Tok-Tok-Tok!!!

Heihoo teie elutud, kes viitsite siin käia! :)

Järjekordne hullumeelne nädalavahetus läbi elatud. Juba ette mainin ära, et nii hullu laupäeva ei ole mitte ealeski olnud! Mitte ainult laupäeval, vaid üleüldse sellist ebaõnne täis päeva!
Üldse kogu nädal on olnud nii paljude emotsioonide ja tegemistega üle kühjatud lausa. Neljapäevast algas mu nädalavahetus juba, kuna reedeti ei pea bossid koolis ju käima. Kvaliteetaeg kvaliteetseltskonnaga või alati peale koolipäeva lõppu. Üsna võimatu on veeta aega Team Viive46 tegelastega ilma kõhulihaste treeningu ehk lõputu naermiseta. Kehtib ju ütlus, et naer on tervisele kasulik. Me peaks olema siis vägagi terved ja ponksid poisid omadega. Kiki kingitust ostes ja pärast väikest einet Magicus sisse vehkides ning leiba luusse lastes lihtsalt naersime mitme aasta eest ära. Olgu mainitud, et Kiki sünnipäev oli siis järgmise õhtu teema, mille jaoks me siis kinki käisime ostmas. Raamat, mille ostsime, peaks küll endale rebima. Kui selle ikka algusest lõpuni mõttega ära loed ja ka vahel harva proovid praktikas sisu ellu viia, siis peaksid olema proff valmis. Jutt käib raamatust nimega "Seksi piibel". Eks igaüks võib selle pealkirja põhjal omad järeldused teha, milline sisu võib nende kaante vahel peituda, kuid õige vastuse saab, kui need kaaned ise avada ja kasvõi tibakenegi sirvida neid lehekülgi.

Kiki, õpi selgeks!

Let's take it to the Friday. Kui hea tunne võib olla ikka pärast korralikku nädalat end hommikul välja magada ja siis vaikselt üksi kodus olles oma toimetusi ajama hakata. Pesu pesta, mõningad koristusaktid (seekord siis etteantud ülesande näol, mitte omal algatusel), söögitegemine jne. Mõnus...tõesti mõnus. Nagu oli ka ette teada, ma ei suuda ju kunagi õigel ajal õigeid asju ära teha. Pean silmas loomulikult pesu pesemist, mille oleks kohe esimesena võinud panna tegutsema, kuna see on ju passiivne tegevus, kus ei pea koguaeg juures olema ja olekski saanud ilusti enne roosasid kääre oma riided pestud ning kuivatatud. Tänu sellele veale tuli outwear's väikesed muudatudes teha õhtusteks minekuteks. Loomulikult läks meil Aaliga mõlemal piisavalt aega oma tegemistele, tänu millele me ei jõudnud Roosadele Kääridele ka õigeks ajaks. Lõpuks siis kohal RaM koolis, show juba käis. Alates sõidust Saku poest RaM'i poole algas kahe päevane promillimaraton! Siis avasime esimesed joogid ja nii ta läks terve viikend.
Ütleme nii, et Roosad käärid kujunes välja üsna hea üritus järjekordselt. Muljed kahest külastusest on olnud vägagi positiivsed. Eriti mainiks ära pausi ajal kohvikus mänginud muusika - polekski arvanud et selline stiil mulle nii peale läheb.
Kakumäe, Pikaliiva tänav, pidu alaku! Mitmed uued toredad tutvused, vestlused ja napsuvõtmised. Võib julgelt öelda, et hea pidu oli. Vahepealsed sellised tühjad hetked veits võtsid tuju alla, kõigil oli mingit tegemist - ühed tantsisid, mida ma teha ei saanud muidugi, teised istusid ühes nurgas rääkisid oma teemadel, kolmandad magasid. Kuidagi tiba ebameeldiv oli olla. Samas nö. "magamine" tuli meil järjekordselt Erkoga hästi välja, pean siis silmas toas kaasviibijate segamist ja kiusamist. Keegi ei tea, kui kaua me magasime, aga seda tean minagi, et pool seitse oli äratus ja pesema minek. Plaan oli kell 7 startida Viljandi poole. Muidugi minema saime Kakumäelt 7.45, nagu arvata oli. Vannituba ujus pärast meie pesemas käimist normaalselt üle - Gerdi ja Erkoga sai endid hommikul kasimas käidud, aga kui lahkunud olime, siis olevat vannitoa põrandalt vesi edasi otsustanud liikuda koridori ja trepist alla. Tubli Kiki, et ilusti maja korda tegid ja vanematele mingit märki toimunud üritusest ei jätnud! ;)

Kiki sünnipäeva 2 noorimat külalist! ;)

Nagu vennased oleme kõik juba, istu või kukile jooma!
Vot sellised sõbrad oleme kõik üksteisele!
Asendamatud!

Erko, Gert, Alex & Anthony are off to Viljandi! Ja olemegi jõudnud Le Mystique päevani. Sündmused algasid Saustist pihta, kui üks peni otsustas teed ületada täpselt meie eest läbi joostes. Tema jaoks see hästi ei lõppenud, sest meie auto ainukeseks vigastuseks oli numbrimärgi väikesed muljumised ja seda hoidva plastikraami purunemine tühisel määral. Peni aga kaugelt vaadates ei saanud tagasilda kuidagi tööle. Ma loodan, et sellest sõnastusest keegi aga ei hakka järjekordselt valesid arusaamasid minu loomasõbralikkuse suhtes tegema - me ei oleks saanud tema heaks midagi teha ning meil oli ka kiire, sõidueksam pressis niigi peale tänu meie "väikesele" viivitusele hommikupoole. Alates sellest õnnetusest tekkis aga uus mõõtühik - 1 koer ehk 11.26km. Kuidas ta kilomeetrites just selline arv on, ärge küsige isegi selle autorilt Erko Seldelt, sest ka tema ei teadnud seda. Nagu ikka tekivad sellised asjad täiesti situatsiooni ühe hetke pealt ja nii ta ka jääb. Niisiis, Viljandis tegime kerged tiirud tänavatel, uurisime sealset sõidumaastikku ja läksime sööma. Samal ajal kui Nuudi sõidueksamil oli, magasid ülejäänud kolm parmaati FakingYarises lausa kuntsipärastes asendites. Järgmine ebaõnn sel päeval oligi Alexi läbikukutamine sõidueksamil Viljandi manööverdajate poolt. Eks esmaspäeval ole näha, mis sellest asjast ARK's saab - üks härra on asunud asja uurima, kuna nii need asjad ikka ei käi.

Mees roolis...

...ja mehed tagapingilt!

Sorry, uni lihtsalt vägisi murrab ipponiga maha!
To be continued...tomorrow...

Tänane lugu, mis muutis päeva ilusamaks, kui ükski pohmakapäev veel olnud on!
Soovitan soojalt kõigile ka originaalversiooni, mille siia lisan...

Mark Ronson ft. Amy Winehouse - Valerie (Baby J Remix)(ft. Rukus, Precha, Alex Blood and Malik)

Pool elu vigastatud!

Kunagi rääkis pinginaaber Jan loo jalgpalli ringkonnas liikuvast naljast, et keegi olevat soovitanud Indrek Zelinskil kirjutada oma autobiograafia pealkirjaga "Pool elu suluseisus!" - Ilmselgelt paistab olevat kätte jõudnud aeg mul alustada oma autobiograafiaga ehk "Pool elu vigastatud!" kirjutamist.
Teeks siis lühikese kokkuvõtte tänasest - olgem ausad, väga persse kukkund päevast.
Hommik ilus, kõik asjad kokku, kaamera ja mänguriided kotti - minek!
Immu ja tüdrukud peale võetud, võtsime suuna KK Välgu avamängule, kus siis halva seisu või mõningate poolvigastatute säästmise korral platsile oleks tulnud. Nii ka läks, enne poolaja lõppu vahetasin dressi selga ja kolmanda veerandi algusepoole tulin sisse. Visked olid küll nii nagu nad olid ja võhmaga ka ei kiitleks väga. Oma 4 punni tõin ära ja tekitasin tiba teravust. Siis aga saabus kõige "meeldivam" osa tänasest päevast - hüppeliigese venitus! Ja ikka selline korralik. Kuidagi saan ikka longata ja autoga sõit tuleb ka välja, aga ega ei sooviks küll eriti sellist tunnet.
No siis läksime Sõpruse puiestee Rimisse, kuhu jõudes Mammu muidugi avastas, et pangakaart kadund. Ja I'le pani täpi peale Fortuna poiste 10-5 kaotus Augurile!
Can it go any better?

Praegu leban voodis jääkott jala ümber tihedalt seotud - ülimalt mõnus tunne tegelt!
Kesköö paiku siis isale veel lennujaama järele, seniks lasen überlebo tv ja läppari seltsis ;)

Sellistes situatsioonides on veel übermõnusam tunne, kui avastad mingi tiba vanema loo, mis annab motivatsiooni ja inspiratsiooni, mis ei lase väga kassima hakata. Sellise loo ma just avastasin tänu teatud kokkusattumustele -->Just to get by, just to get by...

Muidugi, egas siis ilma positiivsete emotsioonideta päev ei möödunud!
Tuleb ju ära mainida, et KK Välgu avalöök oli edukas - ~25 punktine võit!
KK Välk siis täna koosseisus : Mihkel Tammo, Andres Mäe, Taaniel Mägi, Olavi Loo, Gert Merisalu, Sergei Turkov, Raul Liivrand, Erik Luts ja Anthony Enden!
Reedel järgmine lahing juba, kõik vaatama!

I'm out!
1

Talib Kweli - Get By

Positive & Negative. . .

Nonii, järjekordselt on peale tulnud tõsisemat sorti Looptroopi meenutamise periood...
Mõned videod, enamus Promoe live esinemistest kokku kogutud siia -> Looptroop

...

Nii omas maailmas olen, et ei suutnud 15 minutit mitte ühtegi sõna siia kirjutada!

Aga nagu siis pealkirjas sai öeldud, positive&negative!
Pole tuju isegi peatuda negatiivsetel teemadel, mis viimasel ajal toimunud. Kui päris täpselt järgi mõelda, siis viimasest sissekirjutusest alates pole nagu väga midagi halvemapoolset toimunud. Pigem on olnud meeldivaid sündmusi. Eelmise nädala lõpp oli üdinisti mõnus, reedel käisime tüdrukutega kinos. Laupäeval tädi ja tema poja sünnipäev ning sellele järgnenud kesköö sündmused, millest eelmises sissekandes mainisin juba. Siis tuli juubelipäev! Soome tripi kohta lühidalt - Pasila hotelli restos nö isadepäeva-sünnipäeva lõuna ja hokit vaatama. 2 väga põnevat ja heal tasemel mängu. Lühidalt kokkuvõttes üks teistmoodi sünnipäev, kuid see eest mõnus selline. Ei saa muidugi mainimata jätta sugulaste külastust esmaspäeval mu sünnipäeva puhul, väga tore õhtu oli.
See nädal on nii koolis kui ka sõprade ringis olnud selline lõbus ja hea. Kas tõesti lõpuks ometi hakkavad asjad väheke rõõmsamalt minema? Mitte nüüd seda, et ei oleks üldse vahepeal hästi läinud, pigem mõtlen nagu pikka aega järjest ilma suuremate jamade ja probleemide ning halva tujuta. Samas, olen ju jällegi välja kaevanud oma Looptroopi plaadid. Vaadanud pilte, kuulanud lugusid, nii live kui stuudio versioone, ning võib öelda, et lõpuks olen taibanud, milleks nende meeste produktid on võimelised. Ma olen avastanud nendes jõu panna asjadele hoopis teisiti lähenema ning teisiti mõtlema, enamjaolt positiivses pooles. Lisaks suudavad need biidid ja lüürika pühkida enamjaolt meelest kõik halva, panna kaasa ümisema ning mõtlema millelegi heale, mis on tulemas või mida võiks korda saata.
Niisiis, pisuke kokkuvõte mineviku tegudest ja oleviku seisudest.

Kerge preview ka lähitulevikku, mis toob suure tõenäosusega homsesse, reede õhtusse Bad Jami külastuse ning nädalavahetuse Kuutsemäel! Sinjoor Philiga on kindel plaan minna esimesele lumele, teha talvine avalöök, tuletada meelde flatlandi skille ja natukene tunnetust saada, mida see talv tuua võib.

Gotta go now, but don't forget me!

Looptroop rockers! DVSG's!

Promoe ft. Supreme - Positive & Negative [Live]

Juubel!!!

Go Tony, it's your birthday!
Ja samas ka isadepäev!

Mis saakski parem olla, kui isadepäevaga kattuval 20 juubelil minna isaga väikesele reisile.
Sellest, mis reis ja muljed olid..räägin naastes tripilt.

Tegelikult tahtsin siia ka kopeerida, mis juhtus esimese 2 tunniga mu sünnipäeval.

anthony #41 Yezzir! LumI?! 20!!! says:
viisin erko koju
rimi juures vaatasin et 23.59...mõtlesime et kas juhtub ime, et erko maja ees käib tik ja kell kukub 00.00
keerasin erko maja ette, rool sirgeks ja 00.00 vaatas vastu
ja siis triinu saunas...sain musidelt õnnesoovid ja musid kätte...astusin uksest välja, vaatasin kui ilus selge taevas..
ja nägin langevat tähte !!


Öelge nüüd, kas saab veel suuremat Le Mystique ning samas ilusat 20nda sünnipäeva algust olla?!?!?!

Keeran magama juba suurte õnnesoovida koormaga seni..hommikul vaja laevale ka jõuda!

PS: Seekordne laul on totaalselt tänu KATRELE just sellise esitaja lugu...aga taust on hea ja kuidagi istub hetkel mõnusalt ;)!

Enrique Iglesias - Ring My Bell

Nüüd võin taas...

..siia paar rida kirjutada!

Viimasel ajal (loe: viimasest sissekirjutusest alates) on kõik olnud üks suur le mystique!
Ups and downs all the way! Midagi pole teha, mu elu on juba selline!
Tülisid, probleeme, pidusid, vigastus, kool jnejne...selline on see vahepealne aeg olnud.

Vaatame siis lähitulevikku...
Pühapäeval saab 2 kümnendit täis siin planeedil elamist!
Esialgu oli 15.11 planeeritud järjekordne randmeoperatsioon, kuid kuna arst peab arvatavasti sel päeval Soome minema, lükkub operatsioon edasi sellest järgmisesse nädalasse.
17.ndal tahaks pidada oma asendamatute sõpradega kerge simmani..näis-näis, mis saab!

Aga mis siin praegu rohkem ikka mainida, eks elu toob, mis tulema peab...

Code One - Nüüd Võin Taas

Kuues päev – lahkumine

Madrid-Barajas lennujaam, nukker lahkumine tõeasti ilusast linnast. Terve reisi aja on kõrvus kumisenud värss „Put your hands up for Madrid! I Love this city!“ Kohe mitte ei taha ära minna.
Hommikupoole sai siis lõpuks Footlockeris väike sisseost tehtud – uued Kix’d on tõsiasi ;)! Isegi vanematele meeldisid.
Ega’s midagi, lähen otsin veel mõne kingituse, ehk suudan siit midagi leida. Ja loodetavasti on ka Kopenhaageni lennujaamas WiFi, saab kõik reisimuljed lõpuks blogisse üles riputada.
Seniks, sayonara!

Looptroop – Last Song

Viies päev – The Main Event!

Hola, buenos dios! Päev jälle ilusti õhtusse jõudnud ja aeg teha viimase täispäeva kokkuvõte Madridist.

Kunstimuuseum Prado oli hommiku peaüritus. Goya, Velazques’i, El Greco ja muude kunstnike tööd seisavad seal siis seinal. Ütleme nii, et sain ühe korraliku kunstielamuse. Eriti suur oli elamus Francisco de Goya teoseid nähes, sest siis sain ma tõesti aimu sellest, millised on enamus kunstnike teosed vanemad eas, nagu on meile rääkinud omal ajal kunstiajaloo õpetaja Eda Piisang. See, et kunstnikud 60+ vanuses hakkavad segaseks kiskuma, on sulatõsi – nagu näitavad seda siis Goya teosed, mis pärast 1810ndat aastat hakkasid kiskuma väga segodeks :P! Ja ikka päris korralikult, teostel kujutatud inimeste näod olid hullemad kui mõnes horror-muuvis!

Aga nii palju praegu siis kunstist. Ligikaudu tunnise ekskursiooniga sain mina vähemalt totaalse ülekoormuse ja sama tõdes ka Triin.
Igatahes, jätkus siis päev väikese jalutuskäigu ja vanematel tavaks saanud ühe kindla tänavakohviku külastusega. Kahjuks oli Footlocker täna kinni, aga ega seepärast ei jää shopping ära – homme hommikul pean ärkama tund varem kui teised, üksi hommikusöögile minema ja siis ise shoppama minema, raha anti juba ära ;). Ai, mulle meeldib selline korraldus, ei ole kedagi kaasas, kes valikud maha laidaks ja muud jama ajaks :P.
Anyway, peale jalutuskäiku võtsime kätte ja lebotasime Triinuga katusel päikese käes oma paar tundi mõnusalt. Isa lasi samal ajal oma voodis nurru. Kogu seltskond oli täiesti läbi omadega, jalad väsind jne. Loodetavasti sain ikka mingi jume peale, ei ole päris häbi Hispaaniast koju tulla – sama valge kui enne minekut :P.

Ja siis...tuli nautida ikka täiel rinnal oma hotelli mõnusid ja kuna ennem ei viitsinud Brunchile sööma minna ja mujale ka ei olnud jaksu jalutada, tellisime roomservice’ga omale ikka normaalsed praed tuppa.
.....
Kõhud täis ja kurk ka kastetud, natuke kino korraldatud toas ja pronksimängu telekast vaadatud, lendasime peale EM’i finaalile, mille pärast me põhimõtteliselt siia olime tulnud ju. Oijah, viimasel päeval üritasime siis mängijate väikesele tribüüniosale istuma minna. Mina sain ilusti sinna, vanematega hakati natuke seal jamama, kuna neil pressiakrediteering. Nad läksid siis pressitribüünile, statistika koguaeg nina ees ja saavad lebotada seal lauale toetudes jne. Minuga aga jama alles hakkas. Järjest tulid igast erinevad tegelinskid mult kaelakaarti küsima, et kes ma ikka olen. Näitasin ilusti ära, seletasin ühele veel et ma pole leedukas, vaid lätlane ja asi vask. Siis too läks aga kellelegi seletama et asi kahtlane, silmanurgast jälgisin. Siis tundsin et ei tasu vist jamada, kõne isale „i’m ouda here“ ja minekut. Esimene trip pellarisse, et igaks juhuks maha raputada nad kannult. Kurat neid spanjoolasid tea, panevad veel pokri ka et varastatud kaart jne.
Igatahes finaal sai siis nähtud, Venemaa võit, mille vastu mul ausalt öeldes väga midagi ei olegi, täitsa meeldis. Pau ei tahtnud kohe mitte vabakaid sisse visata ja venelaste poolt pidevalt lahendusi otsinud ja mängu enda peale võtnud J.R. Holden lõpuks tabas selle otsustava viske, mis viis nad esimest ja viimast ning võidukat korda juhtima!
Järjekordne elamus missugune – täismaja, möll, action väljakul ja kõik muu!

Nüüd siis jälle kätte jõudnud öö, õhtused õlled kõrvaltänava pubis võetud, hea uni peal. Vaja aga veel pesema minna, asjad pakkida jne. Hommikul ei viitsi ju elusees pakkida, eriti veel nii varajase äratuse juures.
Eurospordilt tuleb sumo muide, ehk näeb meie oma Barutsi ka ;)!
Kohalik kell aga näitab nüüd 1.17, on aeg pesema kobida, et ikka kõik toimetused inimlikul ajal tehtud saaks.
Homme õhtul siis kodumaal juba...kuradi kiirelt see reis läinud. Ei taha veel tegelikult koju tulla. Tahaks, et see reis jätkuks veel vähemalt 5 päeva.
C ya all soon!

R.I.P. Colin McRae!

Public Enemy - Supermixx's Black In The Building