Nike Hyperize

Niisiis selle saalihooaja uus abimees - Nike Hyperize!
Järeltulija revolutsioonilisele Hyperdunkile.
Oma esimese nädala muljest kiidan jalatsit väga. Tegemist on kerge, mugava ning õhku läbilaskva ketsiga, mis vaatamata oma väikesele kaalule ja elastsusele on vägagi hüppeliigest toetav.

Midagi täpselt minu jalale! Soovitan kõigile, kel vähegi rahakott lubab (soovitan leida odavama variandi ja tellida nt lombi tagant, saate väga suure värvivaliku vahel valida).

C you ballin!
Tony

Juelz Santana - The Second Coming

stepping those paths of university again...

and here we go again!


Ehk suudan nüüd siis kokku end võtta ja vähemalt selle aastaga ained ära teha!

At least i hope so!

Kanye West - Good Morning

Καλημέρα!

Tervitused soojalt maalt!
Oleks siis muidugi, et ilmad oleks perfektsed, tundub et pigem kodumaal särab päike sel ajal kui ma sealt põgenen. Aga mis sellest, siin on ka tegelikult hea, lubab ikkagi head ilma ka nüüd. Ja olgem ausad, ega senisel ilmal ka viga pole olnud, lihtsalt päikest pole nii palju olnud kui oodanud oleks. Nähtud-tehtud palju, ujutud jne. Veidikene siis teile ka ülevaadet mis kohapeal oldud pea 4 päevaga toimunud on.

Esimene päev sai siis lendamisest mõnusalt välja magatud ja kohe randa, ilm oli ilus, palav, meri oli supersoe. Koha nime ei oska praegu öelda, aga seal on suvepleiss ema trennis käinud neiu perel. Sai mitu tundi seal ujutud, lustitud. Õhtul läksime ühe teise tüdruku perega sööma, kes siiani on ema treeninggrupis ja kes on ka 2 aastat veebruaris käinud Tartus võistlemas. Muidugi siinsetest kommetest ja eripäradest võiks pikalt jahuda, aga olgu siis mainitud, et õhtul kuskil 10 paiku toimub üldiselt õhtusöök ja seda sööki tellitakse palju, süüakse aeglaselt, võetakse kerge jook kõrvale ja räägitakse. Mõnus soe õhtu oli, nuumamine sai sealt juba tugeva alguse. Sai siis järgmise päeva tegevuskava ka paika pandud.
Teisel päeval siis sai sama perega mindud mootorpaadiga merele, pereisa oli paberid korda ajanud ja oli teist korda oma alusega merel, mõnus väike "lelu". Pilvine oli, aga sellegipoolest põrutasime ühele mõnusale rannale, kus muidugi nautisime ujumist ja puuvilju.

Selline mõnus rand sai meie peatuspaigaks

Tagasiteel tuli ka päikesepoiss välja, mina istutasin ennast paadi etteotsa istuma, jalad üle ääre vees ja sõit võis jälle alata. Kuivast olemisest paadile tulles enam juttu ei olnud, lained lõid vastu paati ja sealt muidugi minu peale, täiesti läbimärjaks. Päike küttis ka armutult, õhtuks oli keha ja eriti nägu kõvasti jumet saanud.


Pärast mõnusat paadisõitu ja omajagu pusimist paadi järelkäru peale saamist oli taaskord aeg nuumamiseks. Nüüd siis oli mereandide kord, samuti sain proovida kohalikku lõunasöögi kõrvale käivat jooki, Tsipouro't. Jook kujutab endast 42% viinataolist alkoholi, millel on kerge salmiakki viina mekk. Päris huvitav kraam! Ega siin ei jooda üldiselt lõunasöögi kõrvale seda nii et purju jääks, jook on väikestes nö suveniirpudeli suurustes "taskumatides".
Õhtupoole käisime ühes uues kaubanduskeskuses veidi poodidega tutvumas, Footlocker oli main event! Sealt sai ka mõned uued hilbud endale soetatud. Hiljem veel, mõnus istumine kesklinna kohvikus ja jutuajamine ema võimlemisklubi juhataja Kostas'ga, vana tuttav mees juba. Siinne kesklinna melu õhtutundidel on ikka vägev. Veel paar eripära, mis mainivad märkimist - päeval enamus poed on kinni, kuskil 2-5 vist oli, siis süüakse ja magatakse, palav on, kes siis viitsib palavaga tööd teha. Natuke laisaks nimetab ema kreeklasi üldiselt. Teine eripära puudutab poodide lahtiolekut päevade kaupa. Nimelt E, K ja R on poed ka õhtuti avatud, T ja N ei ole, nädalavahetusel on enamus poed üldse kinni. Kolmas eripära on just õhtune elu - 22'st algab õhtune melu, kohvikud ja restod on üldiselt täis, istutakse väljas, räägitakse üsna kõvasti, võetakse keelekastet ja nauditakse "jahedust", muusika mängib igal pool ja linn on rahvast pungil.

Kolmas päev - otsustasime külastada Olympose mäge, kus elasid jumalad (Zeus, Venus jne).

Kas sina oled end värskendanud sama allikaveega, milles kunagi omal ajal piksejumal Zeus?

Mina olen! Käisin temalt ilusat ilma palumas, peaks lähipäevil ainult päikest nüüd saama. Autoga sõit mäele oli päris pikk ja kurviline, mida ülespoole jõudsid, seda jahedamaks kiskus - lausa 21 kraadi oli kõrgeimas punktis, kuhu auto parkisime. Edasi trippisime juba jala mööda mäenõlvasid, nagu juba mainitud, värskendasime end külma allikaveega ja kohtusime ka ühe õnnetu Hyundai'ga, mis oli mäekülge mööda alla veerenud. Tagurpidi muide!

Omanik vist ei olnud tuttav käsipiduri võludega!

Mäelt tagasi alla laskudes oli mitmeid peatuspaikasid, kus sai pikale rannajoonele suurepärane vaade, ka meie otsustasime põgusa fotopeatuse sooritada.


Hiljem sai veel ühte väikest linnakest tee peal külastada, Olympose mäe küljel asuv turistilinnake, kust on võimalus jalgsi matkata mäe tipu poole. Sealt edasi suundusime esimese päeva randa, kus tegime kerge värskendava supluse soojas (ja soolases!!) merevees. Õhtul käisime taaskord Larisa kesklinnas einestamas, kuigi isu ei olnud just kõige suurem, aga ports mis ette toodi, oli taaskord võimas. Pika jutuajamise peale läks aga söök kahepeale päris kenasti sisse ja "veeresime" siis vaikselt taas auto suunas, et koju magama suunduda.
Täna siis, neljas päev, hommikul kenasti päike taaskord lõõskas lagipähe, võtsime siis suuna kõigepealt linna, kus ema kohtus veel ühe treeningrupi tüdruku emaga, kes tahtis ka tema kadunud poega näha. Kuna too naine peab (vist mehega koos) kiirautopesulat, kus saad ise pesta oma autot, siis mina hoolitsesin kiirelt auto välimuse pärast kuni naised lobisesid.

C2 läikima!

Seejärel võtsime suuna taaskord randa, kus esimesel päeval sai käidud. Teel sinna paistis, et liigume pimedasse tulevikku, pilved olid ähvardavalt mustad eespool. Randa jõudes oligi asi selge, tormine tuul ja suured lained. Ja sinna ma lustima kadusingi. Kaks korda veetsin kuskil pool tundi lainetes hüpates ja möllates. Päris fun ja väsitav oli, aga meie Maarjamaal väga tihti selliseid laineid ei näe.

Tervitused Kristjan Lõhmusele, talle oleks meeldinud täna siin!

Tagasiteel pöörasime peateelt jällegist ühe mäe tipu suunas, kus oli üks mõnus väikene külakene väikeste söögikohtadega. Ja võite 3 korda arvata, mis järgnes (kaks viimast vastust ei loe ;) lihtne vastus ju). Söögikohtades on enamjaolt hästi mõnusad ja sõbralikud teenindajad, kes just sellistes pisikestes kohtades on selle koha omanikud, mistõttu nad on eriti rõõmsad ja lahked klientide vastu. Ahjaa, veel üks eripära siin on see, et pärast sööki tuuakse alati tasuta kas puuvilju või mingeid suupisteid nö magustoiduks. Ja seda pean ka mainima, et Kreeka salat on siin metsikult hea. Ega seda kuskil enam paremana ja ehtsamana ei saa ka. Peate siia tulema et seda süüa. Tomat, kurk, punane sibul, paprika, oliivid, õlid ja muidugi kõige parem osa - feta juust! Viib keele alla! Enne igat söögikorda on alati meil eelroaks just see hõrgutis.

Aga selline on siis "lühidalt" olnud senine puhkus, lähipäevil siis taaskord uutest tegemistest. Nüüd aga pesu ja shopping ning õhtusöök! Linna minek!

Tsau või siis nagu nemad ütlevad (häälduse järgi) Jaasaaas!
~

Jason Mraz - Make It Mine

First checkpoint – Prague Airport

Tänu lennuki hilinemisega Tallinnas olen ma Praha lennujaamas "ainult" 6 tundi, muidu oleks tund rohkem olnud. Mis siin ikka, muutunud on süsteemid, enam ei pääse Terminal 1'e, kui sul läheb lend Terminal 2'st. Nii ma siis võtsin jalad alla, kõndisin lennujaama ümbruses, umbne on siin, vihmaks kiskus nüüd mingi poole kaheksa paiku kohaliku aja järgi. Istusin siis lennujaama ees parkla ääres maha ja tegin kerge kodumaise võileiva-pooltunni. Siin Terminal 2's väga mingeid huvitavaid poode pole, sinna teisele poole jääb mu eelmise korra lemmikpood, Quiksilver, kus sai mõnusalt ale'ga raha magama pandud. Siin lennujaamas on õlled odavamad kui muud karastusjoogid, muidugi ma ostsin endale siis 2 Pilsner Urguelli ja poetasin end terminali ühte otsa lennukeid ja "He got game" filmi vaatama. Korvpalluritel on see lausa must see film, teistele soovitan ka. Eluline point on sees, kuidas isa sundis oma poega treenima ja lõpuks viskas poisil üle, hiljem sai aga kutist USA most wanted mängija USA ülikoolide jaoks. Oli väärt seda 2h16min vaatamist.
Päris vaikseks on siin jäänud, vahepeal ei kuulnud klappidest filmis toimuvat absull, hispaanlased panid mingi fiesta püsti siin, kupatasin kõik minema nüüd kodumaale veini jooma ja siestat pidama!
3 tundi minu lennuni jäänud, 2.45 peaks siis Kreekasse jõudma sealse (ehk ka Eesti) aja järgi. Kuna siin lennujaamas wifit pole, siis on dilemma, kas vaadata veel mingi film või lugeda. Ringi jalutada ei viitsi.
Muide, mis teeb seekordse olemise siin lennujaamas igavamaks võrreldes eelmise korraga on suurepärase seltskonna puudumine, üksi on ikka jõle joga tiksuda nii pikka aega. Muidu lennujaamades meeldib ilgelt tiksuda, aga no 6 tundi üksi on nats nõme. Tore oli '06 reis Kreekasse!
Aga savaiks, mõne päeva pärast vast kriban juba soojalt maalt!


a. sultan
~

Public Enemy feat KRS-One - Unstoppable

Let the vacation begin...

Oi, kui hea on taaskord istuda lennujaamas ja oodata lennule pääsemist. Eriti kui tuju on nii megalt ülev, et lausa harjumatu on. Ees ootab 8 päeva sooja kliimat, lauspäikest ning loodetavasti ilusate kohtade külastamist ja puhkust. Seni on veel kõik sujunud ilma viperdusteta, loodetavasti ei muutu see terve reisi jooksul.

Viimasel ajal on lihtsalt nii hästi läinud, et seda heaolu tunnet ei saa kuidagi sõnadesse panna. Midagi siiski teile siia pajatan.
Täna hommikul siis, pinges enesetundega läksin viimast asjaajamist linna toimetama, lootuses ikka õigeks ajaks lennujaama jõuda. Nimelt, oli siis vaja käia Mustamäe haiglast läbi, saada viimane tervisetõend randmete seisundi kohta ja siis sõjaväe arstlik komisjon taaskord. Minu õnneks ei olnud seal kümmet inimestki järele jäänud ja sain alla tunniga korda aetud oma asjad, seega tänasest, 3.08.2009 olen tegevteenistuseks mittekõlbulik!
Eilne päev möödus vaikselt reisiks asju valmis pannes ja Kadrioru staadionil sõpradele eestikatel kaasa elades. Nagu alati, reisieelsel ööl ma ei maga väga, kella 3ni nö "pakkisin kotti" ehk suhtlesin toredate inimestega ja kuulasin muusikat. Nagu ikka. Ahjaa, mõne Coronaga sai oma keha vedeliku- ning B-vitamiini taset tasakaalustatud. Regular, ma ütleks!
Laupäeval toimus Põltsamaal Sprite 3on3 tänavakossu viies etapp, kus me olime taaskord vana tuntud koosseisuga võidujahil. Võit ka tuli, sel suvel esimest korda ei komistanud me alagrupis kellegi otsa ja läbisime turniiri puhaste paberitega. Sellega tõusime enne viimast, 22. augustil Vabaduse väljakul toimuvat Baltic Open'i nime kandvat finaaletappi Harrastajate sarja üldliidriks 4 punktiga Oinaste ees. Suve eesmärk on juba mitmekordselt ületatud, aga süües ju kasvab isu, seega viimasel etapil läheme me ainult etapivõidu ja ka sarja üldvõidu järele. Rootsi kruiis selle nelikuga kõlab magusalt!

Ja muidugi ei väsi kordamast, et kodus on elu lihtsalt ideaalne. Kõik toimib, kõik saavad müstiliselt hästi läbi ja väike venna Richard kasvab jõudsalt. Iga päevaga üllatab meid taas uute häälitsuste ja oskustega! Kõige tähtsam, et ta minu puhkuse ajal võõraks ei jää ja kõik tervisega kenasti korras oleks. Ja teades oma vanemaid, võin ma selles täiesti kindel olla!

Aga kohe algab boarding lennule OK 879 suunal Tallinn-Praha, pean liikuma hakkama.
Olge kõik hästi toredad, mõnusad, loodetavasti on ka teil siin ilus ilm ja saate viimast suvekuud nautida.
Looptroop - Fly Away, nagu alati, saadab mind teele!

Peace, brothers and gal's!
A-Train is now A-Flight!
~

Looptroop - Fly Away

Teemalugu!

Kui korra nagu lahkuks, korra kaoks, mille jaoks?
uudishimust et teada saaks
tõmbaks lihtsalt korraks veidikeseks naahui
üle lombi pagasi viiks, kui zombie tagasi siis
pöörduks ja vaataks, mis on muutunud?
põgeneks kui Mäx, lesta laseks läbi laine
ülihelikiirusel NYC'i nagu Aunaste Maire
kaoks salaja, nagu Road Runner tõmbaks täpiks
Seitse Aastat Tiibetis , templis munkadega räpiks
ja kõik mind surnuks peaks, tühja kirstu veaks kabeliaeda
oleks paberid ajada, kes mu riimid päriks, kirjutatud vaevaga
sest arvataks: kui taevas ma olen kosmoselaevata
siis naasen vaevalt ka
sealt nagu Kristus risti pealt, ta nime guestlisti pealt
ei leitud, taevaväravast maale tagasi, see pole uudis
tuli ta kui Hollywoodis klubi ukselt, kus sabas oled passind
veidi täis ja kaasas pole passi

Refrään:
Kui korra lahkuks, korra kaoks, nii salamisi
Enda jaoks lahendaks palju küsimusi
Kui korra lahkuks, korra kaoks, nii salamisi
Sinu jaoks lahendaks palju küsimusi
Kui korra lahkuks, korra kaoks, nii salamisi
Teie jaoks lahendaks palju küsimusi
Kui korra lahkuks, korra kaoks, nii salamisi
Kõigi jaoks lahendaks palju küsimusi

Alustaks: kõik nutaks, naistel meik teeb põsed mustaks
ja mu naisel või siis lesel lähvad jälle närvid mustaks
lubadust ma ei täitnud taas: köögis jätsin nõud ma mustaks
endal tuleb ka nutt peale, andke salfakat, ma nuuskaks
kas tuleks välja unrealeased CD postuumne
nagu Ahti Nurmisel mingisugune plaat
ja mitu MC'd teeks loo sämplides Stingi
rest in peace, paks poiss, rememba King G!
keegi ikka, loodan ma, seks hulgaliselt toodan ma
fonosid, äkki hakataks ka mind raadios mängima
kui mullast sängis ma kõigi arust lesin
ainsaks muusikaks on mööda voolab põhjavesi
siis ma naaseks, raisk, oma post-mortem räpiga
mulle kuuluvad summad kokku lükkan Bobcatiga
Stop! Näppida mu loometööd ei saa kohalikud ahvid
siis Diddy'd ja Puffy'd ja Daddy'd, Eesti musa biizi onud ja tädid
i*m back: Paks Basiilio ja haukan maiki ma
postuumsed kuldplaadid löön jälle läikima
sest nagu kiimas ööbik maikuus ma pole nõus vaikima

Refrään

Kergemalt hingab see, kes on võlgu
Paljud kindlasti kehitavad õlgu
Meedia on rahul, et lõpuks ma Põrgus
Kuid tulen tagasi ja voolan te kõrvu

Refrään

A-Rühm - Korra lahkuks, korra kaoks

Mõttetund...

Jäin siin just arutama Gretega, kuidas see aasta on olnud parem kui eelnevad, vähemalt eelmisest kordades parem. Nii palju on muutunud, nii palju olen muutunud, nii palju olen muutnud. Kindlasti selle aastaga olen inimesena astunud suure sammu täiskasvanud inimese suunas, suhtumist paljudesse asjadesse muutnud ja elanud vähe teisiti oma elu.
Suure muutuse ellu tõi väikse venna sünd, mis tõi endaga kaasa palju sellist, millest ma keeldusin ratsionaalselt enne sündi. Ma lubasin, et enne paari aastaseks saamist ma temaga ei kavatse väga tegeleda, ei viitsi karjumist taluda, las vanemad kasvatavad suureks ja siis saan hakata tegelema kui ta juba natukene matsu jagab. Aga pärast sündi - nagu puuga pähe löödud - ma võitlesin, et saaks temaga tegeleda, õppida, kuidas teda hoida, mida teha jne. Peresuhted on ka rahunenud meil, kogu meie maja rahvas on muutunud rahulikumaks, tolerantsemaks, soojemaks on see kuubik saanud. Ma jälle tahan siin elada! Imekspandav oli venna sünni järgselt see, et hakati palju pöörama ka tähelepanu minu tegemistele, kuna Triin on pidevalt kodus, näeb kus käin, mida teen ja on aega ja huvi end kurssi viia ka minu tegemistega. Mõnus! Loogiline oli ju mõelda, et väiksele pühendatakse väga palju oma ajast ja mõtetest, aga tegelikult ei osutunud asi nii hulluks. Pigem, see oleks vb last liialt hellitanud. Mõnus oli tulla töölt öövahetusest koju ja mitte kohe magama minna, vaid pool tunnikest vast ärganud pisikesega tegeleda. Ei taha sellel lasta juhtuda, et jään oma venna jaoks võõraks, kuna väiksest peale ei tegelenud temaga piisavalt. Ja võin uhkusega tõdeda, et olen olnud seni vääriline suur vend!
Aga mis veel aasta kohta mainida, edasi on arenenud ka treeningutesse suhtumine, peamiselt teen ju ikkagi omaette trenni, käime põhihoumidega platsil mängimas paar korda nädalas, väljas mängimine on selgelt toonud mängustiili seda, mis noorena puudus ehk agressiivsus ja jõulisus. Paljud on juba maininud, et vahepealsest vigastuste tormist olen nagu välja saanud ja madalseis on selja taha jäetud, kas on ka plaan veel meistriliigasse oma nina pista. Ma muidugi ise ei oska selle kohta midagi öelda, ainult seda, et tööd olen teinud selle nimel, et paremini mängida ja taas end veidi kõrgemas seltskonnas proovile panna. Tundub, et sel hooajal on KK Välgu rivistuses võimalik seda esiliigas teha, eks näis, kas kellelegi silma jään. Eelmine hooaeg oli mõnus eneseleidmise aasta - Kossuliigas korralikud näitajad ja mis kõige tähtsam - stabiilsed, harju liigas samuti, Kose liiga oli puhas lust ja pühapäeva pallimine, Välgu eest peetud mängud samuti esimestele mainitud liigadele sarnaselt korralik esinemine.
Nüüd on suve selgroog murtud, kõvasti 3on3 mängitud, aasta kokkuvõttes 4 etapi järel tugev teine koht ja kaks poodiumikohta taskus, sealhulgas viimaselt, Pärnu etapilt nii enda kui ka tiimi esimene esikoht sellel turniiril! Auhinnalaud oli uhke ja viimased kaks päeva olen just ühe auhinnaga ringi kärutanud - Toyota Urban Cruiser! Hea on lausa tõdeda, et oleme Ei, Emotsiooniga liikunud õiges suunas ja paljud kõrvaltvaatajad on lausunud, et teeme õiget asja!
Töö - sai taaskord üks 4 kuud Saku Õlletehases orjatud, aga raha peab teenima, töökogemust tuli taaskord natukene juurde - 12 tunnised vahetused, eriti öösel, ei ole enam mingi küsimus. Suve lõpust - sügisest uude kohta lootust saada, seal juba tegemist spordiga ja natukene mõnusama tööga. Tööd peab tegema, olgu see kui raske tahes, kõik ju saab tasutud kuu alguses palgapäeval üldiselt.
Ja viimasena ülikool - plaan on sügisest taaskord edasi paugutada, selle õppeaastaga teha kõik järelejäänud ained ära ja järgmine aasta siis rahulikult uurimustööd ja praktika ette võtta, siis saab selle taaga ka seljast ära. Või nagu siin viimasel ajal NBA'ga seoses tuli üks hea väljend selle kohta jutuks - to get that monkey off my back!

Muide, sel aastal on plaanis ja võibolla saab ka reaalselt teoks täiesti omaenda auto soetamine, paljud lemmikud on juba tekkinud, mis on ka reaalse hinnaga. Kõik nüüd sõltub uuest tööst ja sealt tulema saavast palgast ning natukene ka ema toetusest (lubas sügisest autofondi natukene toetama hakata). Isa peale ei hakka lootma, sest mis salata, natukene on temale siin aastate eest võlga kogunenud selle oma raha peal elamisele üleminekuga ja nüüd on venna sünd ka ju toonud uue väljamineku allika.
Pakkusin siin kodustele järgmiseks suveks paar kodust muudatust ka välja, näiteks uue sauna ehituse, et uurin ise välja mõned valmis näited ette tuua ja siis uurin projekteerija ka välja (endine pinginaaber ju projekteerib maju). Kõigil on sooviks, et see vana maha tõmmata ja uus korralik suur asemele ehitada, kus oleks nagu ruumi tegutseda ka, lisaks grillnurk ja terrass ka teha, kus oleks hea istumisi ja peokesi korraldada. Selle plaanin tõsiselt ka ette võtta ning oma käpa külge lüüa ka ehitusel, et saaks siin aias ka ühe ehitise kerkimisel korralikult käpa külge lüüa!

Oeh, ma tunnen praegu sellist meelerahu, et asjad liiguvad õiges suunas, vanemad on tegutsemisega rahul ja üldiselt on ka ju kõik heas järgus. Ja lähitulevik ehk suve viimane kuu tõotab tulla veel ekstrameeldiv, seega aina tuult purjedesse ja põrutan edasi!

Peace y'all!
a. sultan

Black Eyed Peas - I Gotta Feeling