pange see lugu omale taustale, kui loete seda, mul mängib igatahes kirjutades
tõsine kirss oli selle awardsi lõpus olnud, hetkel meeldivaim pala mu pleilistis
niisiis, mis selle pika pausi ajal toimunud...
ahjaa, taanis jäi turniirieelsel õhtul pooleli
turniiripäev algas siis üsna vara, äratus oli seal enne 8t, korralik hommikusöök, kott kokku, vorm selga, soojalt riidesse ja peaväljakule "regama" ehk mingit mõttetut taanikeelset kava kätte saama. sel aastal ei antud isegi särke tiimidele.
raekoja platsil saime preilide tiimiga kokku, et koos liikuda israelsplads'le, kus alagrupimängud toimuma said. meeleolu ülev ja ootusärevus suur
platsile jõudes nägime vastaseid, vb lõi see natukene meid paigast, et vastased pikkuselt ja suuruselt üle olid. panime kohe mängujoonise paika, et aktiivse kaitse ja kiirusega tuleb üle olla neist. olgu ette rutates öeldud, et suurt tulu see ei toonud
esimene mäng Kool Jack Entertainment from Denmark'ga, kus juttude järgi olid osad taani meistriliiga mehed. pole hullu, aga 3 tükki neist olid amerikaanod ka veel, 2 pikka hea viske ja post-muuvsidega + 1 kuradi väle tagamees (mustad mehed nagu ikka), lisaks tagaliinis üks valge shooter ka veel. killisid meid suht karmilt, pole midagi öelda. pikkuses jäime alla, lohakust ja kiirustamist ka sekka.
mis siis ikka, pärast esimest kaotust oli veel lootust edasi saada, selleks tuli teises mängus tuul alla teha Baltic Power'le, kus enamus olid leedukad, üks must, vist kohalik taani käli, üks poolakas, kellega õhtusel aftekal juttu puhudes tuli välja, et on juba 18 aastat taanis elanud.
niisiis, teine mäng, baltic poweri vastu, ei midagi lihtsat tulekul, väikene pregame sõnavõtt mikrisse väljaku hosti küsimustele vastates ja mäng käima. vastas taaskord veidi kõigist suuremad ja tugevama ehitusega mehepojad. võitlus oli armutu, aga mis siin ikka pikalt, tappa saime. mott maas, tuju nullis, eriti minul pettumus suur, kuna ootused olid kindlasti kõrgemal, kahe mängu pärast ma küll sinna sõita ei tahtnud, aga mis teha, korralik õppetund saadud.
mis siis edasi, elasime neidudele kaasa, ergutasime, filmisime, nautisime ilusat ilma, head muusikat, fiiling püsis siiski pärast mõningast mõtlemist kõrgel.
alagrupimängude järel suund tagasi peaväljakule, tee peal ühispilt.
peaväljakul oli taaskord käimas 7-2 smoke break dance battle, mida seekord veidi ligemalt ja pikemalt jälgides tuli tunnistada, mis hullude meestega oli tegu. kohal olid mehed taanist, rootsist, prantsusmaalt, ugandast jne. võit läsk prantsusmaale, suht teenitult minu asjatundmatu pilgu läbi, kuid siiski...
läksime siis erikuga teistele kuttidele hostelisse järgi, pesu, söök ja tagasi väljakule, dongivõistluseks asjad kaasa ja tüdrukutele kaasa elama. finaalis läksid nad uuesti vastamisi kohaliku schemeteam'ga, kes vähemalt 08-09 aastatel panid turna ja auhinnapoti kotti.
seekord neil nii hästi ei läinud, meie neiud võtsid pärast tulist võistlust oma, emotsioonid olid vägagi ülevad, tüdrukute väitel elu suurim võit seni. auhinnad sellele väärilised - 15 000 DKK tšekk ja kotitäis nänni + kast sprite pes nase. võimas!
järele jäi vaid dongivõistlus, mis pärast schemeteam'i meeste järjekordset võitu (baltic poweri üle) toimuma sai. seltskond oli seekord päris muljetavaldav. minul ei olnud seal mingit lootust, juba dongikorv oli kergelt nõgusasse kohta jäänud ja sealt oli sel päeval mul raske midagi ilusat esitada. nii piirdusingi ühe katsega.
võistlus aga venis überpikaks, luts, ohiost pärit must mees ja kohalik noor kergejalgne/kergekaalu zarko panid totaalselt hullu, üks ulmedonk teise otsa. lõppkokkuvõttes tuli veidi üllatuslikult, kuid võistluse käiku silmas pidades siiski õiglaselt võitjaks tunnistada meie erik, mis tuli tegelt ka talle väikese üllatusena...olgu siis mainitud et must mees oli väga müstilise lennu ja donkidega, aga finaalis ühe ebaõnnestunud katse tõttu tuli tiitel siiski taaskord eestisse.
oijah, järgnes afterparty meie hosteli ühisköögis peamiselt elgari lugude ja xxxo saatel. sealt edasi pearaudteejaama hoones asuvasse spordipubisse, mis sel õhtul oli esinduslik afteka klubi. möll oli võimas, tantsu-nalja-pidu rohkem kui rubla eest. veidi sai juttu puhutud ka houstonist pärit jeffiga, kellega turniiril tutvusime mänge vaadates (ta oli meie pesitsuspaiga kõrval nö lauakohtunik). täitsa muhe sell tundus, üldse sai aftekal palju inglise keelt praktiseeritud, eriti hästi tuleb see just vastavas konditsioonis välja, kõik olid megasõbralikud, palju mehi turniirilt jagasid siiski eesti mansadele propsi ja ootavad meid tagasi. läheme for sure ka!
varahommikune junk food enne hostelisse ja siis unne, kell näitas juba jõudsalt 6ndat hommikutundi.
pühapäev möödus enamjaolt voodis pikutades, lesides, linna peale minekuks ei olnud viitsimist ega ka raha väga, mida poodides kulutada. esimest korda sain jala majast välja 22-23 vahel, kui ühiselt läksime meie "koduplatsile" üle silla õhtupimeduses kossu loopima. tüdrukutel nimelt polnud viimaseks ööks kuhugi end horisontaali visata, seega võtsime nad oma hostelituppa (salaja) katuse alla. kogu punt siiski käis platsilt õhtu jooksul läbi, sai plats taaskord ära märgistatud ja siis tagasi hostelisse. kes magama, kes ühiskööki sööma, kaarte taguma ja top geari vaatama. elgari, siimu ja mirkoga sai põhimõtteliselt terve öö ärkvel veedetud, 5-6 vahel kesklinnas junk foodi ja kohvi otsimas käidud (mirko sai 7elevenist ainult viimast).
hommikul viimased toimetused, kõht täis ja lennujaama.
enamus seltskonda vireles totaalses unevõlas, taaskord sai öösel alustatud muusikavideovõtetega jätkatud hetk enne lennukile astumist (mirko, siimu ja elgariga sai elgari loole suht huumori märgis videot vändatud - liftis, varahommikusel raekojaplatsil ja lennukile viival trepil) gängsta shit yo!
nii kui lennukis turvavöö silt kustus, vajusime erikuga sügavasse lennu-unne, luugid lahti juba eesti õhuruumis.
ja nii see 2010 trip to CPH läbi saigi. pean tunnistama, et esmaspäev koduses miljöös möödus vägagi nukra tujuga, pole ammu juba olnud sellist igatsust selle seltskonna ja reisi järgi.
nagu alati, reisinaljad, pildid, videod, meenutused....if i could turn back time, god damn!
aga taaskord on mott kõrgel järgmiseks aastaks - paar toetajat peaks olema kindlad, varakult tuleb leida ka tiimile tugevdust eesliini, et enam suurtega mürades hätta ei jääks. järgmine aasta tahaks ikka peaväljakule ka jõuda mängima ja sealgi mitte väga tagasi hoida!
mis siis muud kui "Road to CPH 2011" alaku juba nüüd!
pildimaterjali viskan ilmselt juba hommikul ärgates eraldi postitusena siia!
stay tuned!
piish y'aallll!
