

piishhh,

sultan.

pühendusega..

..inimesele, kes mainis nädal tagasi laupäeva õhtusel koosviibimisel, et loeb seda mõtetekogumikku siin. tore on teada, et vähemalt keegigi loeb ja hindab seda hea sõnaga!

millega alustada - pole raske valida. elu on muutunud palju rahulikumaks selles mõttes, et enam ei pea iga kuu lõpus mõtlema, kuidas rahadega välja tulla. üsna rahulikult saab elada, kuu jooksul natukene uusi väljaminekuid teha. ja kõiges on "süüdi" uus töökoht, kus nüüd pea kolm kuud leiba teenitud. jaauaris tuli töötunde 197 ja palk oli sellele kohane. ei ole ma veel sellist tasu ühe kuu eest saanud, nagu kaks viimast kuud. AWESOME!

tellisin eelmine kuu omale pooleks aastaks kaks kossuajakirja korterisse, saan endale märtsis norra lumelauareisi lubada, veidi uut geari peale tõmmata, nagu näiteks kiiver, jope ja lauale uued klambrid. ja ma olen üsna kindel, et ma sellega veel ei piirdu.kahjuks on aga lood nii, et kui mingit vabaaja kraami tahad tallinnast soetada, siis seda lihtsalt ei leia.

see ongi tegelikult teema, millel tahaks peatuda. mille faking asja pärast ei leia eestist sellist geari nagu mujal euroopast ja maailmast. meil on ju suured kõvad brändid ja veidi pisemad vinged niššipoed, mis müüüvad cool'i kraami, aga midagi head sealt ei leidu. olgu, ütlete et maitse asi, aga no kammoon, ainult skeidikraami ei saa ju müüa. või siis nike, ettevõte, mille all ma ise 7 kuud orjatööd tegin. terve internet on täis, footlockeri jalatsivaliku näitel, nike värvilisi ja erinevaid vingeid mudeleid. noored käivad poes ja edastavad oma soovi, isegi vanemad inimesed on näidanud üles huvi, et võiks rohkem värvi ja uut mudelit olla. aga ikka tellitakse poetäis vedelat s*tta! tulgu mõistus faking koju ja tellige normaalset kraami. oleks siis asi selles, et pole...aga EI! asi on ju kartuses, et keegi ei julge nii erksaid ja omapäraseid jalavarjusid või riideid soetada. no kurat küll, ülemused võiks ükskord hakata oma orjasid kuulama hakata, saaks nemadki mõni kuu naeratada, et "oi kui kenasti müüki on olnud"

igatahes tahtsin endale täna jalatsid või pluusi soetada, aga no ei ole mitte midagi. ahjaa, alatine murelaps on olnud sobivate teksade leidmine! närvidele käib, raisk!

okei, jätame kurjustamise. viimase aja spordisündmused.

ma ei mäleta kuna ma viimati kirjutasin, aga kui aruküla välihoki turniirist ei kirjutanud, siis 2 võitu, üks bullitite järel. teises mängus arukülaga läks vastasega tiba nugade peale ja esimese emotsiooni pealt cross-checkinguga tüüp selili ja vastastele bullit. paar sõna kohtuniku suunas ja publiku kisa peale paar mahlast ka nendele, siis kutsusid tiimikaaslased korrale. päev arukülas lõppes riietusruumis ohtralt mõdu limpsides ja hokimeestega törts meestejuttu puhudes.

aga vahepeal on nii palju veel hokiga toimunud, et isiklik nimega särk on valmimas, numbriks saab mul 87 olema, veidi veel uut varustust meie poest lisandunud ja mis peamine, kaks esimest harrastajate hokiliiga mängu ka mängitud. aga ega positiivselt need ei lõppenud. oma võimalusi ära ei suutnud sahistada ja meeskonnale mõlemal korral ühe väravaline kaotus. bollocks!

vahepeal on selle hokituhina ja suure töötegemisega korvpall natuke tahaplaanile jäänud. aga pole hullu, isu on tänu eile jõhvis toimunud teise liiga mängule päris suur ja selles tuleb kohalikke heitereid tänada. eile polnud mingit fiilingut ega suutmist neile kohta kätte näidata, aga nüüd on seda küll ja veel. jõusaali pole nagu paar aastakümmet juba jõudnud, seda viga parandan ütleme nii et iga teine õhtu enne magamaminekut toimuva kerelihaste ja kätekõverduste treeningsessiooniga. suveks rannavormi, you know! aga kokkuvõttes, ei tahaks öelda, et hoki on kossuisu ära võtnud, pigem midagi teistsugust ja huvitavat vahelduseks, annab kõvasti võhma juurde. kusjuures, eelmine trenn oli tõeliseks näiteks võhmatrennist. alguses oli nagu ikka 15-20 minti harjutusi ja siis nagu ikka nelja tiimi vahel mängimine. selgitan lahti, mismoodi nelja tiimi vahel. alati on rahvast nelja neliku-viisiku jagu. esimesena mängivad omavahel kaks veidi tugevamat tiimi, treeneri vile peale kuskil 2-3 minuti järel lendavad nemad puhkama ja teised kaks tiimi tulevad omavahel littima. väravavahid on koguaeg platsil. nii...tulles tagasi kolmapäevase trenni juurde, siis enne jääle astumist riietusruumis jagatakse tiimid ära ehk pannakse nelja eri värvi särgid selga. kuna tugevamate tiimis oli üks mees puudu ja nö teise laine kumbki tiim ei tahtnud kedagi ära lasta, et saaks oma viisikuga harjutada, siis sain mina au panna valge särk selga ja saku I meestega mängida. hoopis teine tera oli, mitte et ma ennast paremaks peaks nendest, kellega ma muidu peaks mängima, aga lihtsalt nende meeste mängulugemine, oskused ja uisutamine on hoopis teisest klassist. lust oli saada täpseid sööte ja ise anda sööte sinna, kus on tühi koht, sest seal oli keegi olemas nagu peab. pärast kahte vahetust oli kõri täitsa pingul ja õhk ei käind väga läbi, nii hull tamp oli peal.

ainsad kaks asja, mis praegu takistavad selle õige mõnu kättesaamist trennist/mängust on korraliku kaika ja uiskude puudumine. saaks need kaks aspekti ka välja vahetatud, võiks juba väljakul vähe julgemalt tegutseda ja parmini paugutada.

aga küll jõuab ka nendeni. lihtsalt kohe korraga ei saa kõike raha magama panna. nüüd, kus vanust juba 23 ja vanematest eraldi elan (vähemalt mõnda aega), siis aina rohkem paneb mõtlema enne kui kiipkaardi makseterminali topin, et kas ikka on kohe ja nii väga vaja.

okei, ma ei viitsi praegu rohkem, kuigi teemasid oleks veel küll, millest pajatada, aga ehk suudan nüüd natukene kätte võtta ja rohkem aega leida. ma tean, et juba kaks korda liiga palju olen seda öelnud, aga lootus sureb viimasena!

mis siis ikka, antsuga taome simpel sessioni puhul skate 1'e xboxil ja naudime kodust laupäeva, lihtsalt ei ole tuju teiste provokatsioonidele alluda ja taaskord klubisse ronida. no lihtsalt ei ole energiat. ega ka tahtmist pangakaarti tühjendada. teine kord!

nii et veelkord sorri kõik, kes te paaniliselt täna holly kutsusite, promise to make it back!

piish hombres!

wanna ball, wanna jump again..

midagi isutavat, trenniisu on jälle nii kõrgele aetud tagasihoidliku juulikuu järel!

hüpe ja mäng vaja jälle kõrgele tasemele viia, august täis tähtsaid turniire!

heart & soul of....

uskumatult muhe pala taustaks, läheb pleierile kindlalt workout looks!

video ise kasvatab üha enam suve ootust, ajab täitsa üksi platsile loopima, pleier pähe ja minek!

a kuna kell hetkel liiga palju, siis jääb see päeva peale, pärast jõusaali peale!

nautige!

commercial break

üllatavalt kiirelt sai Sprite tänavakorvpalli 2minutine video "Play everywhere" videoklipp valmis ja kõigile vaatamiseks ülesse riputatud.

klippi nähes saab selgeks ka pealkirja tähendus, lugege kokku, mitmes eri kohas on võtted toimunud.

nüüd aga reklaamipaus, mille jooksul kindlasti külmkapi kallale minna ei tohi!

ajou, kuidas ripub? mõtlesin, et peaks põgusalt pajatama tegemistest, täna siuke tiba omapärane päev jälle olnud, et teeks siis veel midagi omapärast. kahju jah, et natuke nadiks on see bloggerdamine jäänud, aga seda viga annab parandada. peamiselt ongi selles asi, et tööpäevi on kuhjaga ja õhtuti ei jaksa muud teha kui paar sõna vahetada emmessennis ja tsekkida põhikohad netis üle..uni!
veidi siis vahepeal toimunust - eile oli kaksikute AtsiMatsi sünnipäev, töölt sai tiba varem minema, et viisakal ajal ikkagi õnne soovima jõuda. kingiks sai brigitaga kahepeale mõeldud t-särgid tabava tekstiga, läksid vist peale küll, pakkusid piisavalt kõneainet!
pidu oli korraldajate poolt varustatud rikkaliku keelekaste ja toidupoolisega, mis tähendas üsna kontrollimatut tankimist. selle nahka paneks ka võib öelda esimese äravajumise üle väga pika aja - ühel hetkel pikutasin lazyboy toolil, vaatasin seltskonna marulist xboxil call of duty täristamist, järgmine hetk avasin silmad ja vastu vaatas tühi elutuba ilma xboxi ja täristamiseta, kogu maja oli vait jäänud. ilmselgelt lihtsalt kustusin ära, mis siis muud kui otsisin bläädi peale endale ja keerasin diivanile kerra. ülejäänud päev möödus eepilise peavalu kütkes, mis meenutas haiti maavärinat, ainult veidi väiksema mahuliselt minu peas. hommikul "lastega kodus" 4 osa vaatamine, 12st tuli marko järgi, käisime kosel mängul ja siis linnast lilled, mäkkdoonalts ja koju. õhtul käisin üle sajandi ujumas, keegi ei uskunud et viitsin ja suudan sellise õhtu järel - aga ära tegin! proof material siin...

punktid 7. ja 8. on uskumatud, poleks arvanudki! aitäh, et see silt seal mind juhendamas oli!

selle ujumisega jõuame treeningu ja tervislikuma teema juurde. kuna see pidu oli esimene võtmine pärast sessioni nädalavahetust, kui läks tõepoolest vähe lappama pralledega, siis ülejäänud aja on treening olnud suures võtmes. tervis samuti. viimased 5 hommikut olen alustanud päeva suure kausitäie pudruga, mida ma igatsesin juba täie rauaga. toitev, kõhtutäitev, energiatandev eine päeva alustuseks. treeningutest, kuna doktor Põder diagnoosis vasaku põlve valu põhjuseks "hüppaja põlv" ehk "jumpers knee", mis tähendab põlvekapsli alust põletikku, siis peamine treening on viimase 2 nädala jooksul olnud ülakehale suunatud. tänu korralikule treenimisele, toitumisele (üle pika aja) ja fit whey pulbrile enne ja pärast trenni on füüsiliselt arengut märgata nii kehalise kasvu kui ka kaalunumbri suurenemise näol. näiteks rinnaltsurumises on raskust juba 60-62.5kg kangil, ka teisi harjutusi tehes on raskused suurenenud. peamiselt annab see endale põhjust heameelt tunda, et tehtud töö annab tulemusi.

igatahes põlvega on veel 3 korda raviseansil vaja käia, siis peaks lootust olema, et laupäeval saab platsile naasta paranemist on juba tunda. nälg palliplatsil möllamise järele on sama suur kui hommikul ärgates pudru järele.

töölt vabad päevad on hea veeta treenides ja endale mõeldes, aeg enda jaoks!

uni kisub peale, viskan lebosse, magic vs lakers mäng käimas!

phiiss!

ps. lõpetuseks paar pilti eilsest meenutuseks ühest järjekordsest 5+ partyst!

LMFAO ft Lil Jon - Shots

all-star weekend - almost there!

kõigi aegade võimsaim all-star viikend tulekul, põhimäng toimub Dallases uuel Cowboys'i staadionil, mis mahutab kuni 100 000 pealtvaatajat! uuujaaaa!

meenutus nüüd viimase kolme aasta all-star mängule ja lõppu väike motivatsioonisüst!

ja midagi juurde motivatsiooniks! tänasesse välgu mängu oleks see sobinud taustaks küll, so hard andmine oli tõesti!

Rihanna ft Young Jeezy - So Hard

Motivatsioon!

Nüüd, kus korvpallist sai natukeseks jälle siiber, mänge lihtsalt liiga palju olnud, lisaks väsimus ja bussisõidud, leidsin motivatsiooni võtta aeg maha ja siis jätkata kerge self-traininguga. Pühendan nüüd järgmised vabad päevad jalgade ja kerelihaste treeningule. Põhjuseid mitu. Ühte näete kohe videona, ehk miks tahan jalgu treenida. Tööga tiba ära tümitanud, kuigi viimastes mängudes on põrge olnud hea. Teiseks, kerelihaste põhjuseks ei ole ainult sportlik vajadus, vaid puhtalt see, et alaselg on jälle hakanud trikke tegema ning hommikuti ärgates on nii alaselg kui ka küljelihased valusad. Põhjuseks on see, et nad on esiteks nõrgad ja teiseks vana hea selgroo väändumine aastate pikkuse hüppamisega. Kolmapäevast algab korralikult iga hommik arsti näidatud kerelihaste treenimine hommikuti joogalaadsete harjutuste näol ning õhtul katsun sõita ühele valgustatud metsarajale jalgadele elu sisse pumpama.
Kaalun tõsiselt ka kossust puhkust taaskord võtta, sest õlg ei ole ikka terve. Tänases Harju MV mängus RSK Rae vastu sain taaskord löögi õla pihta mingis situatsioonis ja valu on korralik. Kuna see on parem käsi ja käed on "üsna" vajalikud elutegevuseks, siis ei tasuks vist väga riskida. Tuleb mängugraafik üle vaadata, ehk aasta lõpuni kannatab ära, siis tuleb veidikene pausi.

Nüüd siis aga väikene maiuspala igasugustele spordisõpradele, isegi korvpalli vihkavatele. See mees on oma atleetlikusega sobivaks eeskujuks igasuguse spordiala meestele. Mis siin ikka pikemalt rääkida, liikuv pilt ütleb rohkem kui sõnad!

Shannon Brown! Talking 'bout pogo sticks!

Anthony off to bed!
~

BlakRoc - On the vista (ft. Mos Def)

Hooaeg jõudmas haripunkti!

Nii ongi aeg jälle veerenud märtsikuu kenasti käima ja tavaliselt just siin hakkavad liigad vaikselt jõudma tähtsaimate mängudeni. Seni hooaeg on möödundu enda jaoks väga positiivselt, alles veebruaris kaks tagasilööki vigastuste näol, aga mõlemad suht kiirelt möödunud ja saanud nendest taastudes füssiga tegeleda. Füssi on tegelikult suvest saadik juba regulaarselt mõnuga tehtud, põhirõhk üldisel füssil jõmmis, juurde veidi jooksu, suveilmadega rattasõitu, kõvasti ka saalis visketrenne ja peale saalitrenni veel ~15-25 min viskeid peale tiimikaaslasega. Kõik see on toonud endaga kaasa ühe väga stabiilse hooaja, mis siis et mitte just kõige tugevama tasemega liigades, aga kui võtta arvesse kahte eelmist hooaega, mis oma vigastuste ja treenerite huvitavate vangerduste abiga läksid ikka rängalt aia taha, siis on see vaheaasta veidi madalamates liigades enesekindluse kogumise suhtes väga vajalik olnud.
Kossuliiga põhiturniiril pidas iga meeskond 14 mängu, Saku eest astusin 11 kohtumises platsile ning keskmiseks punktisaagiks jäi 18.91 ppg, kusjuures alla 10p mängu oma mäletamist mööda ette ei tulnud. Suurim skoor 31 punkti tuli tol hetkel esikohta jaganud Sport Court/Tallinna Ülikooli vastu. Hooaja parim esitus oli kindlasti Harju meistrikatel, kui RSK Kuuset kostitasin 45 sangaga, sealjuures läbi võrgu sahises 8 kolmest, mis on kindlasti üks parimaid kui mitte parim esitus mu karjääri jooksul. Visketabavus mängus üldse oli vähemalt 75% ning ei saaks öelda, et kaitse nüüd jube nõrk oli, pidevalt oli double-d peal, aga mõnikord on tõesti selline tunne, et oled lihtsalt in the zone! Ütlemata magus tunne on see ja selliste mängude nimel tasub end vahel ribadeks treenida.
Viimastest mängudest ka nüüd natukene. Eile, pühapäeval ehk rahvusvahelisel naistepäeval oli Kose MV raames kavas poolfinaal Kose KK vastu ja olgu ette mainitud, et sellist mängu ei oleks küll keegi oodanud. Ei, Emotsiooni meeskond andis hooaja kõige läägema esituse, ainult Imre mängu võib nimetada tavapäraseks, ülejäänud olid kõik kui oma haledad varjud. Õnneks otsustavatel hetkedel suudeti end piisavalt kokku võtta, teha 11:0 vahespurt ja tuua 63:57 võit ja kindlustada pääs finaali, kus päeva viimases kohtumises võidu võtnud Reval Kinnisvara juba teist korda oma tiitlit kaitsma asub. Korra on sel hooajal vastamisi oldud, seda vahegrupi viimases mängus ehk mängiti põhiturniiri võidu peale. Loodetavasti nädalaga suudavad kõik mehed taastuda treeningutest, mängudest, paraneda haigustest ja viimasel ajal taas teemas olevast viirusest.
Markoga suutsime täna Saku eest näidata juba vähe kõvemast klassist mängu, oli juba tunne nagu oleks kaks kriiti taastanud oma kirkuse ja jaganud seda ka ülejäänud karbiga! Vastaseks oli siiski ainult Harju meistrikate kindel autsaides BC Raasiku, keda kostitati 111 punktiga - võit jäi sakku ~60 punktise eduga. Omalt poolt taaskord mitu tabavat kolmest, palju kiirrünnakuid, millest kaks lõppesid kõrgelennulise slämmiga - dunk you very much! Esimesel veerandajal kiirrünnakus pakutud pealtpanek läheb kindlasti mu TOP3 ingame dunk'de sekka, mis kujutas endast kiirrünnakus kaitse vastu vabaviskejoonest veidi eestpoolt ära tõugatud õhulendu ning jõulist lõpplahendust. Tunne peale mängu oli rahulolev, vaatamata vastase üsnagi madalale tasemele ja nõrgale vastupanule sai siiski taas enesekindlus taastatud ja on juba parem tunne minna neljapäeval Kossuliiga esimeses play-off ringis SK Hoops'i vastu kõva lahingut andma. Loodetavasti suudame kohe esimese mänguga suure vahe sisse mängida, et võõrsil mängus kindustada juba edasipääs teise ringi, kus paari võitjat ootab põhiturniiri võitja Kiili SK/LKB!
Veel tulevatest mängudest - pühapäeval, 15 märtsil on siis Kose MV otsustav mäng, finaal Reval Kinnisvaraga. Loodetavasti saab selleks mänguks võimsa publiku kohale aetud, tahaks siit kodukandist ka hõumid-preilnad tribüünile appi saada. Muide, uued E,E vormid on nüüd sisse õnnistatud, poolfinaalis sai neid kantud, väikene sneak-peak preview üleval orkuti albumis - kel võimalust ja soovi, minge kaema!
19. märtsil on ees aga Harjukate vahegrupi viimane kohtumine kodus Kose KK'ga ehk vastamisi astuvad kahel pool mitmed E,E mängijad. Järjekordne põhimõtteline vastasseis. Viimastel Saku kodumängudel on rahvast saalis olnud ülbelt palju ja kisa on olnud publikule vastav.

Veidike ka muudest ettevõtmistest! Täna said lõpuks kinnitatud Ei, Emotsiooni esimesed fännisärgid, mängijatele custom made soojendussärgid ja hoodied, paari nädala pärast võib mehi ja fänne juba nendes ringi liikumas näha. Kõikidele, kes esimesest laadungist osa ei saanud võtta (fännisärke pean siis silmas), ei tasu pead norgu lasta, VÄHEMALT enne suve tuleb veel üks tellimine, kui saame piisavalt suure tellimuse kokku. Seega kõik, kel juba on soovi uuest laadungist osa saada, võib varakult mulle meili teele lasta anthony@eiemotsioon.net, et olla varakult kirjas ja kindlasti teisel korral mitte ilma jääda. Särgi maksumus sõltub tellimuse suurusest, kuid arvatavasti jääb samaks ehk 250 eestis käibel olevat rahaühikut!
Mõne aja pärast saab ka siin näha siis kavandit, millistes rüüdes saab näha mängijaid patseerimas nii vabal ajal kui ka pregame. Samuti pärast Kose MV finaali teeme meeskonnapildi, kust näeb ka siis korralikult meeskonna uut vormi, millega peamiselt suvel hakkame courte vallutama!

Stay tuned, fellas!
Be easy!
~

The Roots - Star/Pointro

Career best scoring night!

46 points it is!
Scored on road against RSK Kuuse in a Harjumaa MV game!
8 three-pointers, shooting percentage over 75!
Couple of steals and fastbreak finishes, dunkin!

One of those nights, where it can be said that "He is in The Zone!"

And that's the reason I keep working hard - for nights like this!

Spectac & 9th Wonder - When I Rock

Some adjustments needed to be made..

Nii, panen loo mängima...kohe...
..korras, Army of the Pharaohs - Gun Ballad läks peale. Lust kohe selle saatel kirja panna viimaseid saavutusi.
Teemaks sedakorda treening, Gym Junkie on reaalselt ellu äratatud selle suvega. Iseasi, kuhu ma selle tõsise treeninguga veel jõuda võin, aga igatahes praegu ma töötan oma hea enesetunde ja vormi nimel, et vähemalt suvistel tänavakorvpallidel hakkama saada ja ilma teha.
Aga see, mille pärast ma juba teist korda tänase päeva jooksul siia satun, oli hoopis tänane treening. Loomulikult ka eilne loomatrenn, jõmmis sai pleier peas korralikult loom ellu äratatud ja ülakeha mõnusalt ära killitud, lisaks veel mõnusad harjutused jalgadele, esialgu veel rahulikult. Õhtul oli nii hea selline mõnusalt lödi tunne, samas on tunda, et hakkab nagu looma! Eile tahtsin peale jõmmi minna viskama peale, aga saalis oli jäähoki meestel saalihoki trenn ja jäi kahjuks ära. Tuli täna tagasi teha, saigi peale kodu koristamise lõpetamist saali lennatud, poolteist tundi oli aega saalika trennini. Pleierist Juelz Santana album mängima ja vaikselt viske kallal töötama. Põhirõhk sai pandud visketehnikale, mis on peale oppi ja võibolla juba varem nii käest ära läinud. Laupäevase 5on5 piltidelt nägin oma praegust visketehnikat - PAHA HAKKAB! Tuli midagi ette võtta, ei ole ime, et vahel on vise ikka väga ebastabiilne ja jube väsitav. Käteasetus viske ajal tuli korda seada, et oleks lihtsam ja vähem väsitavam vise. Ja seda treening ka tõestada suutis, 100+ kolmest ja 100 vabakat sisse, kusjuures vabakad julgelt 80% tabavusega. Kolmeseid sai ka 8'ste streake'dena kotti uputatud. Tunne oli lihtsalt nii hea, kui selle tehnika saaks nüüd stabiilseks siis võiks juba vaikselt asja saada!
Pärast viskeid sai veel natukene jõmmis eile tegemata jäänud harjutusi pumbatud, kere ka doonusesse, et homne puhkepäev ilusti välja teenida.

Ausalt tuleb tõdeda, et mul pole ammu juba nii head enesetunnet olnud. Kõik tundub nagu ilusti sujuvat - kodustega, tööga, sõpradega, treeningute ja kossuga...lihtsalt nauditav. Kõigele lisab eriti head mekki veel igale meeleolule vastav muusika taustal, ilma milleta ma ei ela ning toitev söök, mida ma lähen kohe nautima. Näljane inimene on ju alati palju närvilisem ja pahatujulisem! :D
Kõik need aspektid on elu edu ühed võtmed!

Toit ootab, näeme/kirjutame lähiajal jälle!

Anthony
feeels goooooooooood,
Jou!

Kanye West - Good Life

Hooaeg läbi, uus ukse ees!

Välk on siis lõpetanud oma esimese hooaja, skooriks jäi 21st mängust 18 võitu. Hooaja lõpetas TTÜ KK meistriliiga meeskond, kes olid etteaimatavalt veidi kõrgemast klassist, kuid Välk ei alistunud võitluseta! Hooaja võib edukaks lugeda, palju oli häid mänge, highlight'e, võitlust, samuti kaotusekibedust tuli tunda, oli halbu päevasid, pettumusi. Palju sai koostatud mängude videokokkuvõtteid, promovideosid, pildistamas käidi meid meie toredate toetajate poolt. Arengut oli igas aspektis hooaja vältel tunda. Ideid on tiimisiseselt nii palju, vaata et üle pea ei kasva. Aga nende teostamise nimel tehakse kõva tööd.
Viimase mängu kokkuvõte siis siin:

KK Välk vs TTÜ KK

Kohe on aga algamas uus hooaeg, suvehooaeg Ei, Emotsiooni ridades. Laupäeval läheme esimesele 3on3s streetballi etapile Haaberstisse, lineup Erik, Siim ja Anthony. Erikuga läheme kindlasti ka dongivõistlust koju tooma, ootused ja lootused on suured, tuleb koju tuua! 14ndal juunil saab siis esimene 5on5 etapp toimuma (loodetavasti), selle korraldusega tundub räige keberniit olevat pidevalt. No igatahes...E,E mehed on valmis lendama, hustlema, mürama, võitma. Esimese 5on5 etapi suhtes on veel koosseis lahtine, Erik silmaopil or smth kaks päeva varem, seega tema esimesel etapil meid oma lendamise ja kuldsete visetega ei saa aidata. Kuid meil on uued abimehed, kes lubanud liituda meeskonnaga, loodetavasti kogu suveks. Esimeseks etapiks on meil arvatavasti vaja tuua ka mõned special lisandused tiimi, muidu jääb tiim oma meeste eemalejäämise tõttu lahjaks.
Emotsiooni koduleht on vahepeal üles saanud ja uuendatud on ka seda kergelt siin Mirkoga koos. Kui esimesed kindlad meeskonnaga liitujad ja nö teammemberid kindlaks tehtud, uuendame ka mängijate lehekülge. Lootust on ka lähiajal videomaterjal töötlemisse anda. Oeh, vormid orgunnida, trükid ära teha nii välgu soojendussärkidele kui ka kunagi välgu vormile...tegemist on!

Trenni on viimasel ajal tõsiselt tehtud, väljas pallimas käidud, handlingut parandatud, hüe on reaalseks elevationiks läind, eile sai Saku - Vembu-Tembumaa - Saku rattatrenn ette võetud, tund võttis aega see 20km läbida, ilm oli tõsiselt hea, jalad lausa lustisid selle tee. Nii hea tunne. Täna oli järjekordne outside ballin' pullika getos. Hommikul Tanniga 9st jõmmi pumpama, juuksur ja kool hiljem teemas, nädalavahetuseks ilusti timmi.

Kiirelt siis mainiks nädalavahetuse tähtsaimad tegemised/sündmused: laupäeva hommikul seadistame isaga ilusti uue DVD mängija ära, saab salvestama hakata saateid kõvakettale, siis omadega Haaberstisse 3on3'le pallima, sõber Stange lubas ka kaasa tulla. Õhtul Kristina sünnipäevale, polegi ammu pralletanud mõnuga. Seal saab korralikult pidutseda. Pühapäeva hommikul tuleb aga timmis olla, varakult Pruulikoja esisele platsile ettevalmistusi tegema ja juba 12st päevajuhi rolli täitma, teist aastat järjest saab siis toimuma "Popp on olla noor" noortepäev, kus erinevad esinemised, etendused, noortetelgid, võistlused, meisterdamised jne. Ootan põnevusega.

Anthony lahkub nüüd kergele huumoridoosile Sõprade seltsis ja siis unele!
Peace

The Roots - Why

Gym Jynkie, jooksutrenn, film, ilusa ilma põksud..

Nädal on olnud nii positiivne ja sisutihe, väike ülevaade ei tee paha.
Esmaspäev - Anthony käis esimesel taastusravi sessil, mõjus hästi, sai jälle Prooveliga juttu puhutud ja rannet painutatud. Varsti olen jälle täisväärtuslikult rivis ja ballin' . 12st oli teemas proovipäev Kristiine Nike's, tahaks seal tööle asuda. Selle nädala jooksul pidid CV üle vaatama ja teada andma otsusest, loodetavasti on töökoht õhus. Need paar tundi tööpostil olid huumoririkkad, kolleegid väga reaalsed kinovennad, väga igav seal vist ei hakkaks.
Teisipäev - lõuna paiku tegin väikese jooksutrenni, jooksin oma arvatava Jüriöö jooksu etapi läbi, mis tegelikult ei saanudki seekord mu etapiks. Kerge filmi monteerimine Kevvai juures, hiljem väike cruisimine Kiisale, põks Tinnu saunas ja linna isale medikamente ostma. Reaalne järjekord oli valveapteegi ukse taga enne 23'e!
Kolmapäev - hommikul hakkas kohe triangel pihta, oli vaja Kevvail lasta filmi veel ümber teha, ise tema juurde lennata ja lõpuks koolis kõik korda seada filmi näitamiseks. Õnneks kõik laabus ilusti, film sai ette näidatud, kõik olid rahul ja said huumorit roppumoodi! Päeval õppimine kõvasti teemas, siis Tinnu juurde jälle põksuma, hea seltskond, piip, koss, Ott-Karliga jalka, ülimalt mõnus põks. Õhtul kaua oodatud Jüriöö jooks! Fortuna läks rajale vägagi tugeva koosseisuga ja ka pisikene võidumõte mõlkus peas. Kogu jooksu olime olnud esinelikus, mul oli joosta kõige otsustavam, ankruetapp. Samal etapil Taavo, Veersalu, Immu, Schmidti Pets, seltskond missugune. Pargivahelt paistsid esimesena kaks valget ülakeha, esimene kuulus meie Merlile, teine Veersalu klassi Meritile. Juhtuski see, mida ennem naersime, Veersalu asus taga ajama oma nime, kuna me jooksime Fortuna särkides (Fortuna tiim olime ju) ja ma võtsin Vurri enda särgi :P! Igatahes, jooks möödus ilusti, vahe ei vähenenud, Instituudi väravas sain põleva punase tõrvikpulga kätte ja lõpusirgele jõudes oleks kananahk ihule tulnud, kui ma poleks eelnevalt jooksnud. Kõik cheerisid, ainuke asi mida tossu seest niigi uduste silmadega nägin, oli kargav ja hõiskav Pätu. Lõpuks ometi tuli see võit!!! Nähes valget särki poe juurest esimesena tulemas, oli Pätu üle rahvamassi karjunud "Fortuna on esimene, imege võlli!" ja sellist huumorit peale finishit oli nii hea kuulda. Kõikide õnnesoovid, tiimikaaslaste kokkuhoid, finishijoont ületades sülle hüpanud Stange - see surm pärast jooksu oli seda väärt. Tuleb tunnistada, et peale jooksu oli üks sitemaid enesetundeid läbi aegade peale sportimist, jalgade tagaküljed pidid otsad andma, katus sõitis ja paha oli olla. Õnneks sain sellest mõne ajaga üle, kringel ja Vivafresh tegid imet. Lõpuks Silka ja Stangega kerge sörk koju, Kribu ja Tann joinisid ka, kerge Meistrite liiga jalka oli teemas. Päeva lõpetuseks Tanniga kerge põks Tabasallu Gerdilt rullikaid võtma ja call it a day!
Neljapäev - hommikul julgelt magasin nii kaua kui võimalik. Uudised, NBA Fantasy üle vaadatud, koolimajast läbi ja siis linna kooli. Nii hea on põksuda kooli SL55 AMG'ga, katus maas. Pilgud pöördusid! Koolis sain ka eelpool nähtava Välgu mängu kokkuvõtte kirjutatud, ettekande teema valitud, natuke aega istutud ja minek, tagasi koju. Siis sai ellu äratatud pikalt end tagasi hoidnud GYM JUNKIE! Triinu, Maria ja Liina olid ka pumpamas, seltskond hea ja trenn toitev. Parem käsi on selle üle 2 kuuga reaalselt tagasi tõmbunud, vasak käsi oli biitsa harjutusel reaalselt üle, parem lihtsalt ei vedand lõpuni välja. Naljakas. Aga hea tunne, saab jälle suvevormi poole püüelda, rannahunt 2008 on tulekul ;)! Õhtu möödus tribla ja autopõksu märgis, hetkel telekast pokker ja ise ka Facebookis kogun raha, reaalselt plussis hetkel.

Ülejäänd nädal kujutab endast ette siis reedel arst, ühe armsa neiu juurde, linnas Sportland, Välgu Rahvaliiga viimane mäng ja medalid, siis pidutsema! Laupäeval 2st kooli ette kirjandi kirjutajaid ootama kesvamärjukesega, parandame pead eelmisest õhtust, loodetavasti õhtul ka HipHop Holiday aastasele sünnipäeva peole, Hirm ja Alko pidavat üles astuma.

Loodetavasti möödub see nädal ainult positiivses noodis! Siiani on kõik megahea olnud. Sõbrad on nii teemas olnud ja nüüd veel ühe vana, kunagi kõige tähtsama sõprussideme tiitlit kandnud suhte soojenemine. Lootus püsib, et miski seda nädalat ära ei riku!

Anthony tõmbab mõne veel rahast tühjaks,
pshhhh,
Peace!

Usher ft Young Jeezy - Make Love In This Club

Treeneripostil jällegist edukas, kips läind, jooksutreeningud alanud!

Sellised on selle nädala esimese poole märksõnad seekord!
Järjekordne mäng treeneripuldis peetud, seekord olin siis Saku '93 poistel treener Lootuste Stardi mängus BC Vars'i vastu. Algul läksime jälle suure hurraaga juhtima, Vetemaa oli ebareaalses hoos, poisil esimese poolajaga 4 kolmest ja läbimurdelt floatereid ka paar tükki sopsas sisse. Ja tüüp püsis kuumana terve mängu, teisel poolajal veel paar hullu kolmest väga vajalikul hetkel ja olime tagasi mängus, vahepeal vastaste tagamängija, aasta noorem kutt jooksis kiiretest meile reaalselt vastu punne. Esimese poolajaga jooksis kiiretest kuskil 20 sanga. Viimasele veerandajale läksime veel võrdse kolmanda veerandi järel 8punnisest kaotusest, aga siis hakkasid Oliver ja Rasmus keskpossist tabama ja veerandaeg meile 26:11, kogu mäng 62:56! Ütleme nii, et sellistes mängudes elan ma väga sisse oma rolli ja hakkan ergutama kõva häälega, peale mängu ei saand väga öeldagi, et poleks nagu karjund. Poiste üle oli hea meel, et suutsid end kokku võtta, said õpetussõnadest aru ja lõpus ka tabasid olulised visked. Võib rahule jääda ja läheks neljaski kord neid kantseldama.
Treeneripostil on praegu siis seis Saku poistega 4st mängust 3 võitu, ei paha!

Kolmapäeval sain lõpuks kipsist lahti, ei saaks öelda et ootasin seda päeva. Käsi on veel mõnusalt nõrk, õrn ja selline, valuline ütleme nii. Kolm traati on veel sees, nende viimne kohtupäev koidab nädala pärast, 17ndal, kui tuleb uuesti noa alla minna, peale seda läheb vähe lõbusamaks, kaob valu ja tuleb taastusravi aeg, Toomas Prooveli maadlejakäte lähen alla jälle. Tära oli huumor, kui rääkisin medõele kust lõigati, mitu traati sees jne, see ei teadnud midagi, tunnen end juba oma randmete kohapealt nagu arst :P Huumorit sai veel, kui medõde ütles millegi kohta "seda peaks Enden ise juba kogemustest teadma" ja kõik ruumis muigasid :P

Linnast koju jõudes oli sellise ilusa ilmaga esimene soov kohe jooksma põrutada, nii kaua sai seda oodatud. Laadisin DJ Myrka ehk Hundi keevitatud Tiesto "Ibiza mixi" pleierile, lükkasin mõnusalt soojalt riidesse, liiparid värgid teemas ja minek, korralik 25minutine ring ümber Saku alustuseks. Pärast pesu oli reaalselt ümbersündinud tunne, puhas, samas treenitud, värske tunne. Ulmehää ütleks selle peale härra Koobak :P Edaspidi hakkan ringi aina suurendama, arvatavasti juba homme ilusa ilma korral tõmban järgmise treeningu peale, ega siin ei tea kunagi, mis Jüriöö jooksul võib saada ja kelle eest jooksma lastakse. Tahaks küll, Sakku elama tulekust saadik ainult üks aasta vahele jäänud. Ikkagi traditsioon ja nö näitab, kes on varakult jooksutrenne teinud.

Praegu siis kohtumisteni, kuulmisteni, lähen poiskadega välja ilma nautima, lebotama.
Phõiisss!

DJ Myrka - Ibiza Mix

Gym Junkie workin' hard!

Jõmmipõrnikas sattus jälle kirjutamissoonele, õnneks mitte pikale sellisele. Mõtlesin, et kuna tulemused veel nii kiiresti ei muutu, siis las see treeningukirjelduse kribamine jääda sinnapaika. Samas ma tunnen, et jõudu vaikselt jalgadesse tuleb juurde. See nädal tuleb juba teine treening homme, teisipäeval sai ka käidud. Tõsine plaan on need jalad suveks korralikult alla saada ja põrkama ka panna, ega keha ei saa ka ära unstad. Grill ja selg on üsna korralikult tugevad, vaja ilusti välja veel joonistada ja nende vaheline ala - küljelihased ka täis pumbata.

Muidu muude asjadega ka praegu kõik üsna heas seisus, ei saa kurtna!

Lisaks muudele uutele silmarõõmudele ja avastustele on mul viimasel ajal ka üks väga suur armastus, ka üsna uus teine - CunninLynguists. Mõni lugu oli varem olemas, nüüd sai paar albumit tõmmatud ja enam kuhugi eriti ilma pleierita minna ei taha. Biit ja lüürika, nii hea lihtsalt, lisaks meeste hääled ka, kuidagi eriliselt mahedaks muudab.

Ei, pole midagi, täna varem magama!

Anthony
holdin' ball like a memory
pcE!

CunninLynguists - Mic Like a Memory (ft. Kory Calico)

Gym Junkie is back!

Ei suuda ma rohkem olla, peab jälle trenni tegema. Tegin täna esimese treeningu üle 3 nädala ja 2 päeva, mil oli viimane mäng Välgu eest. Järgmine päev oli operatsioon juba.
Mõtlesin, et nüüd, kus ma kätele trenni teha ei saa, ainult jalgadele ja kerele, siis võiks üles kribada treeningu sisu. Saab vaadata arengut, kas toimub või ei.

Niisiis esimene treening:
~15 min ratast
1 seeria päkaletõusu (parem jalg, vasak jalg, mõlemad jalad koos)
4x10 täiskükki 70kg
2x tagareiele 5kg (mõlemat jalga eraldi)
1x seljale staatikat 15kg kettaga (1 minut + 7 pumpamist)
2x kõhule 5kg kettaga
1 kord küljele staatikat 45sek + 10 pumpamist
~5min ratast lõdvestuseks

Esimese trenni kohta päris korralik, üsna pehme tunne on tagantjärgi.
Motivatsiooni töötamiseks on piisavalt, sellest pole viimastel aastatel puudust tulnud!

Homme, reedel, kell 21.00 TTHK saalis eelviimane KK Välgu mäng Rahvaliigas, vastane seekord GAG'i vilistlased. Loodetavasti leiab publik aega ka seekord kohale tulla, et aidata Välgul puhast lehte hoida!

Seniks, sayonara!

Anthony,
gettin' some rest
peace!

Puff Daddy - All About The Benjamins