asjad liiguvad õiges suunas!

andke andeks, kallid üksikud lugejad, kes te siin hommikukohvi kõrvale end lõbustamas käite, aga kui ma liiga palju spordist kirjutan, siis pole midagi teha, see on ikkagi üks suurimaid osasid mu elust ikka veel. ja jääb olema. vähemalt järgmiseks viieks aastaks.

mulle meeldib, kui asjad toimivad nii, nagu sa tahad. vähemalt mõnes valdkonnas. ja need positiivsed sõnumid/näitajad annavad ainult hoogu juurde uuteks muutusteks. tänasest olen ma ühest pahest jälle võõrutusel ja see tuleb ainult kasuks. kuigi suvi on tulekul, mõnusad rannapäevad ja grillõhtud on kindlasti kohad, kus "vindiga" keelekaste võiks lausa ojadena kurgust alla libiseda, siis sellel on ka piirangud peal. mitte, et nüüd vägisi hoian eemale ja keelan endal vahel lõõgastuda, aga lihtsalt mind state on juba sedamoodi paika loksunud, et viimasel ajal enam üldse ei tõmba. aasta 2011 sai käima lükatud paari suurema tähistamise ja väljaskäiguga, mille järelpäevad ei olnud üldse lõbusad.

okei, mis neist ikka pikemalt lobiseda, eks suhtkoht igaüks teab, mida silmas pean. mul lihtsalt sai neist siiber. punkt!

viimasel ajal liigub vormikõver nii palliplatsil kui jäises ovaalis ainult ülespoole. mõlemad alad täiendavad üksteist - hoki annab võhma ja jõudu juurde jalgadesse + ülejäänd keha saab ka rohkem koormust kui kossus. nii et üldiselt on see uue ala lisamine kindlasti kasuks tulnud. koss pole kannatand ka väga, piisavalt saanud mõlemas trennis käia kuna päevad ka ei kattu.

igatahes, miks ma üldse rääkima hakkasin. sain täna kõne ja kahjuks viimase hetke pakkumise, mida ei olnud enam võimalik vastu võtta aga kindlasti muutis see mu tulevikuplaane, kuna pakkumine jäi veel õhku. pakuti siis võimalust astuda saam ülespoole ehk esiliigasse. olevat minusugust abiks vaja olnud, kuna enda mehed sel positsioonil ja kindla ülesandega olid audis...ilmselt vigastusega, kui vanust arvesse võtta. olevat kõne võtnud härral meeles, et olin täitsa okei mänguoskusega ja just selline keda oleks hooaja teiseks pooleks vaja. meelitatud, mis ma muud ütlen. selle nimel tööd ju teengi. ja ei, ärge arvake, et see on mingi ood iseendale. ma lihtsalt austan inimesi, kes oma arvamust julgevad otse välja öelda ja hindavad seda mida teed.

igatahes nüüd tean, et pärast seda hooaega võivad muutused toimuda ja ma usun, et ainult positiivsed, sest seda sammu ma olen oodanud ja teen kõik, et see teoks saaks.

ma tean küll, mis ma kanntama pean selle sammu tegemisel, aga no ilmselgelt on see köömes. niigi kaua sai oodatud, on aeg edasi liikuda.

pärast tänast võib selgelt ja julgelt mainida, et järgmine hooaeg tuleb päris mitu muutust mu kossuelus....vähemalt praegu tundub. kui kõik peaks minema nii nagu ootused on. mitmel rindel.

hea küll, saku trenn oli täna jälle vähe korralikumast klassist. viskan horisontaali ja värskena uuele kuule vastu. märtsis tulekul palju uut.

lisaks tarbimisharjumuste muutustele on ees ootamas norra reis, mitmed otsustavad mängud ja võibolla ka mitu tähtsat otsust suve suhtes.

piishaut!

a.

heiterid...

ma alustan sellega, et tänan teid ja teie olemasolu. te tähendate mulle väga palju, sest ilma teie idiootsete märkuste, mõnituste ja kommentaarideta ei oleks mul ilmselt enam viitsimist samamoodi hullult edasi pushida. alati peab olema mingi ora perses, mingi okas hinges, mille pärast jääb tunne, nagu oleks midagi tegemata ja kellelegi tõestamata.

seda, et endale tuleb tõestada terve elu, ma tean ja arvestan pidevalt. mu terve elu on endaga võitlus. ja selles võitluses olen ma viimase aastaga kindlalt seljavõidus.

päris palju on viimaste aastate jooksul mainitud mulle (ja võibolla olen ma seda juba siin maininud, praegu olen piisavalt udu, et täpsemalt mäletada), et ma tundun ülbe ja ego ja et maailm nagu tiirleks minu ümber aga seda üldiselt kuni mind ei tunta lähemalt. viimane näost-näkku selline ülestunnistus oli taanis ja seda oli päris hea kuulda. mulle meeldib, et ma kõigile ei meeldi, nii oleks suht õudne elada. arvake minust mis te tahate, väga ei lähe korda kuni te mind tundma õpite ja siis tõesti oskate arvamust avaldada.

nii et heiterid, jätkake samas vaimus. eriti need spordi teemal kräunuvad kõutsid, laske tulla. valan õli tulle ja ütlen paljudes kohtades, et unistuseks on olümpial osaleda sportlasena. ja ma juba kujutan ette, et see võib nii mitmeski kohas kõva naeru esile tuua. no worries, i'm a professional dreamer nagu LTR oma uues singlis ütleb.

ja muide, tujukad inimesed, fuck off, minge kuskile punkrisse, pange tuli kustu, kuulake oma emopleilisti ja tujutsege seal kuni tekib vajadus jälle normaalselt sotsialiseeruda inimestega, aga ärge tulge positiivsete inimeste ilusaid talvepäevi rikkuma oma tujukusega. nagu nimme on alati vaja tulla ja hakata esinema oma teistsuguse olemisega, et hoolivad sõbrad küsiks sult "mis viga, midagi halvasti?" ja siis saad vastata embakumba kas "ah, pole sinu asi" või "ei ole midagi"...või siis üldse kolmanda variandina pakun välja "sitt tuju, aga ma ei taha rääkida"!

kurat kui sul on paha tuju aga sa ei taha rääkida, siis hoia see enda teada ja käitu nendega normaalselt, kellega biifi pole ja kes on head semud! ma soovitan, kui on emotuju, mine oma häppi pleissi, kuula oma lemmiklugusid (kindlasti mitte sita-tuju kategooriast) ja tantsi või laula või tee midagi rõõmsat ja unusta see ära.

kui mul on sitt tuju või mure, nagu see kuu oli üks päev peavalu selle üle, kas tänu oma kulutustele üldse see kuu rahaliselt välja tulen, siis panin pleierist viimase aja "top songs" pleilisti peale, pesin hambad ja läksin magama!

järgmine päev ei mäletanud sellest teemast enam midagi ja elasin lillelist elu edasi.

vot nii käib sitast tujust ülesaamine. ei tasu üle stressata ja mõelda nende asjade peale iga jumala hetk vaid mine oma asjadega edasi ja kui see pask uuesti kaela tuleb, küll siis on aega jälle lahendada ja muretseda. elu on liiga lühike, eriti noorus, et seda üle külvata negatiivsete mõtetega.

uskuge mind, ma arvasin, et kooliaeg ongi stress ja räme porr, vanemaks saades teenid raha ja oled oma aja peremees. sellele mõttele tõmbasin pärast 1-2 aastat pärast kooli lõppu juba vee peale! nii et nautige. ma praegu saan lõpuks nautida, mis siis et vahepeal on suht mõõnaperioode, aga nendega ei tasu liiga üle end koormata, tuleb kiiresti edasi minna ja üle saada.

ja alati tuleb tunda seda õiget hetke, millal sellise teemaga pidurit tõmmata ja mitte liiga sisse elada.

tegelikult algas mõttelend üldse teisel teemal, aga nagu öeldakse, üks asi viib teiseni ja mõnikord lihtsalt suundudki natukene teistele rööbastele. vähemalt sai midagigi jälle ära öeldud, äkki keegi leiab midagi esialgu teravat ka enda kohta, aga loodetavasti pikemas perspektiivis mõjuvat.

aga nüüd aitab!

piish!

kuhjumine...

lihtsalt nii närvi ajab, et on sada asja, millega tahaks tegeleda, aga on nii vähe aega, et see soov ellu viia.

loetlen mõned ette :

töö

teine töö

sõbrad linnas

sõbrad teistes linnades

põhisõbrad sakus

kuultuuriüritused

ja nüüd kõige tähtsamad:

korvpall linnas

korvpall sakus

jäähoki

kergejõustik (tahaks comebacki teha)

jõusaal

ja kõige-kõige olulisemad:

mu kallis preili ja vanemad-pisivend sakus!

linna kolimine on mõne asja toonud nii ligidale ja nii igapäevaseks

samas mõne asja nii ära lõiganud ja päris harjumatu on nii. ilmselgelt ma tegelen liiga paljude asjadega ja sellepärast ma peangi igas oma tegevuses veidikene kannatama. loogiline on, et jätaks mõne hobi kõrvale, jääks teiste jaoks rohkem aega ja keskendumist.

aga no ma lihtsalt faking ei oska nii. ma olen lapsest saadik elanud nii...ilmselt algas see 5 aastaselt kui isa pani kossutrenni. sealt edasi on kool-võistlused-trennid-laagrid-reisid ja muud asjad koguaeg aina kuhjunud. nüüd, kui vaba aeg on täiesti enda kätes ja kõik hobid-vabaajasisustus enda otsustada, ei oska ma muud moodi kui kõike seda kokku kuhjata.

võib vist võrdluse tõmmata siin mõni päev tagasi discovery pealt nähtud dokist, kus näitas shoppamishulluse käes vaevlevat naist, kes lihtsalt ei osanud olla ilma et uusi riideid koguaeg soetaks.

ideaalne näide - eelmine nädal kolmapäev! õhtul oli hokimäng, päeval ei olnud midagi muud plaanis. magasin kaua - loogiline, vaba päev, puhkad välja. enne 12 sain luugid lahti, tuigerdasin, sõin, mängisin xboxi, aga mingi hetk kiskus igavaks. ja ei osanudki enam midagi peale hakata. läks samamoodi edasi, vaatamata sellele, et enam ei viitsinud. aga muudmoodi ei osanud ka. sakus oleks ilmselt läinud jõusaali ja teinud kerge trenni...või mänginud väikse vennaga või läinud jalutama...aga linnas on need asjad nagu ära lõigatud.

raske on olla aktiivne, aga samas, siiani olen täitsa eeskujulikult hakkama saanud. saan ka edaspidi.

täna sai antud lubadus, et suve poole hakkan natukene jälle kergejõustiku suunalist trenni tegema, ehk jõuan veel liivakasti või matile hüppama mõne korra, sain treeningpartneri ka juba sebitud. ootan põnevusega. seni paugutan täiel rinnal hoki ja kossuga.

btw, hokis on nüüd värava arve avatud, eile loodusliku jää hokiliigas aruküla ja uudeküla vastu kahe mängu peale kolm kolli! väga rahul. uuest nädalast veel uued uisud ka jalas, aina paremaks läheb.

kaon nüüd nba lainele ja siis juba uueks töönädalaks puhkama.

piish!

pühendusega..

..inimesele, kes mainis nädal tagasi laupäeva õhtusel koosviibimisel, et loeb seda mõtetekogumikku siin. tore on teada, et vähemalt keegigi loeb ja hindab seda hea sõnaga!

millega alustada - pole raske valida. elu on muutunud palju rahulikumaks selles mõttes, et enam ei pea iga kuu lõpus mõtlema, kuidas rahadega välja tulla. üsna rahulikult saab elada, kuu jooksul natukene uusi väljaminekuid teha. ja kõiges on "süüdi" uus töökoht, kus nüüd pea kolm kuud leiba teenitud. jaauaris tuli töötunde 197 ja palk oli sellele kohane. ei ole ma veel sellist tasu ühe kuu eest saanud, nagu kaks viimast kuud. AWESOME!

tellisin eelmine kuu omale pooleks aastaks kaks kossuajakirja korterisse, saan endale märtsis norra lumelauareisi lubada, veidi uut geari peale tõmmata, nagu näiteks kiiver, jope ja lauale uued klambrid. ja ma olen üsna kindel, et ma sellega veel ei piirdu.kahjuks on aga lood nii, et kui mingit vabaaja kraami tahad tallinnast soetada, siis seda lihtsalt ei leia.

see ongi tegelikult teema, millel tahaks peatuda. mille faking asja pärast ei leia eestist sellist geari nagu mujal euroopast ja maailmast. meil on ju suured kõvad brändid ja veidi pisemad vinged niššipoed, mis müüüvad cool'i kraami, aga midagi head sealt ei leidu. olgu, ütlete et maitse asi, aga no kammoon, ainult skeidikraami ei saa ju müüa. või siis nike, ettevõte, mille all ma ise 7 kuud orjatööd tegin. terve internet on täis, footlockeri jalatsivaliku näitel, nike värvilisi ja erinevaid vingeid mudeleid. noored käivad poes ja edastavad oma soovi, isegi vanemad inimesed on näidanud üles huvi, et võiks rohkem värvi ja uut mudelit olla. aga ikka tellitakse poetäis vedelat s*tta! tulgu mõistus faking koju ja tellige normaalset kraami. oleks siis asi selles, et pole...aga EI! asi on ju kartuses, et keegi ei julge nii erksaid ja omapäraseid jalavarjusid või riideid soetada. no kurat küll, ülemused võiks ükskord hakata oma orjasid kuulama hakata, saaks nemadki mõni kuu naeratada, et "oi kui kenasti müüki on olnud"

igatahes tahtsin endale täna jalatsid või pluusi soetada, aga no ei ole mitte midagi. ahjaa, alatine murelaps on olnud sobivate teksade leidmine! närvidele käib, raisk!

okei, jätame kurjustamise. viimase aja spordisündmused.

ma ei mäleta kuna ma viimati kirjutasin, aga kui aruküla välihoki turniirist ei kirjutanud, siis 2 võitu, üks bullitite järel. teises mängus arukülaga läks vastasega tiba nugade peale ja esimese emotsiooni pealt cross-checkinguga tüüp selili ja vastastele bullit. paar sõna kohtuniku suunas ja publiku kisa peale paar mahlast ka nendele, siis kutsusid tiimikaaslased korrale. päev arukülas lõppes riietusruumis ohtralt mõdu limpsides ja hokimeestega törts meestejuttu puhudes.

aga vahepeal on nii palju veel hokiga toimunud, et isiklik nimega särk on valmimas, numbriks saab mul 87 olema, veidi veel uut varustust meie poest lisandunud ja mis peamine, kaks esimest harrastajate hokiliiga mängu ka mängitud. aga ega positiivselt need ei lõppenud. oma võimalusi ära ei suutnud sahistada ja meeskonnale mõlemal korral ühe väravaline kaotus. bollocks!

vahepeal on selle hokituhina ja suure töötegemisega korvpall natuke tahaplaanile jäänud. aga pole hullu, isu on tänu eile jõhvis toimunud teise liiga mängule päris suur ja selles tuleb kohalikke heitereid tänada. eile polnud mingit fiilingut ega suutmist neile kohta kätte näidata, aga nüüd on seda küll ja veel. jõusaali pole nagu paar aastakümmet juba jõudnud, seda viga parandan ütleme nii et iga teine õhtu enne magamaminekut toimuva kerelihaste ja kätekõverduste treeningsessiooniga. suveks rannavormi, you know! aga kokkuvõttes, ei tahaks öelda, et hoki on kossuisu ära võtnud, pigem midagi teistsugust ja huvitavat vahelduseks, annab kõvasti võhma juurde. kusjuures, eelmine trenn oli tõeliseks näiteks võhmatrennist. alguses oli nagu ikka 15-20 minti harjutusi ja siis nagu ikka nelja tiimi vahel mängimine. selgitan lahti, mismoodi nelja tiimi vahel. alati on rahvast nelja neliku-viisiku jagu. esimesena mängivad omavahel kaks veidi tugevamat tiimi, treeneri vile peale kuskil 2-3 minuti järel lendavad nemad puhkama ja teised kaks tiimi tulevad omavahel littima. väravavahid on koguaeg platsil. nii...tulles tagasi kolmapäevase trenni juurde, siis enne jääle astumist riietusruumis jagatakse tiimid ära ehk pannakse nelja eri värvi särgid selga. kuna tugevamate tiimis oli üks mees puudu ja nö teise laine kumbki tiim ei tahtnud kedagi ära lasta, et saaks oma viisikuga harjutada, siis sain mina au panna valge särk selga ja saku I meestega mängida. hoopis teine tera oli, mitte et ma ennast paremaks peaks nendest, kellega ma muidu peaks mängima, aga lihtsalt nende meeste mängulugemine, oskused ja uisutamine on hoopis teisest klassist. lust oli saada täpseid sööte ja ise anda sööte sinna, kus on tühi koht, sest seal oli keegi olemas nagu peab. pärast kahte vahetust oli kõri täitsa pingul ja õhk ei käind väga läbi, nii hull tamp oli peal.

ainsad kaks asja, mis praegu takistavad selle õige mõnu kättesaamist trennist/mängust on korraliku kaika ja uiskude puudumine. saaks need kaks aspekti ka välja vahetatud, võiks juba väljakul vähe julgemalt tegutseda ja parmini paugutada.

aga küll jõuab ka nendeni. lihtsalt kohe korraga ei saa kõike raha magama panna. nüüd, kus vanust juba 23 ja vanematest eraldi elan (vähemalt mõnda aega), siis aina rohkem paneb mõtlema enne kui kiipkaardi makseterminali topin, et kas ikka on kohe ja nii väga vaja.

okei, ma ei viitsi praegu rohkem, kuigi teemasid oleks veel küll, millest pajatada, aga ehk suudan nüüd natukene kätte võtta ja rohkem aega leida. ma tean, et juba kaks korda liiga palju olen seda öelnud, aga lootus sureb viimasena!

mis siis ikka, antsuga taome simpel sessioni puhul skate 1'e xboxil ja naudime kodust laupäeva, lihtsalt ei ole tuju teiste provokatsioonidele alluda ja taaskord klubisse ronida. no lihtsalt ei ole energiat. ega ka tahtmist pangakaarti tühjendada. teine kord!

nii et veelkord sorri kõik, kes te paaniliselt täna holly kutsusite, promise to make it back!

piish hombres!

let's kick the '11 goin'...

head uut teie nõdrameelsed, loodetavasti üksikud, ei tahaks uskuda et teid väga palju siin oma väärtuslikku eluaega raiskamas käib.

igatahes, nii ta on, 2011 aasta on alanud, nüüdseks võib öelda, et 1-11-11 on ka üle elatud, Maiade ennustus ei läinud täppi ja ikka veel kükitame selle kera peal, kes tühja, kes tegusalt.

btw, siinkohal tuleb välja tuua üks eilse päeva top3 twitterisäutse, autoriks lumelaudur todd richards.

"btoddrichards: 11-11-11 @ 11:11 ? I'm hiding ! The Mayan's predicted global explosive diareah !"

aga väike tagasivaade siis möödund aastale oleks nagu vajalik...või ei? tegelikult need kes mu säutse jälgivad, teavad juba teatud möödunud aasta kategooriate võitjaid such as "aasta top night-out" ja "aasta top muutus" jne. nii et kes pole veel twitterivõludest lummatud saanud, kibekiirelt seda tegema, sest paljud on sinna kolinud ja julgelt võib väita, et suurem elu ja teravamad mõttevälgatused lendavad sinna. sellepärast ta kiirlühipostituste pleiss ongi, seal ei jõua "säuts" öeldagi kui juba on mõte internetiavarustes kajamas!

igatahes, ma siis ei viitsi teha mingit aasta kokkuvõtet, kes on järjepidevalt siinset mölanurka külastanud, teab kõiki tähtsamaid asju, nagu näiteks tattoo, pisivenna tegemised, aasta suhtes, kolimine invaliidi, kõike mu spordist ja tööelust. mis muud tähtsamat saabki olla. ahjaa, reisid ka!

nii et kes vana asja meenutab, sel pussnoaga silma ja kannaga unearterisse, mina sammun...ja loodetavasti koos teiega...nüüüd rõõmsalt mööda 2011 radu!

peab vist alustama aastavahetusest, mis möödus parimate sõprade seltsis (sorri marko, sa oled siiski #1, mõtetes olid koos meiega ;) ) sakus maria residentsis. huumorit ja chillout meeleolu täis õhtu/öö, meestejutud marteniga, kätekõverdused rms stokkebyga jne. kahju ainult, et kallis preili oli pealinnas...

ja kui juba pidude juures oleme, siis mainin ära ka möödunud laupäeval toimunud "erik luts 25" liivalaias, mis algas hilinemisega, mille eest karistati mind saapapitsiga ehk umbestäpselt poole suurema pitsiga (hiljem oli tulemus selle vääriline). seltskond oli mõnus, paljusid polnud ei-tea-mis-ajast näinud. esmaspäeval nägin videot, mis avas mulle 3-4 minutit sellest umbes paarist tunnist, millest mul mingit aimu ei olnud. võtame siis kokku asja nii, et alguse kiire tempo tänu sünnipäevalapsele (ja see pole tal esimene kord minuga nii teha) viis üsna peo keskel mul ajus nö "pildisalvestamise" osakonna rivist välja, aga see ei peatanud ilmselgelt edasi pidutsemast. ühesõnaga oli fun sünnipäev, õnnetusi ei olnud ja kõik lõppes...pühapäeval!

aga nüüd jäävad peod jälle mõneks ajaks sinna paika, töö ja trenn saavad põhitähelepanu.

töökoht, nagu viimases ehk novembrilõpupostituses mainitud vist sai, on a&t sport.

ma ütlesin eile avalikult välja kuldse avalduse "ei ole mul olnud veel töökohta, kus ma naudiks töötamist! täna ei vaadanud kordagi kella mõttega, et saaks juba päev läbi!"

ja nii ka on. see 9 tundi möödub lõbusas seltskonnas, koguaeg on midagi teha, kas lumelaua nurgas, rendis, hooldeputkas või murdmaa seina juures. mõnikord jään hokikataloogi sirvides unistama, et oleks juba endal terve varustus olemas, ei peaks teistel laenama.

ja parim osa on see, et töötasu on kõvasti mõistlikum kui varem...ja lootust veel paremale tundub ka olevat, saaks ainult katseaeg läbi ja püsiks heas valguses. aga väga ei karda, ei põe, enesekindlus on kõrgel ja kui kaks sektorit ehk lumelaud ja rent on peamiselt minu valduses, siis on vastutust juba varajases faasis küllaltki palju. seni "rendiguru", nagu seal nimi vaikselt välja on kujunend, pole veel suuremaid probleeme ja tõrkeid tunnistama pidanud. peab rahul olema!

lumelaua sektsioonis käib kõvem möll, kui alguses arvata julges, üsna tagasihoidlik valik ja väike artikkel meie poes, aga snoukka hakkab ju aina rohkem ja rohkem noori endale võitma, kusjuures mitte ainult noori. seega on ka seal nurgas palju siblimist olnud. ja see on koht, kus saab müügioskused maksma panna, sest kui klient lõpuks võtab meilt saapad/laua/klambrid või midagigi neist, siis on see suur võit selliste konkurentide nagu extreme, hawaii, exit või surfhouse ees!

okei, töö tööks. vist on aru saada, et ma naudin praegust tööd ja seltskonda, kõik on toetavad ja sõbralikud, samas mitte liiga silmad töös kinni, pidevalt võetakse aeg maha ja läheb jututeema või lõõpimine ka muudele aladele.

ja trennist rääkides, siis võrreldes eelmise aastaga on see olukord ka oluliselt mugavamaks läinud, sest tööpäev on lühem, vajadusel saab varem minema, keegi ei pahanda. ja osaliselt tänu a&t's töötamisele olen ma nüüd uue treeninguga liitunud ehk saku hokiklubiga. mitte küll veel mõttega mängida seda harrastajate liigat, aga peamiselt et tegeleda sellega, mida ma olen tegelikult vaikselt väiksest peale soomes teinud. litritoksimine on soomes elanutel suht poolkohustuslik armastus ja ma olen pidevalt vaikselt mõelnud, et kui kunagi kossu enam tõsisemalt ei mängi siis harrastustasemel võiks ju hokis ülamopsusid plaksata. tuli vähe kiiremini, cool. varustust on juba parajalt poest soetatud saanud, paar tähtsat asja oleks kiirelt vaja veel lisada aga finants seab piirid.

muidu kossu osakaal pole vähenenud, ainus mis kannatada on saanud, aga millega nüüd jälle järje peale võtnud on individuaalne keretrenn. suht harjumusest juba enne magamaminekut kerged push-up seeriad kitsa-laia-keskmise käteasetusega. samamoodi kõht-kere-selg, iga päev natukene midagi. kusjuures tööl on meil taga laos toru kinnitatud nii, et saab lõuatõmbeid teha. viimased päevad iga laokülastus algas paari tõmbega.

okei, viimasena räägiks sellest linnaelust. ja peamine, mis on muutunud - ma olen mõned korrad ise süüa teinud, kusjuures esimene kokkamine ei läinud üldsegi aia taha. andres võttis paar ampsu ja tahtis terve panni juba endale broneerida. pidi leppima poole panniga. tõsiselt, kuidagi hästi kukkus välja, kuigi kogused ja koostisosad natukene oma kalli tädi kokaraamatu retseptist erinesid. aga improviseerimine on alati hea olnud. eile õhtul tegin sama toitu, nüüd juba originaalilähedasemate koostistega, kogused veidi suuremad et jätkuks kauem ja juba parem. roaks oli siis panniroog kana ja riisiga, terav salsakaste on nagu loodud sinna juurde. muidu on elu läinud siin ikka vanasoodu, õhtul natuke liiga hilja magama, hommikul raskustega üles, hommikusöök köögis nba uudiste saatel ja tööle.

aaga mis siin ikka muud, niimoodi see elukene veerenud on.

rõhutan veelkord, et kes tahab tihedamini kursis olla tegemiste ja ütlemistega, siis twitter.com ja follow @anthonyenden, sest siia tõesti ei suuda nii tihti enam trükkima tulla. aga nagu näete, kui tulen siis pikalt ja põhjalikult.

OU, oleks äärepealt unustanud. lõpuks ometi saan oma kauaoodatud reisi mägedesse ehk 18-26 märts olen Trysili tripil. kaks kärbest ühe hoobiga ehk lõpuks saan korralikku kohta lauda ja mis seal salata, ka suuska sõitma, võtan töölt ühe paari twintipe kaasa. teiseks kärbseks on see, et saan lõpuks norras ka käidud, island välja arvata siis on kõik skandinaaviamaad lõpuks käidud.

tänud fredyle, tänu kellele sellise võimaluse sain.

aga nüüd tõesti, bye-bye ja peatsete kirjutamisteni!

a.

Embee "Tellings from Solitaria"

twisted fiction, sick addiction, well gather round childre, zip it, listen!

just nende sõnade saatel algavad mu päevad linnas, mõnikord satuvad need ka töölemineku algatuseks ning tihtipeale ka õhtuse enne-und-chillin-netis sessiooni jooksul kõlavad korduvalt!

nagu täna õhtul, kui vähemalt üle nädala esimest korda oma kallis koduses ja mis peamine - suures voodis pikutan.

eks asjatundjad juba mõikasid, millega tegu on. ilmselgelt hetke kuumima albumi avaloo introjutustuse viimaste sõnadega. kõnealune pala kuulub albumile, mis on viimase paari päevaga ilmselt 10-15 tiiru mu pleieris ja rüperaalis peale teinud. oma lemmikud on juba välja kujunenud aga üldjoontes absoluutne killerteos! pärast tema debüütalbumit polnud enam midagi nii kirgast ilmunud, kõik olid sellised lahjad puljongid pärast esimest rammusat suppi! esialgu toon välja lood "dark fantasy", "gorgeous (ft. kid cudi & raekwon)", "monster (ft. jay-z, rick ross & nicki minaj)", "blame game (ft. john legend)" ja "lost in the world"! aga tegelt on suht patt välja tuua lugusid albumilt, mis on sedavõrd rikkalik ja värvikirev nagu ta üle-eelmise albumi "graduation" ümbriskaaned! siiski, need lood on ilmselt pundi peale kolmekohalise arvu mängukordi saanud.

ja muidugi kogu supi kõige kirkam osa - albumi nimi - on tabav nagu gert kullamäe kolmene.

my beautiful dark twisted fantasy....meil igaühel on vähemalt üks selline. ei ole, ütled sa? tead, endale pole ilus valetada. ole nüüd aus, keegi ei saa teada ju, keegi ei kuule sind praegu, sa ju räägid endaga. tunnista, kui nüüd korraks mõtled, siis sul on see olemas.

anyways, soovitan igal vähegi kvaliteetset toodangut hindaval muusikahuvilisel see album läbi kuulata ja hea meelega võtan vastu teie kommentaare selle postituse kommentaarides! minu viimased päevad on see album igatahes kenasti ära täitnud ja supermõnusa tuju andnud igaks hetkeks. võibolla on mu rahulolu veel eriti suur just selle pärast, et vahepeal kadus mul usk kanye'sse, et ta ei suudagi oma banger avateost enam üle trumbata ja millegi uue jahmatavaga lagedale tulla. aga näed, raisk, hakkama sai! ja mul on hea meel!

kui ma mtv ema toimumisõhtul live streami peale lülitasin, siis nägin täpselt toimunud ürituse lõppu ja õhtut lõpetavaks etteasteks oli just yeezy "runaway" koos pusha t'ga! ma pean siiani tõdema, et see live esitus oli kordades parem kui albumiversioon, aga ega viimane on ka kuulatav ja hea teine. aga pärast seda esinemist ma hakkasin kogu uue albumi riliissi ootama, uurisin juba teisigi netiavarustesse lekkinud palasid otsima, pettuma ei pidanud.

aga eks te siis kuulake, kes seda veel teinud pole ja andke mulle ka teada, mis arvate. eks maitsed on erinevad ja ega ma polegi kunagi arvanud, et mu muusikamaitse on normaalne või et teie maitsed minu omaga ühtima peaks. mul on suht pohhh....lamoos sellest, mida te kuulate igapäevaselt, aga ma lihtsalt üritan nendele vähestelegi, kes minuga sarnast muusikamaitset jagavad, tutvustada uut killerkraami, mis just värskelt ahjust välja võetud!

praeguseks minu poolt kõik, monster ja blame game viimast korda peale!

uni ootab, magus uni, oma kodu uni! see parim! oma voodis!

homme äkki jõuan kribama ka veidi linnaelust taaskord, nädalavahetusel sai ju mingit sorti soolaleivakas ja viimaste aastate kõigekõigem klubipidu maha peetud!

bängimiseni!

yessir!

midagi lõpetuseks kuulamiseks ka teile!

http://anthonyenden.tumblr.com/post/1730197321/sasquatch-godzilla-king-kong-lochness-goblin

livin' on my own!

jep-jep, nii on! lõpuks olen kodust välja kolinud, ilmselt siiski mõneks ajaks, eks näis, kaua kestab, aga finally elan ma esimest korda oma elus kodust ja vanematest eemal!

alustuseks tuleb tõdeda, et väga heal ajal see ei juhtunud ehk siis pean silmas väikevennast eemalolekut. mulle ei meeldi see...samas seda mõnusam on tunne kui koju lähed ja esikuukse avab väikemees, kes vaevu, kuid siiski juba mõnda aega ukselingini ulatab. suu kõrvuni naerul ja silmad kissis tammub jalalt jalale nagu teeks kossutrennis kaitseasendi harjutust ning hüüab "ennnaaaa!"

ma ei oleks ealeski uskunud, et see nii hea tunne on. juhtus see siis neljapäeval pärast saku jõusaali külastust. sai siis kodu külastatud pärast paari ööd linnas. ka teiste pereliikmete poolt soe vastuvõtt ja mõningane pärimine linnaelu kohta.

soojale vastuvõtule järgnes tugev sööming ja Riksuga tavapärane autokalendri lappamine ja asjade pakkimine minu toas. praegu algusaegadel on pidevalt midagi kodust vaja linna tuua.

okei, kodukülastusest küllalt. linnaelust veidi. tavapärane hommik algab 8.15, halvemal juhul 8.00, sest toakaaslase kurgiste andrese äratuskell heliseb tavaliselt siis, aga ta ise seda ei kuule. ehk põhimõtteliselt olen mina antsu äratuskell. järgneb hommikusöök/kohv köögis läpaka ja hommikuste ergutusbiitide saatel, asjad valmis mis vaja, pleier pähe ja labajalakesed vabaka poole, et sarvilise bussiga tööle sõita. neljapäeval oli luksus, andres ärkas ise oma kella peale, läks kooli ja mul oli vaba päev, tuimalt 12ni und. vaba päeva sisustasid korralik toitumine, xbox, netiavarused ja siis juba jõusaal-kodu trip, pärast seda juba kinos "Unstoppable". õhtul jälle kodune chillout, call of duty pelamine xboxil ja unele.

tagasi tööpäeva juurde ja üleüldse uuest tööst. jah, extreme ajad said läbi, aasta ja paar nädalat peale sai seal leiba lauale teenitud. meenutan üsna heas noodis neid aegu, seltskond oli vägagi kirju, aga 95% positiivsed tegelased. huumorit, kogemusi ja uusi teadmisi tuli küllaga. ausalt öeldes päris kahju oli oma vahetuse rahvas maha jätta. aga elu peidab endas igasugu käike ja muudatusi. hetkel oli see muutus vajalik.

igatahes, uus töökoht, A&T Sport mustamäe teel. seltskond on väga kirju, endisi ja praegusi tipp/harrastussportlasi terve seltskond täis, suusakoondise määrdemees jne. õhkkond on vabamate killast, samas kui tööd tehakse, siis tehakse ära ja hiljem jätkub huumor uutel tuuridel. praegu on üsnagi vaikne aeg, me kutsume seda "vaikus enne sõda", sest suure lume langedes läheb tõsiseks sõjaks. lisaks lumelaua nurgale võtsin endale eesmärgiks teist vaikset nurka ehk hokinurka unepealt tunda ja rääkida osata. kummaski neist suurt möllu oodata pole, aga valmis tuleb olla, lumelaua nurgas oleme ühe teise uue tegelasega kaks asjatundjat. veel olen ma algkursuse lumelaua ja mäesuuskade määrimisel ja kantide teritamisel saanud, selleks on meie ettevõttes masinad, nii et midagi rasket ei ole. päästan sellega murdmaasuuskade hooldustiimil palju väärtuslikku aega.

tööpäev kestab nädala sees 10-19ni, laupäeval 16ni ja pühapäeval on üldse pood kinni. selliste tööpäevadega jõuab järjest palju rohkem päevi tööl olla, see kaks tundi lühem tööpäev päästab ikka sitaks. võibolla on mul alles uue koha eufooria peal, aga mul on hea eelaimdus, et see asia toimib kenasti.

üleüldse linnas elamine on praegu end väga õigustanud. kui saan ID kaardi ka tehtud, enne seda nimekorrigeerimise teema ka korda aetud, läheb ühistranspordiga sõitmine ka veelgi soodsamaks. muidugi selleks tuleb mul end invaliidi 3 aadressile sisse kirjutada, mis ei tohiks väga probleem olla. ants juba endal tegi seda. trenn on 10 min kõnnaku kaugusel, samast kohast läheb ka troll tööle. siiani olen toidu ostnud solarisest, -5% kliendikas aitab kenasti. ilmselt tulevikus suuremad ostud teeme andresega järve selverist.

aga mis siis praegu veel jutustada. külalised tulid, järgmine kord lisan mõned pildid ka!

ps. tsekkige mu tumblr'i saiti, sinna ilmuvad paar videot Rahzel'i live'st lähiajal!

piiish!