Niisiis, tervikst jälle!
Võtsin kergelt aja maha, lähima tunni jooksul Rauno 18. sünnipäevale minek, seni aga laen akusid teki all siia vahepealsetest tegemistest trükkides. Pühapäevase postituse ja tänase vahel on jõudnud juba nii palju juhtuda, et paha hakkab. Lausa kurb tunne näppude pärast, kes peavad seda trükkimist taluma :P!
Aga võtame siis jälle järje üles ja laseme aga edasi. 4. jaanuari Välgu mängust postitan eraldi õhtupoole, seega jätame selle vahele ja suundume otse mängult Bossu sauna suunas, kus siis samal õhtul kohe peale mängu toimus Mr. Pelle Pohlaku 19's sünnipäev. Pidu oli selline rahulik omalt poolt, paljusid ei teadnud, Siimuga põksusime enamus aja ringi, tegime piipu, rääkisime juttu, chill. No olgu, olgem ausad, rahulik oli pidu kuni Erik otsustas ka viina kallale asuda, tulles kokse tegema minu nina alla ja noh, kui kostis küsimus "Võtad ka?", ei olnud vastuses eriti kahtlust, kui nüüd võtta arvesse tolleks hetkeks saavutatud meeldivat peomeeleolu. Ja nii ta siis läks - kanged koksid üks teise järel ja peagi olin ikka parajas konditsioonis, et teha loll telefonikõne ja üsna ära kustuda. Kamina esine tool oli koht, kus ma põksusin ja üritasin pilti ees hoida peale pikka võitlust eelnevalt juba. Igatahes järgmine pilt avanes kodus voodi ees, kus erilise hoolega võtsin taskust kõik asjad välja, riietusin öisesse outfiti ja uinusin. Hommikul oli üllatus missugune, et omas voodis ja puha. Õnneks teatud tegelased värskendasid mälu ja ütleme nii, et nalja oli saanud. Lollusi õnneks ei teinud, pigem huumorit ruudus! :P
Ilmselgelt möödus laupäeva suure pohmelungi küüsis, olemine oli alla igasugust arvestust üle pika aja. Kuid julgen tunnistada, et see on ka viimaseks pummeldamiseks jäänud, kusjuures ei olnud üldse plaanis, et nii hulluks asi läheb - kõiges on süüdi Erik!!
Enne, kui väikse recapi Saku tiimi mängudest lükkan, mainiks ära, et treening toob tulemusi! Viimaste aegade jõusaali, viske ning jooksutreeningud on lihtsalt nii tasuvad olnud - jõmmis raskused suurenevad, jõudu on tunduvalt juurde tulnud, seda näitab ka visketehnika kindlustumine ning jaks visata järjest aina rohkem viskeid. Samuti on mõned jooksutrennid mõnusa vahelduse sisse toonud. Visketrennidest nii palju, et seltskonnaks on olnud erinevaid tegelasi, aga tulemus enamus kordadel üsna sarnane - viskad nagu puhast kulda lihtsalt!
Nüüd siis trennidele järgnenud kahest mängust.
Pühapäeval, 13ndal jaanuaril toimus siis Kiili spordihallis Harju II liiga teise vooru esimene kohtumine Sakul ning vastaseks siis kodumeeskond Kiili Autoveod. Esimeses ringis kodusaalis sai neile hävitav 61:23 kaotus serveeritud, vastast polnud ollagi. Seekord olime võõrsil ilma treenerita ning üsna lõbusas tujus. Vastased astusid tiba suurema seltskonnaga seekord vastu ja esialgu tundus et tuleb üsna tihe rebimine, kui me end kiirelt kokku ei võta. Mingist hetkest saime aga oma kaitse pidama ja kiirrünnakud tulid üksteise järel. Teisel poolajal saime püssi ka tiba paika, murdsime mõnuga vastaste maa-ala ja kulpe sadas terve mängu vältel. Mario hoolitses erilise valvsusega selle eest, et paljud pallid saaksid
returned to sender. Kohustuslik kiirrünnaku dunk tuli ka ära, teatud tegelastele tuntud Jefferson lihtsalt ei jõudnud eest ära, kui palli röövima tulin ja nii oligi vaba tee korvini ees - mine ainult ja slämmi koju
two hands for safety, please!Mängu lõpus särasid tablool veenvad võidunumbrid 81:48 Saku kasuks. Väike saun peale ja võis nädala ilusti lõppenuks kuulutada. Õhtul kodus tunnikeseks end maha istutades ja sealt hiljem püsti tõustes oli tunne, et järgmisel päeval toimuva mängu tahaks küll hea meelega vahele jätta, väsimus oli lihtsalt nii tappev ja jalad ei tahtnud all toetada kohe kuidagi.
Esmaspäev möödus siis enamjaolt väsimuse, koristamise, eksamiks tuupimise ja mänguootuse märkides. Järjekordne mäng toimus siis sedakorda kodusaalis, Kossuliiga mängus astus sakule vahegrupi teises mängus vastu KK Kesklinna PO ehk mendid. Kell 21.00 oli platsiäärne järjekordselt mõnusalt täitunud kaasaelajatega, sõbrad ja semud kõik häält tegemas ja aitamas omasid võidule. Enamus meie meestel oli eelmise päeva mäng veel jalgades, kerge väsimus kimbutas. Aga sellest tuli üle olla. Enamus mängust olime väikeses kaotusseisus, poolaeg vastastele 39:36. Teisel poolajal aga saime oma rünnaku ka lõpuks tööle, visked hakkasid sisse kukkuma ja nii mõnelgi vastaste teraval mängumehel hakkas katus vaikselt läbi põlema. No ütleme nii, et ühte meest töötlesin ma ise ka mõnuga, paar mahlakat sõna hulludele viskumistele ja sirisemistele kui vea tegin talle ja paar valusat kotti näkku. Nii tulid tema poolt ka kaks tehnilist ja üleüritamine mängu viimastel minutitel, mis lõppesid kas ründajaveaga või ebatäpse sööduga.
Nii, veel kolmanda veerandaja lõpus olime 8punktiga taga, aga siis hakkas viimaste aegade tugev visketreening vilja kandma ja nii algas minu tähetund Saku saalis. Võib ette mainida, et sellist sequence, nagu seda olid viimased 10½ minutit sellest mingust, pole mul veel kunagi olnud.
Esiteks, kolmanda veerandaja lõpetasin siis Saku poolt 3sega, 4nda veerandaja alustasin omalt poolt veel 2'e 3sega ja veel 2 vabaviset ka kotti ja oligi 11 punkti Saku eest üksinda järjest visatud.
Teiseks, viimase 10½ minutiga mängust kottisin 17 puntki, sealhulgas 3sed 5/5 ja vabakad 2/2.
Kolmandaks vajab mainimist vist
season high 25 punkti, sealhulgas 3sed üldse 7/5, vabakad 4/4 ja üks
vicious slam kiirrünnakus vaatamata kaitse ponnistustele seda kõrvalt segada.
Viimasena, mängu viimased ~7 sekundit. Lauapall võetakse maha ja saan söödu keskjoone kanti, ümber pöörates on kohe vastas sama mees, kellega kana kitkutud pea pool mängu. Kerge pettega mööda, liigun 45 peale, mees kaitses tagasi, ilge soov pall ikkagi kätte saada kuigi vahe on juba 6 punkti. Publik hüüab sekundeid, väike cross-over, mees läheb pette ohvriks, astun sammu tagasi joone taha, lind lendu ja buzzer-beater kolmene kotis! Saal rõkkas, tunne oli lihtsalt nii hea pärast sellist 4nda veerandaja 23:9 võitu ja viskekontserti et tõstsin lihtsalt käed taeva poole ja tundsin, et see on meie lõvikoobas! Saku saalist ikka lahinguta ei lahku ükski vastane.
85:76 võit siis Sakule, mis tähistas mul isiklikult võitudejada pikenemist 12le. Vahegrupis saime 2le alagrupist kaasa saadud kaotuse kõrvale teise võidu.
Peale neid kahte mängu on nüüd mõneks ajaks küll trenni isu otsas, mis tähendab, et arvatavasti enne laupäeva trenni ei jõua, kuna järgmised eksamid tulevad peale. Täna oli ka üks eksam, milleks peale eilset mängu jätkasin õppimist ja see kestis umbes 3.30'ni. Teadustöö ja majandusuuringute alused, õppejõuks üks kardetumaid majandusteaduskonnas - prof. August Aarma. Kõik kartsid ja teadsid, et ta hakkab hullult peedistama. Õnneks mõndade gruppidega nii ei läinud. Meie grupp oli siis 1 neiu (Kati) ja 4 noormeest (Nils, Rait, Sten ja mina) mis oli üsna tark lüke, kuna õppejõule naissoost isikud väga ei istu, tont teab miks ja neid ta piinab mõnuga. Näiteks teine grupp, kes oli natuke enne meid, koosnes ainult neiudest ja nad said ikka sellist ajukeberniitust et paha hakkab. Õnneks aga "A" kukkus ja aine läbitud. Kergendus missugune.
Üleüldse võib tänast päeva väga kordaläinuks nimetada. Sai ühe toredusega chatitud ja muljetatud, kes praegu naudib Norras lihtsalt ebareaalseid lumeolusid. Väike kadeduseuss on terve õhtu kimbutanud. Õhtul käisin veel Rauno (tädipoja) 18ndalt sünnipäevalt läbi, kus nägi üle mõne aja jälle häid tuttavaid, väikseid vennikesi kes kõik kasvand korralikult ja paljupalju sai süüa.
Peakski nüüd vaikselt õhtule kriipsu peale tõmbama ja kotile pugema, tiba tv'd veel vahtima. 2 järgmist päeva tulevad üsna õppimisrohked, hommikul tahaks korra vanast koolist ka läbi astuda ja üle checkida, kuidas elu seal kärab.
I'm out!
Anthony!
1
Marques Houston - Because of You
