Mõttevalang Vikipeedia teemal...

Väike mõte, mis imelikul kombel jäi närima...

Nimelt guugeldasin ma enda nime ja juba kolmandalt lehelt leidsin midagi huvitavat, mille kohta mul endalgi kunagi tekkis küsimus - kas on vaja? Nimelt lisaks kõikidele korvpalli ja blogi ja muudele linkidele/artiklitele leidus üks omapärane vastus ehk "Vikipeedia:Hääletused/Arhiiv 4 - Vikipeedia, vaba entsüklopeedia". Nimelt oli seal hääletusel kaks küsimust, kas jätta alles Vikipeedia artiklid minust ja ka KK Välk meeskonnast.
Kui ma kunagi esimest korda avastasin, et minu kohta on Vikipeedia inimesed teinud Vikipedias miniatuurse ülevaate, tekkis tõesti küsimus - kas ma olen siis sedavõrd märkimisväärne inimene? Ja mõni hääletaja on seal tõesti vastanud minu kahtlustele kinnitavalt, et kui pole piisavalt midagi ette näidata, siis ei peaks. Samas on seal ka olemas arvamused, mis ühtivad mu nö teistpidi arvamusega, ehk kui seal see artikkel juba on, siis olgu vähe põhjalikum ja rohkem "up to date", siis oleks ka põhjendatud. Lihtsalt, seal võiks siis olla tänase päeva seisuga natukene infi ka Ei, Emotsiooni saavutustest ja näiteks ka ülesastumistest erinevatel BBL eventidel (President's Cup Riias ja All-Star game Saku Suurhallis). Natukene naljakas üleüldse, et minust on mitte küll palju, aga üks rida põhjalikumat teksti kui mu oma lihasest isast, kellel saavutusi nii et vähe pole. Ja kui tõesti olekski minust seal mingi aeg põhjalikum kirjeldus (näiteks tänavakossu ja Ei, Emotsiooni teemal), siis tuleb kätte võtta ja papast ka kirjutada. Praegu isegi mõtlen, et miks mitte kohe seda teha. Võtan plaani....

Aga point oli see, et seda hääletuse arutelu lugedes, nii enda kui KK Välgu alles jätmise/kustutamise kohta, tekkis kihk sinna panna ka omapoolne selgitus just nimelt selle suhtes, et kui teha, siis korralikult - kui ei ole piisavalt, millest teha, siis jätke tegemata või kustutage ära. Väljapaistvaid eestlastest sportlasi, kellest ei ole Vikipeedias põhimõtteliselt midagi kirjas, on palju. Ma saan aru, et kõigist kirjutamine võtab tohutult aega ja võibolla tulevikus jõutakse ka nendeni, ei tea ju, kuidas seal Vikipeedias täpselt see asi käib. Kas härrad/daamid ise kirjutavad või loodetakse enamjaolt sellele, et nö huvilised ja tavakasutajad täidavad. Igatahes tundub nagu narrimine ja kvantiteedi tagaajamine, et paneme alustuseks igast tegelasest 1-2 rida kirja ja ootame, et keegi neid täiendab. Ja kui täiendad, siis hiljem kommentaaridest leiad pahameele tulva "kes muutnud on? kas see info on adekvaatne või on tegemist kellegi tühimõttelise mustamisega?"


Taaskord, tegemist pole enda ja isa suunas mingi oodi esitamises, vaid põhimõttes. Kui teha, siis teha korralikult ja nendest, kellest on midagi teha. Ja kui ei ole piisavalt, millest teha, siis mitte teha ja nii ongi.

Hea näide lõpetuseks inimeste näol, keda ise tunnen hästi ja kes praegu on spordimaastikul vägagi nähtaval, meedias iga nädal korra-kaks vähemalt. Neistki on ainult paar rida kirjas ning needki sisaldavad aegunud informatsiooni. Endamisi tekib küsimus, kas Vikipeedia Eesti versioon üritab siis üldse jagada adekvaatset ja ajakohast infot või hakkabki seal peamiselt olema pealiskaudne + aegunud info?

Võimalik, et vaatan teemale läbi liiga kitsaste ja ühevärviliste prillide. Aga mida enam ma selle peale mõtlen, seda rohkem see kripeldama jääb.

Kirjatükk meedias

Täna täitub nädal uues töökohas (sellest räägin eraldi postituses). Kuna esimene nädal on üsna tühi diil olnud, sest pole vajalikke paroole ja asju jõudnud, on päris palju vaba aega.
Sattusin siis veidi guugeldama ja avastasin kirjatüki Saku Sõnumitest, mille olen ise kokku klopsinud. Ja põhjus, miks selle siin mainin, on lihtsalt see, et tänu oma kunagisele hulljulgele ja esialgu mitte väga paljulubavale blogimise alustamisele hakkasin igasugu uudiseid ja kirjatükke vorpima nii blogi, Ei, Emotsiooni koduka/facebooki lehe kui ka - nagu järgnevas tõestatud - Saku Sõnumite jaoks.

Igasugu kommentaarid ja arvamused on oodatud. Ilmselt on see üks mu viisakamaid kirjatükke, mis kunagi piirkondlikus väljaandes trükki läinud.

http://www.sakuvald.ee/42967 - 2010 Saku Valla korvpalli meistrivõistluste kokkuvõte.

Ja ma tõesti loodan, et see ei jää mul viimaseks. Olen leidnud, et meeldib kirjutada, meeldib mõtteid ritta seada ja isegi kui see ei tule mõnikord kõige professionaalsemalt välja, siis järgmine kord püüan paremini.

Nike Basketball Pro Training Camp Part

Ma annaks nii mõndagi, et selliste spetsialistide käe alla mingiks perioodiks saada ja treeningu, taastumise ja kõige sellise kohta õppida. Ja ma ütlen ausalt - seda kõike selleks, et nii enda füüsilisi võimeid parandada kui ka teadmisi koguda, et tulevikus edasi anda.

Uus aasta, uued tuuled...

No lõpuks on siis käes see 2012 aasta, mida kõik kardavad. Ma ei tea, kuidas, aga ma olen alati kuidagi mööda vaadanud neist maailmalõpu ennustustest ja hoiatustest. No kui tuleb, ju siis peabki tulema ja mis ma ikka üle põen. Ega ma sinna midagi teha ei saa. Ja vaevalt keegi eriti tõsiselt neid võtabki, võibolla mõned väga paranoilised inimesed tõesti hakkavad põdema. Ma nende hulka ei kuulu. Ma vaatan uue aasta suunas vägagi positiivselt ja võiks isegi öelda, et olen mõned eesmärgid püstitanud. Võibolla mitte just eesmärgid mingi ühe kindla lõpptulemusega, pigem eesmärgid millegi suunas liikumisega.

Ma tegin mõned kuud tagasi ühe isikuga vesteldes omale agenda või siis sellise to-do listi, kus kirjas peamised asjad, millega lähitulevikus, ideaalis juba 2012 aasta jooksul hakkama saada või mis endale soetada. Mõned materiaalsed esinejad selles listis olid auto, korter, laptop (mis lõpuks kestaks ka rohkem kui 2 aastat). Lisaks neile mõned isegi tähtsamad ehk võiks lahterdada neid ühise nimetaja "tegevused" alla - uuesti ülikooli astumine, püsiva sissetuleku kindlustamine ja 1-2 reisi. Neist ülikooli teema on reaalne teema, 1 reisina peaks üsna kindel olema reis unistuste maale ehk USA'sse suurtel põhjustel - pulma! Ja püsiv sissetuleks...no see on praegu see kõige aktuaalsem teema.

Tänaseks päevaks, mil ma seda postitust teist korda kirjutama asusin, on kätte jõudnud viimane tööpäev Arvato Services' kõnekeskuse klienditeenindaja kohal. Uudis serveeriti firmale ja siis ka meile kuskil 3-4 nädalat tagasi, et kogu projekt lüüakse kinni ja koondatakse kogu 25-30 tegelast. Peab tõdema, et väga suurt hirmu pole pärast seda kordagi olnud, et mis nüüd saab. Pigem on olnud kurbus, seltskond on siin ikka üsnagi ühtne ja nii mõnegagi igapäevast suhtlemist tööl pausidel jään igatsema. Üldiselt on ju nii, et kui keegi üksik töökohta vahetab, on see tema otsus ja siis pole see löök nii suur. Kui aga kõik korraga sunniviisiliselt lahku lüüakse, tekitab see kuidagi eriti sellise ühise nukruse. Pärast tööd läheme Bambasse viimasele ühisele koosviibimisele kolleegidena, järgneb 2 nädalat puhkust ja kuu lõpus lõppeb tööleping ametlikult. Tähendab see seda, et lõpuks saab 2 nädalat magada nii kuis torust tuleb ja toimetada päevad läbi oma asju ning enda seisukohalt ütlen, et seda on hädasti vaja.

Seega edasised plaanid olen sedanud selles suunas, et lähikuudel ei taha kuhugi kindlale päevatööle minnagi. Paar projekti on käsil, millega võib endale piisava sissetuleku tekitada ja seda rahulikult kodust tööd tehes. Mõnel korral tuleb kindlasti ka kodust välja minna, aga need on väikesed käigud.

Kaks järgmist nädalat on plaanis veeta peamiselt vennaga tegeledes, jõusaalis ja taastusravis sportlikku vormi parandades. Igasugu paberimajandust ootavad kordaajamised nagu näiteks kindlustuselt ravikulude ja tööhüvitise nõudmine ning uue passi ja lõpuks ka ID kaardi taotlemine. Selle käigus üritan ka lõpuks passi oma nime õigesti kirjutatult saada. Ja siis olen ka valmis iga hetk, kui kutse tuleb, lombi taha kaua oodatud reisile minema.

Seega tuleb 2012 mitmes mõttes muudatuste aasta, samas ei jää ka paljud juba edukalt toimivad projektid unarusse. Ei, Emotsiooniga tõotab jätkuda vägagi võimas hooaeg Kossuliigas, ees ootab suvi tänavakossu seltsis, kuigi selle koha pealt pole üldse kindel, kas ise sel aastal osa võtan. Võimalik, et põlve paranemise ja uuesti mittevigastamise huvides jätan suve vahele, teen kõvasti trenni ja olen meeskonnal manager/treeneri rollis edasi funktsioneeriv.

One life to live...

there's something about that girl Dynasty...

I believe...

minu jaoks ilmselt üks mõjuvõimsamaid lugusid ever made!

kohustuslik pregame viispool minutit klapid peas!

kaikaid kodaratesse...

ma ei hakka pikemalt venitama, kerge masendus ja motivatsioonilangus on peale surutud.
põhjuseks koondamine kogu meie kollektiivile, kuna teenuse tellinud bränd lõpetab meie firmaga lepingu ja ilmselt ei leita enamusele uut väljundit sama katuse all.
taaskord tulevad halvad uudised vahetult enne jõule, seekord päris jõululaupäeval ei hakatud kurbi uudiseid edastama.
terve kollektiivi nägudelt peegeldub pettumus ja tühjustunne. tänane hommik algas eriti vaikselt, imestasin, et kõik kes 9.40 tööl pidid olema, seda ka teinud on.


ma ei ütleks, et masendus nüüd nii suur on et tahaks kohe kõik paugupealt siin ära lõpetada ja kodus kassida, eks see ole taaskord üks elu keerdkäik ja tuleb uus, loodetavasti veelgi meeldivam väljund leida. optimismi sisestab teadmine, et keeleoskajaid, eriti skandinaaviamaade keelte, otsitakse lausa tikutulega taga. midagi leiab kindlasti. minul kui üsnagi valival inimesel on aga probleemiks see, et kas ma lepin sellega, mis on olemas ja otsin pigem meelerahu pakkuvat kohta või lepin sellega, mis on enamvähem ja talun ära negatiivsed aspektid, surudes need maha.


ma tean täpselt, millega ma tegeleda tahaks, kuid praeguse seisuga ei vea mu teadmised, oskused ja haridus päris piisavalt välja, et sellel alal põhikohaga tegeleda. vaikselt üritan sinna poole tüürida. äkki on see töökoha "kaotus" piisavaks ajendiks nüüd nöörijupi otsast kinni haarata ja hakata treeneriametiga alustamiseks vajalikke teadmisi ja õigusi hankima.


õnneks on nädalavahetus ja jõulud ukse taga, kindlasti jätab see uudis oma märgi, samas pere ja sõprade seltsis kolm päeva puhata aitab ehk väheke neid mõtteid mujale viia.


kurat, ma ei tea nüüd, ei joppa nagu nende töödega. seal kus tahaks olla, ei saa, ja seal kus väga nagu ei taha, seal oled kõige kauem vangis.

kes see kuradi Murphy raibe oli ja kus ta end peidab. tahaks talle ja ta seadustele vähe mainida, mis ma neist arvan, sest scripti järgi puhtalt Murphy seaduse käsi mängus!