pühendusega..

..inimesele, kes mainis nädal tagasi laupäeva õhtusel koosviibimisel, et loeb seda mõtetekogumikku siin. tore on teada, et vähemalt keegigi loeb ja hindab seda hea sõnaga!

millega alustada - pole raske valida. elu on muutunud palju rahulikumaks selles mõttes, et enam ei pea iga kuu lõpus mõtlema, kuidas rahadega välja tulla. üsna rahulikult saab elada, kuu jooksul natukene uusi väljaminekuid teha. ja kõiges on "süüdi" uus töökoht, kus nüüd pea kolm kuud leiba teenitud. jaauaris tuli töötunde 197 ja palk oli sellele kohane. ei ole ma veel sellist tasu ühe kuu eest saanud, nagu kaks viimast kuud. AWESOME!

tellisin eelmine kuu omale pooleks aastaks kaks kossuajakirja korterisse, saan endale märtsis norra lumelauareisi lubada, veidi uut geari peale tõmmata, nagu näiteks kiiver, jope ja lauale uued klambrid. ja ma olen üsna kindel, et ma sellega veel ei piirdu.kahjuks on aga lood nii, et kui mingit vabaaja kraami tahad tallinnast soetada, siis seda lihtsalt ei leia.

see ongi tegelikult teema, millel tahaks peatuda. mille faking asja pärast ei leia eestist sellist geari nagu mujal euroopast ja maailmast. meil on ju suured kõvad brändid ja veidi pisemad vinged niššipoed, mis müüüvad cool'i kraami, aga midagi head sealt ei leidu. olgu, ütlete et maitse asi, aga no kammoon, ainult skeidikraami ei saa ju müüa. või siis nike, ettevõte, mille all ma ise 7 kuud orjatööd tegin. terve internet on täis, footlockeri jalatsivaliku näitel, nike värvilisi ja erinevaid vingeid mudeleid. noored käivad poes ja edastavad oma soovi, isegi vanemad inimesed on näidanud üles huvi, et võiks rohkem värvi ja uut mudelit olla. aga ikka tellitakse poetäis vedelat s*tta! tulgu mõistus faking koju ja tellige normaalset kraami. oleks siis asi selles, et pole...aga EI! asi on ju kartuses, et keegi ei julge nii erksaid ja omapäraseid jalavarjusid või riideid soetada. no kurat küll, ülemused võiks ükskord hakata oma orjasid kuulama hakata, saaks nemadki mõni kuu naeratada, et "oi kui kenasti müüki on olnud"

igatahes tahtsin endale täna jalatsid või pluusi soetada, aga no ei ole mitte midagi. ahjaa, alatine murelaps on olnud sobivate teksade leidmine! närvidele käib, raisk!

okei, jätame kurjustamise. viimase aja spordisündmused.

ma ei mäleta kuna ma viimati kirjutasin, aga kui aruküla välihoki turniirist ei kirjutanud, siis 2 võitu, üks bullitite järel. teises mängus arukülaga läks vastasega tiba nugade peale ja esimese emotsiooni pealt cross-checkinguga tüüp selili ja vastastele bullit. paar sõna kohtuniku suunas ja publiku kisa peale paar mahlast ka nendele, siis kutsusid tiimikaaslased korrale. päev arukülas lõppes riietusruumis ohtralt mõdu limpsides ja hokimeestega törts meestejuttu puhudes.

aga vahepeal on nii palju veel hokiga toimunud, et isiklik nimega särk on valmimas, numbriks saab mul 87 olema, veidi veel uut varustust meie poest lisandunud ja mis peamine, kaks esimest harrastajate hokiliiga mängu ka mängitud. aga ega positiivselt need ei lõppenud. oma võimalusi ära ei suutnud sahistada ja meeskonnale mõlemal korral ühe väravaline kaotus. bollocks!

vahepeal on selle hokituhina ja suure töötegemisega korvpall natuke tahaplaanile jäänud. aga pole hullu, isu on tänu eile jõhvis toimunud teise liiga mängule päris suur ja selles tuleb kohalikke heitereid tänada. eile polnud mingit fiilingut ega suutmist neile kohta kätte näidata, aga nüüd on seda küll ja veel. jõusaali pole nagu paar aastakümmet juba jõudnud, seda viga parandan ütleme nii et iga teine õhtu enne magamaminekut toimuva kerelihaste ja kätekõverduste treeningsessiooniga. suveks rannavormi, you know! aga kokkuvõttes, ei tahaks öelda, et hoki on kossuisu ära võtnud, pigem midagi teistsugust ja huvitavat vahelduseks, annab kõvasti võhma juurde. kusjuures, eelmine trenn oli tõeliseks näiteks võhmatrennist. alguses oli nagu ikka 15-20 minti harjutusi ja siis nagu ikka nelja tiimi vahel mängimine. selgitan lahti, mismoodi nelja tiimi vahel. alati on rahvast nelja neliku-viisiku jagu. esimesena mängivad omavahel kaks veidi tugevamat tiimi, treeneri vile peale kuskil 2-3 minuti järel lendavad nemad puhkama ja teised kaks tiimi tulevad omavahel littima. väravavahid on koguaeg platsil. nii...tulles tagasi kolmapäevase trenni juurde, siis enne jääle astumist riietusruumis jagatakse tiimid ära ehk pannakse nelja eri värvi särgid selga. kuna tugevamate tiimis oli üks mees puudu ja nö teise laine kumbki tiim ei tahtnud kedagi ära lasta, et saaks oma viisikuga harjutada, siis sain mina au panna valge särk selga ja saku I meestega mängida. hoopis teine tera oli, mitte et ma ennast paremaks peaks nendest, kellega ma muidu peaks mängima, aga lihtsalt nende meeste mängulugemine, oskused ja uisutamine on hoopis teisest klassist. lust oli saada täpseid sööte ja ise anda sööte sinna, kus on tühi koht, sest seal oli keegi olemas nagu peab. pärast kahte vahetust oli kõri täitsa pingul ja õhk ei käind väga läbi, nii hull tamp oli peal.

ainsad kaks asja, mis praegu takistavad selle õige mõnu kättesaamist trennist/mängust on korraliku kaika ja uiskude puudumine. saaks need kaks aspekti ka välja vahetatud, võiks juba väljakul vähe julgemalt tegutseda ja parmini paugutada.

aga küll jõuab ka nendeni. lihtsalt kohe korraga ei saa kõike raha magama panna. nüüd, kus vanust juba 23 ja vanematest eraldi elan (vähemalt mõnda aega), siis aina rohkem paneb mõtlema enne kui kiipkaardi makseterminali topin, et kas ikka on kohe ja nii väga vaja.

okei, ma ei viitsi praegu rohkem, kuigi teemasid oleks veel küll, millest pajatada, aga ehk suudan nüüd natukene kätte võtta ja rohkem aega leida. ma tean, et juba kaks korda liiga palju olen seda öelnud, aga lootus sureb viimasena!

mis siis ikka, antsuga taome simpel sessioni puhul skate 1'e xboxil ja naudime kodust laupäeva, lihtsalt ei ole tuju teiste provokatsioonidele alluda ja taaskord klubisse ronida. no lihtsalt ei ole energiat. ega ka tahtmist pangakaarti tühjendada. teine kord!

nii et veelkord sorri kõik, kes te paaniliselt täna holly kutsusite, promise to make it back!

piish hombres!

let's kick the '11 goin'...

head uut teie nõdrameelsed, loodetavasti üksikud, ei tahaks uskuda et teid väga palju siin oma väärtuslikku eluaega raiskamas käib.

igatahes, nii ta on, 2011 aasta on alanud, nüüdseks võib öelda, et 1-11-11 on ka üle elatud, Maiade ennustus ei läinud täppi ja ikka veel kükitame selle kera peal, kes tühja, kes tegusalt.

btw, siinkohal tuleb välja tuua üks eilse päeva top3 twitterisäutse, autoriks lumelaudur todd richards.

"btoddrichards: 11-11-11 @ 11:11 ? I'm hiding ! The Mayan's predicted global explosive diareah !"

aga väike tagasivaade siis möödund aastale oleks nagu vajalik...või ei? tegelikult need kes mu säutse jälgivad, teavad juba teatud möödunud aasta kategooriate võitjaid such as "aasta top night-out" ja "aasta top muutus" jne. nii et kes pole veel twitterivõludest lummatud saanud, kibekiirelt seda tegema, sest paljud on sinna kolinud ja julgelt võib väita, et suurem elu ja teravamad mõttevälgatused lendavad sinna. sellepärast ta kiirlühipostituste pleiss ongi, seal ei jõua "säuts" öeldagi kui juba on mõte internetiavarustes kajamas!

igatahes, ma siis ei viitsi teha mingit aasta kokkuvõtet, kes on järjepidevalt siinset mölanurka külastanud, teab kõiki tähtsamaid asju, nagu näiteks tattoo, pisivenna tegemised, aasta suhtes, kolimine invaliidi, kõike mu spordist ja tööelust. mis muud tähtsamat saabki olla. ahjaa, reisid ka!

nii et kes vana asja meenutab, sel pussnoaga silma ja kannaga unearterisse, mina sammun...ja loodetavasti koos teiega...nüüüd rõõmsalt mööda 2011 radu!

peab vist alustama aastavahetusest, mis möödus parimate sõprade seltsis (sorri marko, sa oled siiski #1, mõtetes olid koos meiega ;) ) sakus maria residentsis. huumorit ja chillout meeleolu täis õhtu/öö, meestejutud marteniga, kätekõverdused rms stokkebyga jne. kahju ainult, et kallis preili oli pealinnas...

ja kui juba pidude juures oleme, siis mainin ära ka möödunud laupäeval toimunud "erik luts 25" liivalaias, mis algas hilinemisega, mille eest karistati mind saapapitsiga ehk umbestäpselt poole suurema pitsiga (hiljem oli tulemus selle vääriline). seltskond oli mõnus, paljusid polnud ei-tea-mis-ajast näinud. esmaspäeval nägin videot, mis avas mulle 3-4 minutit sellest umbes paarist tunnist, millest mul mingit aimu ei olnud. võtame siis kokku asja nii, et alguse kiire tempo tänu sünnipäevalapsele (ja see pole tal esimene kord minuga nii teha) viis üsna peo keskel mul ajus nö "pildisalvestamise" osakonna rivist välja, aga see ei peatanud ilmselgelt edasi pidutsemast. ühesõnaga oli fun sünnipäev, õnnetusi ei olnud ja kõik lõppes...pühapäeval!

aga nüüd jäävad peod jälle mõneks ajaks sinna paika, töö ja trenn saavad põhitähelepanu.

töökoht, nagu viimases ehk novembrilõpupostituses mainitud vist sai, on a&t sport.

ma ütlesin eile avalikult välja kuldse avalduse "ei ole mul olnud veel töökohta, kus ma naudiks töötamist! täna ei vaadanud kordagi kella mõttega, et saaks juba päev läbi!"

ja nii ka on. see 9 tundi möödub lõbusas seltskonnas, koguaeg on midagi teha, kas lumelaua nurgas, rendis, hooldeputkas või murdmaa seina juures. mõnikord jään hokikataloogi sirvides unistama, et oleks juba endal terve varustus olemas, ei peaks teistel laenama.

ja parim osa on see, et töötasu on kõvasti mõistlikum kui varem...ja lootust veel paremale tundub ka olevat, saaks ainult katseaeg läbi ja püsiks heas valguses. aga väga ei karda, ei põe, enesekindlus on kõrgel ja kui kaks sektorit ehk lumelaud ja rent on peamiselt minu valduses, siis on vastutust juba varajases faasis küllaltki palju. seni "rendiguru", nagu seal nimi vaikselt välja on kujunend, pole veel suuremaid probleeme ja tõrkeid tunnistama pidanud. peab rahul olema!

lumelaua sektsioonis käib kõvem möll, kui alguses arvata julges, üsna tagasihoidlik valik ja väike artikkel meie poes, aga snoukka hakkab ju aina rohkem ja rohkem noori endale võitma, kusjuures mitte ainult noori. seega on ka seal nurgas palju siblimist olnud. ja see on koht, kus saab müügioskused maksma panna, sest kui klient lõpuks võtab meilt saapad/laua/klambrid või midagigi neist, siis on see suur võit selliste konkurentide nagu extreme, hawaii, exit või surfhouse ees!

okei, töö tööks. vist on aru saada, et ma naudin praegust tööd ja seltskonda, kõik on toetavad ja sõbralikud, samas mitte liiga silmad töös kinni, pidevalt võetakse aeg maha ja läheb jututeema või lõõpimine ka muudele aladele.

ja trennist rääkides, siis võrreldes eelmise aastaga on see olukord ka oluliselt mugavamaks läinud, sest tööpäev on lühem, vajadusel saab varem minema, keegi ei pahanda. ja osaliselt tänu a&t's töötamisele olen ma nüüd uue treeninguga liitunud ehk saku hokiklubiga. mitte küll veel mõttega mängida seda harrastajate liigat, aga peamiselt et tegeleda sellega, mida ma olen tegelikult vaikselt väiksest peale soomes teinud. litritoksimine on soomes elanutel suht poolkohustuslik armastus ja ma olen pidevalt vaikselt mõelnud, et kui kunagi kossu enam tõsisemalt ei mängi siis harrastustasemel võiks ju hokis ülamopsusid plaksata. tuli vähe kiiremini, cool. varustust on juba parajalt poest soetatud saanud, paar tähtsat asja oleks kiirelt vaja veel lisada aga finants seab piirid.

muidu kossu osakaal pole vähenenud, ainus mis kannatada on saanud, aga millega nüüd jälle järje peale võtnud on individuaalne keretrenn. suht harjumusest juba enne magamaminekut kerged push-up seeriad kitsa-laia-keskmise käteasetusega. samamoodi kõht-kere-selg, iga päev natukene midagi. kusjuures tööl on meil taga laos toru kinnitatud nii, et saab lõuatõmbeid teha. viimased päevad iga laokülastus algas paari tõmbega.

okei, viimasena räägiks sellest linnaelust. ja peamine, mis on muutunud - ma olen mõned korrad ise süüa teinud, kusjuures esimene kokkamine ei läinud üldsegi aia taha. andres võttis paar ampsu ja tahtis terve panni juba endale broneerida. pidi leppima poole panniga. tõsiselt, kuidagi hästi kukkus välja, kuigi kogused ja koostisosad natukene oma kalli tädi kokaraamatu retseptist erinesid. aga improviseerimine on alati hea olnud. eile õhtul tegin sama toitu, nüüd juba originaalilähedasemate koostistega, kogused veidi suuremad et jätkuks kauem ja juba parem. roaks oli siis panniroog kana ja riisiga, terav salsakaste on nagu loodud sinna juurde. muidu on elu läinud siin ikka vanasoodu, õhtul natuke liiga hilja magama, hommikul raskustega üles, hommikusöök köögis nba uudiste saatel ja tööle.

aaga mis siin ikka muud, niimoodi see elukene veerenud on.

rõhutan veelkord, et kes tahab tihedamini kursis olla tegemiste ja ütlemistega, siis twitter.com ja follow @anthonyenden, sest siia tõesti ei suuda nii tihti enam trükkima tulla. aga nagu näete, kui tulen siis pikalt ja põhjalikult.

OU, oleks äärepealt unustanud. lõpuks ometi saan oma kauaoodatud reisi mägedesse ehk 18-26 märts olen Trysili tripil. kaks kärbest ühe hoobiga ehk lõpuks saan korralikku kohta lauda ja mis seal salata, ka suuska sõitma, võtan töölt ühe paari twintipe kaasa. teiseks kärbseks on see, et saan lõpuks norras ka käidud, island välja arvata siis on kõik skandinaaviamaad lõpuks käidud.

tänud fredyle, tänu kellele sellise võimaluse sain.

aga nüüd tõesti, bye-bye ja peatsete kirjutamisteni!

a.

Embee "Tellings from Solitaria"

twisted fiction, sick addiction, well gather round childre, zip it, listen!

just nende sõnade saatel algavad mu päevad linnas, mõnikord satuvad need ka töölemineku algatuseks ning tihtipeale ka õhtuse enne-und-chillin-netis sessiooni jooksul kõlavad korduvalt!

nagu täna õhtul, kui vähemalt üle nädala esimest korda oma kallis koduses ja mis peamine - suures voodis pikutan.

eks asjatundjad juba mõikasid, millega tegu on. ilmselgelt hetke kuumima albumi avaloo introjutustuse viimaste sõnadega. kõnealune pala kuulub albumile, mis on viimase paari päevaga ilmselt 10-15 tiiru mu pleieris ja rüperaalis peale teinud. oma lemmikud on juba välja kujunenud aga üldjoontes absoluutne killerteos! pärast tema debüütalbumit polnud enam midagi nii kirgast ilmunud, kõik olid sellised lahjad puljongid pärast esimest rammusat suppi! esialgu toon välja lood "dark fantasy", "gorgeous (ft. kid cudi & raekwon)", "monster (ft. jay-z, rick ross & nicki minaj)", "blame game (ft. john legend)" ja "lost in the world"! aga tegelt on suht patt välja tuua lugusid albumilt, mis on sedavõrd rikkalik ja värvikirev nagu ta üle-eelmise albumi "graduation" ümbriskaaned! siiski, need lood on ilmselt pundi peale kolmekohalise arvu mängukordi saanud.

ja muidugi kogu supi kõige kirkam osa - albumi nimi - on tabav nagu gert kullamäe kolmene.

my beautiful dark twisted fantasy....meil igaühel on vähemalt üks selline. ei ole, ütled sa? tead, endale pole ilus valetada. ole nüüd aus, keegi ei saa teada ju, keegi ei kuule sind praegu, sa ju räägid endaga. tunnista, kui nüüd korraks mõtled, siis sul on see olemas.

anyways, soovitan igal vähegi kvaliteetset toodangut hindaval muusikahuvilisel see album läbi kuulata ja hea meelega võtan vastu teie kommentaare selle postituse kommentaarides! minu viimased päevad on see album igatahes kenasti ära täitnud ja supermõnusa tuju andnud igaks hetkeks. võibolla on mu rahulolu veel eriti suur just selle pärast, et vahepeal kadus mul usk kanye'sse, et ta ei suudagi oma banger avateost enam üle trumbata ja millegi uue jahmatavaga lagedale tulla. aga näed, raisk, hakkama sai! ja mul on hea meel!

kui ma mtv ema toimumisõhtul live streami peale lülitasin, siis nägin täpselt toimunud ürituse lõppu ja õhtut lõpetavaks etteasteks oli just yeezy "runaway" koos pusha t'ga! ma pean siiani tõdema, et see live esitus oli kordades parem kui albumiversioon, aga ega viimane on ka kuulatav ja hea teine. aga pärast seda esinemist ma hakkasin kogu uue albumi riliissi ootama, uurisin juba teisigi netiavarustesse lekkinud palasid otsima, pettuma ei pidanud.

aga eks te siis kuulake, kes seda veel teinud pole ja andke mulle ka teada, mis arvate. eks maitsed on erinevad ja ega ma polegi kunagi arvanud, et mu muusikamaitse on normaalne või et teie maitsed minu omaga ühtima peaks. mul on suht pohhh....lamoos sellest, mida te kuulate igapäevaselt, aga ma lihtsalt üritan nendele vähestelegi, kes minuga sarnast muusikamaitset jagavad, tutvustada uut killerkraami, mis just värskelt ahjust välja võetud!

praeguseks minu poolt kõik, monster ja blame game viimast korda peale!

uni ootab, magus uni, oma kodu uni! see parim! oma voodis!

homme äkki jõuan kribama ka veidi linnaelust taaskord, nädalavahetusel sai ju mingit sorti soolaleivakas ja viimaste aastate kõigekõigem klubipidu maha peetud!

bängimiseni!

yessir!

midagi lõpetuseks kuulamiseks ka teile!

http://anthonyenden.tumblr.com/post/1730197321/sasquatch-godzilla-king-kong-lochness-goblin

livin' on my own!

jep-jep, nii on! lõpuks olen kodust välja kolinud, ilmselt siiski mõneks ajaks, eks näis, kaua kestab, aga finally elan ma esimest korda oma elus kodust ja vanematest eemal!

alustuseks tuleb tõdeda, et väga heal ajal see ei juhtunud ehk siis pean silmas väikevennast eemalolekut. mulle ei meeldi see...samas seda mõnusam on tunne kui koju lähed ja esikuukse avab väikemees, kes vaevu, kuid siiski juba mõnda aega ukselingini ulatab. suu kõrvuni naerul ja silmad kissis tammub jalalt jalale nagu teeks kossutrennis kaitseasendi harjutust ning hüüab "ennnaaaa!"

ma ei oleks ealeski uskunud, et see nii hea tunne on. juhtus see siis neljapäeval pärast saku jõusaali külastust. sai siis kodu külastatud pärast paari ööd linnas. ka teiste pereliikmete poolt soe vastuvõtt ja mõningane pärimine linnaelu kohta.

soojale vastuvõtule järgnes tugev sööming ja Riksuga tavapärane autokalendri lappamine ja asjade pakkimine minu toas. praegu algusaegadel on pidevalt midagi kodust vaja linna tuua.

okei, kodukülastusest küllalt. linnaelust veidi. tavapärane hommik algab 8.15, halvemal juhul 8.00, sest toakaaslase kurgiste andrese äratuskell heliseb tavaliselt siis, aga ta ise seda ei kuule. ehk põhimõtteliselt olen mina antsu äratuskell. järgneb hommikusöök/kohv köögis läpaka ja hommikuste ergutusbiitide saatel, asjad valmis mis vaja, pleier pähe ja labajalakesed vabaka poole, et sarvilise bussiga tööle sõita. neljapäeval oli luksus, andres ärkas ise oma kella peale, läks kooli ja mul oli vaba päev, tuimalt 12ni und. vaba päeva sisustasid korralik toitumine, xbox, netiavarused ja siis juba jõusaal-kodu trip, pärast seda juba kinos "Unstoppable". õhtul jälle kodune chillout, call of duty pelamine xboxil ja unele.

tagasi tööpäeva juurde ja üleüldse uuest tööst. jah, extreme ajad said läbi, aasta ja paar nädalat peale sai seal leiba lauale teenitud. meenutan üsna heas noodis neid aegu, seltskond oli vägagi kirju, aga 95% positiivsed tegelased. huumorit, kogemusi ja uusi teadmisi tuli küllaga. ausalt öeldes päris kahju oli oma vahetuse rahvas maha jätta. aga elu peidab endas igasugu käike ja muudatusi. hetkel oli see muutus vajalik.

igatahes, uus töökoht, A&T Sport mustamäe teel. seltskond on väga kirju, endisi ja praegusi tipp/harrastussportlasi terve seltskond täis, suusakoondise määrdemees jne. õhkkond on vabamate killast, samas kui tööd tehakse, siis tehakse ära ja hiljem jätkub huumor uutel tuuridel. praegu on üsnagi vaikne aeg, me kutsume seda "vaikus enne sõda", sest suure lume langedes läheb tõsiseks sõjaks. lisaks lumelaua nurgale võtsin endale eesmärgiks teist vaikset nurka ehk hokinurka unepealt tunda ja rääkida osata. kummaski neist suurt möllu oodata pole, aga valmis tuleb olla, lumelaua nurgas oleme ühe teise uue tegelasega kaks asjatundjat. veel olen ma algkursuse lumelaua ja mäesuuskade määrimisel ja kantide teritamisel saanud, selleks on meie ettevõttes masinad, nii et midagi rasket ei ole. päästan sellega murdmaasuuskade hooldustiimil palju väärtuslikku aega.

tööpäev kestab nädala sees 10-19ni, laupäeval 16ni ja pühapäeval on üldse pood kinni. selliste tööpäevadega jõuab järjest palju rohkem päevi tööl olla, see kaks tundi lühem tööpäev päästab ikka sitaks. võibolla on mul alles uue koha eufooria peal, aga mul on hea eelaimdus, et see asia toimib kenasti.

üleüldse linnas elamine on praegu end väga õigustanud. kui saan ID kaardi ka tehtud, enne seda nimekorrigeerimise teema ka korda aetud, läheb ühistranspordiga sõitmine ka veelgi soodsamaks. muidugi selleks tuleb mul end invaliidi 3 aadressile sisse kirjutada, mis ei tohiks väga probleem olla. ants juba endal tegi seda. trenn on 10 min kõnnaku kaugusel, samast kohast läheb ka troll tööle. siiani olen toidu ostnud solarisest, -5% kliendikas aitab kenasti. ilmselt tulevikus suuremad ostud teeme andresega järve selverist.

aga mis siis praegu veel jutustada. külalised tulid, järgmine kord lisan mõned pildid ka!

ps. tsekkige mu tumblr'i saiti, sinna ilmuvad paar videot Rahzel'i live'st lähiajal!

piiish!

mul on uskumatud võimed!

ja sama uskumatu on see, et need peamised "uskumatud võimed", mis mulle looduse poolt on kaasa antud, ei ole absoluutselt head võimed.

esimene võime on end pidevalt vigastada. randmed-hüppeliigesed on nagu püsikliendid juba, mujale kõikjale tuleb pidevalt kolkse ja litakaid, nina-hambad on ka saanud uutena kliendistaatuse.

ammu juba seda nalja iseendale tehtud, et varsti alustan elulooraamatu kirjutamist, pealkirjaks panen jalgpallist ainest saanuna "pool elu vigastatud".

tordile panen praegu ise kirsid-maasikad-mustikad otsa, sel nädalal ilmselt saab lõpuks teoks ka linna kolimine ja seda üsna sobivasse kohta - invaliidi tänavale!

äkki see peletab lõpuks selle ebaõnne haldja õlalt minema.

aga teine võime...ma nüüd väga ei usu et paljudel seda esineb, samas ei tea ka, mul igatahes tuleb seda ikka üsna tihti ette. ma suudan alati hästi palju asju ühele lühikesele perioodile kokku kuhjata. okei, üldjuhul kuidagi läbi ussim....tähendab kuidagi loksub kõik alati paika ja jonksu, mõni asi vb natuke kehvasti, aga ikkagi saab nagu ilma suuremate "haavadeta" üle elatud.

praegu, oma sünnipäevanädalal...mul on hirm! nagu fo'real, sel korral on juba kraadi võrra kangemad teemad...

mul on viimasel ajal palju peas paika loksunud. mitte, et seda varem poleks juhtunud, selle aastaga olen ma palju muutunud ja täiskasvanumaks saanud, mulle endale vähemalt tundub. ma hoian palju tagasi, palju hoian endasse, samas kõike ei suuda endasse hoida...ei tohi ka, plahvatada võib. aga ma pean ütlema. ma olen maailmaasjadest palju paremini hakanud aru saama ja seda väga palju tänu sellele, et räägitakse otse ja ausalt. ei varjata. ei keerutata. kõik tuleb julgelt, otse ja selgelt ära rääkida, muud moodi ei saagi.

aitäh, mu kallid vanemad, kes te mul olete vägisi seda mõistust üritanud nihutada veel rohkem omale kohale. i admit, i've made some shitty mistakes in my life, but now it's time for redemption!

ma tihtipeale kardan, et ma olen liiga otsekohene, liiga pealetükkiv, liiga ahistav. kui midagi on valesti, ma tahan kohe teada, mis ja miks. mul hakkab kohe sees keerama, kui midagi on valesti ja enne rahu ei saa, kui kõik korras on. aga ma ei saa midagi sinna teha, see olen mina. jah, võibolla ma olen perfektsionist ja tahan elada ideaalses keskkonnas, kus kõik on koguaeg valgel paberil laua peal punasega kirjas, ainult loe ja tee, paranda ja kõik on korras.

valusad on need hetked, kui ma saan aru, et see asi on hullem kui ma arvasin. et see lõngakera ei olegi lihtsalt sõlmes nagu saapapaelad, mida kisud ühest otsast ja ongi korras.

....

ma kujutan ette, et kui ma selle nädala nüüd elan üle nii, et esmaspäeval, 15. novembril ma mõtlen tagasi neile seitsmele päevale, vaatan naeratades Invaliidi 3 korteris lakke ja saan öelda "raisk, kõik saigi tehtud ja korda"...

...vot see on hetk....ühe õlle jaoks!

aga siiski, praegu on alles 1:44 teisipäeva varahommikul ja kõik on alles ees...

viimane tööpäev extremes, välk vs altius mäng, uue töökoha külastus, saku vs rentica mäng, sünnipäev, teises uues töökohas esimene tööpäev, sünnipäevapidu, peavalu ja kolimine!

FAKING HELL, kui palju asju! ja kui päris aus olla, siis see pole veel päris kõik!

mu viimane uitmõte siia lõpetuseks...

ma olen ikka päris mitu korda avastanud end mõtlemast sel teemal ja praegugi oli üks selline hetk, kus keegi mu peas asuvas ülemkogus tõstatas küsimuse "kas ma olen karjaloom või üksik rändhunt?"

ja kindlasti nüüd mõni, kes siia mingi ringiuitamise tõttu satub, arvab et ma olen jube diip ja kunstiinimene ja ego jne... ära muretse, sa pole esimene kes niimoodi mõtleb ja tänu sellele on mul selliste jaoks oma ütlus.

FUCK OFF ja mine tegele oma asjadega kui ei meeldi!

nüüd ütlen teile teistele pudulojustele Thank you, nagu seda tegi mu tänase õhtu parim sõber John Mayer, ja lähen otsin padja alt varudest kübekese und.

japh, gravitatsioon on just see asi, mis mulle praegu kõige rohkem mõju avaldab....oma iseäranis huvitaval moel

ps. ilmselt tulevikus, kui ma oma viimaseid pikemaid üllitisi taaskord loen, ei suuda ma uskuda, et need valmisid kainena. seepärast ma nüüd ütlengi, et usu ikka, sa vana kõbi! ;)

ja seda ka, et õhtu põhilugu ei olnud gravity...veel "hullem" oli hoopis!

"Worst Comes To Worst" Dilated Peoples

träkk, mis meenutab aegu, kui kaks seni kestvat parimat sõprust alguse said!

janiga meenutasime vanu aegu ja tema öeldu sõprussidemete kohta langeb täpselt lüürikaga kokku!

"Uh, I got them back, at the end of the day

We could go our seperate ways but the songs remains, it won’t change"

it's the best!

järjeüleskorjamine

ma ei viitsi pikalt vabandada, et ma pole siia kirjutanud! paar korda on nagu tuhin tulnud, aga peamiselt töölt koju tulles vaatan põhikohad üle, uudised/suhtlusportaalid (tegelt üks ainus), mõned vestlused msn's ja unne niivõrd-kuivõrd normaalsel ajal tööinimese kohta.

täna hommikul tekkis mõte ja päeva jooksul aina juurdus, et võtan õhtul prismast paar tuborgi üle väga pika aja, jõuan kenasti koju ja teen rahuliku õhtu kodus oma mõtetega. ja ma suutsin seda, mitte ei allunud provokatsioonidele ja ei läinud linna peole (kuigi natukene halb on ka, oleks tahtnud ikkagi sõbrantsi sünnale minna kui juba kutsutud ja puha). aga ohverdusi tuleb tuua, eriti kui tööpäev järgnemas ja väsimus kallal.

igatahes jõudsin koju, käisin pesus, sättisin oma toas sisse ja avasin õlle...jaaa osaliselt on õhtu läinud nii nagu ette kujutasin.

osa selle õhtu meeleolust lõi juba rongiga hommikul tööle sõites pleilisti valik ehk tänaseks "artist of the day"-ks osutus Kid Cudi....taaskord! Cudder kunagi rääkis oma loo "day n nite" nö taustaloost ehk millest täpsemalt see räägib...ja sealt kinnistus mul üks mõte - kui ma tahan mingi kindla asjaga tegeleda õhtul oma toas, olgu see siis kavand, kirjutamine, lugemine või lihtsalt mõtlemine, siis ma pean panema laualambi põlema, suured tuled ära kustutama ja siis tekib nagu omamoodi mull. sa näed ainult seda ovaalset ala, kus asjad on valgustatud, muu kõik on omadega pime. nii on lihtsam keskenduda, välised segajad kaovad.

sellega meenub mul üks streetball show, aastaks oli 2008, kui seb bbl all-staril saku suurhallis sai väike ülesastumine leedukatega tehtud. siis oli sama efekt, ainult välja oli valgustatud, ülejäänd saal oli pime ja nii ei tekkinud mingit pinget, värinat ja keskendusid ainult show'le, nagu olekski tühjas saalis mänginud!

tegelt, ma ei jõudnudki otseselt nende paari asjani, millega oma "mullikeses" täna tegeleda tahtsin, aga vähemalt sain selle jama siia maha laetud ja ühe sammugi tehtud ehk üle pika aja mõtted siia maha laetud.

tegelt, mul on viimasel ajal vist see mure, et ma mõtlen liiga palju ja käin liiga vähe neid siia maha laadimas. nii nad kuhjuvad ja pika peale krutib ära, ülemõtlemine etc. mõnikord pean võitlema ikka pikalt, et ei laoks mõnda mõtet tuimalt letti, mõni selline võib päris drastilisi muutusi ja jamasid korda saata. tänagi olin ühe sellise sõnavõtu äärel, sest see mure painab mind juba pikalt. võibolla ma olengi paranoiline ja ülemõtleja, võibolla olen ma lihtsalt endale võõras olukorras või harjumatul positsioonil. aga samas, me elame ainult ühe korra, nii et ma ei stressa ja lähen eluga edasi. keep your head up!

a samas, ega praegu ei stressagi väga rohkem kui see finantspool kisub kitsaks. õnneks pole novembrini palju ja siis läheb asi lahedamaks, seni säästuperiood ja tööl 10 kroonine lõuna, kärab küll vahelduseks.

tegelt on see rahaseis üheks suurimaks tujurikkujaks ja ajab ikka kassima küll, kui pidevalt pead mõtlema, kuidas järgmise palgapäevani ära elada, kui on veel eluks vajalikke asju nagu talvejopet või midagi sellist vaja. tuleb ennast süüdistada, oleks ülikooliga korralikult ühele poole saanud, poleks probleeme. a ma võin kogu oma praeguse maise varanduse vahele panna, et kui keegi keerab tagasi aega ja laseks asjadel teisiti minna, siis ma ikkagi ei lõpetaks seda ärindust, ebareaalne porr oli ikka. ja mida see paber ikka nii väga võibolla aitaks, nagu näha siis saavad siin mõned härrad oma esimese palgana juba paar tuhhi rohkem kui mina oma 11ndal kuul. kõik oleneb kohast ja ametist ja muudest vähemtähtsamatest, aga siiski määravatest faktoritest.

pole hullu, uuest kuust uus vanus, uued töökohad ja uus elu (osaliselt vähemalt), vähemalt ise võtan seda kui üht suurt restarti...või siis vähemalt refreshi!

ma olen nüüd päris mitu tundi siin istunud, veidikene oma mõistust pehmendanud ja seda üle mõningase aja ikka. aeg kokkuvõtteks.

esiteks, ma mõtlen liiga palju. selles osas saab üsna tugeva ühise joone tõmmata ted mosby'ga HIMYM'st. ja kusjuures ma leian sarnaseid jooni tõesti. brrr....päris creepy kõrvaltvaadates. samas isegi hea, et seda suudan endale tunnistada. liigume edasi

tänane õhtu ei kujunenud päris selline välja, nagu ma esialgu planeerisin või ette kujutasin, tegelt sellist asja ei saagi ette planeerida. üritust või päevakava saab ette planeerida, pulmasid saab ette planeerida, sünnipäeva ja matuseid ka, sellist õhtut mitte. nii et, lükkame homsesse need tänase õhtu mõtted. ergutusjoogid on ka homme olemas, sponsoreeritud saku õlletehase poolt. jätkame

ma kindlasti ei ole mingi kunstikäega noormees, tegelt puudub mul joonistusoskus totaalselt, aga ma loodan, et eesolev tattookavand ja peas ja silme-ees kujutatud üksteinekavand on piisavad, et tuua välja mingigi kunstiterakene minust. meeleolu on ju loodud küll piisav - low light, kid cudi, keelekaste ehk mõtteturgutaja, lendav mõttemaailm....isegi habe on ajamata jäänud, faking poolmetslane kergelt, aga ausalt öeldes saab iga lugeja ise ka aru, et praegusel hetkel on mul suht pohhh...hhlamoos sellest, milline mu facialhair välja näeb! kaido seil sai mu ilusast ninast nagunii jagu, modellinduse debüüt sai tehtud, milleks seda nägu enam vaja! kõik vajalik tehtud juba!

heh, naljakas....mõni raudselt võtab eelnevalt öeldut nagu ma oleks praeug üli deprekas ja kassiks ja kõigest ülipoohhui ja ootaks et keegi tuleks lohutama. aga vot see on ka üks asi, mida ma olen aastaid juba selle netisuhtlemise ja üleüldse tänapäeva kirjutiste viga (blogid, msn), et kunagi ei saa aru, mis meeleolus kirjutaja tegelt on, kas ta tegi nalja või lihtsalt sa ei meeldi talle sel hetkel, kas ta on tõesti väsinud ja ei viitsi kirjutada või ei ole tal sulle midagi öelda, kas üleüldse miski tema kirjutatu on tõeline või peitub msn-emotsiooni ikoonide taga hoopis vastupidine nägu. see on nii idiootselt häiriv ja mõnikord närvesööv, kui mõtled, mida ta nüüd tegelikult mõtles.

sellepärast ma eelistangi face-to-face suhtlust ja pigem lähen kasvõi -15 kraadiga välja, et mingil tähtsal vestlusel vestluskaaslaselt ka vahetut emotsiooni saada, nii tundub asi real!

ma vaatan oma kirjutuslaual ühte pilti. ilus pilt on. pildil on kujutatud inimese nimi all. mustvalgelt pildil värviliselt. teisel pool on ka pilt. värviline. võikski vaatama jääda.

see pildil kujutatud isik on mind viimase umbes aastaga muutnud väga räigelt. ise ma ütleks, et ma olen muutunud ikka väga palju paari aasta tagusest. just nagu vabaduse väljak. jah, ma mõnikord ei tööta ka nii nagu peaks - täpselt nagu vabaduse rist! ainus vahe on see et mind ei ole tšehhid valmis klopsinud. see selleks

ma tänan sind, et sa minuga oled ja kannatad mind ikka veel.

ehk on meie ilusamad ja lihtsamad päevad veel ees, kus ei pea mitu päeva ootama, et üksteist näha ja selleks ka leida alati mingit põhjust.

ja aitäh sõpradele, kes on olemas. viimastel aegadel on jälle terad sõkaldest eraldunud, tõelised sõbrad esile kerkinud. ma loodan, et need isikud ise ka teavad seda, kui tähtsad nad on.

ma mõtlesin veel korra (pange tähele, jälle mõtlesin), mida lõpetuseks öelda...

tahaks teile lubada, et peatselt jälle kirjutan mingit pläusti teile õhtuseks õlle kõrvale lugemiseks või hommikuseks äratuskohvijasaiakese kõrvale lugemiseks. aga ma ei saa ju seda lubada. sest mulle ei meeldi inimesi üle lasta. pettumust valmistada. lubada ja siis mitte täita. it sucks! hard time!

seega kirjutan siis kui kirjutan!

piish!

~