Friday, July 24, 2009

Mõttetund...

Jäin siin just arutama Gretega, kuidas see aasta on olnud parem kui eelnevad, vähemalt eelmisest kordades parem. Nii palju on muutunud, nii palju olen muutunud, nii palju olen muutnud. Kindlasti selle aastaga olen inimesena astunud suure sammu täiskasvanud inimese suunas, suhtumist paljudesse asjadesse muutnud ja elanud vähe teisiti oma elu.
Suure muutuse ellu tõi väikse venna sünd, mis tõi endaga kaasa palju sellist, millest ma keeldusin ratsionaalselt enne sündi. Ma lubasin, et enne paari aastaseks saamist ma temaga ei kavatse väga tegeleda, ei viitsi karjumist taluda, las vanemad kasvatavad suureks ja siis saan hakata tegelema kui ta juba natukene matsu jagab. Aga pärast sündi - nagu puuga pähe löödud - ma võitlesin, et saaks temaga tegeleda, õppida, kuidas teda hoida, mida teha jne. Peresuhted on ka rahunenud meil, kogu meie maja rahvas on muutunud rahulikumaks, tolerantsemaks, soojemaks on see kuubik saanud. Ma jälle tahan siin elada! Imekspandav oli venna sünni järgselt see, et hakati palju pöörama ka tähelepanu minu tegemistele, kuna Triin on pidevalt kodus, näeb kus käin, mida teen ja on aega ja huvi end kurssi viia ka minu tegemistega. Mõnus! Loogiline oli ju mõelda, et väiksele pühendatakse väga palju oma ajast ja mõtetest, aga tegelikult ei osutunud asi nii hulluks. Pigem, see oleks vb last liialt hellitanud. Mõnus oli tulla töölt öövahetusest koju ja mitte kohe magama minna, vaid pool tunnikest vast ärganud pisikesega tegeleda. Ei taha sellel lasta juhtuda, et jään oma venna jaoks võõraks, kuna väiksest peale ei tegelenud temaga piisavalt. Ja võin uhkusega tõdeda, et olen olnud seni vääriline suur vend!
Aga mis veel aasta kohta mainida, edasi on arenenud ka treeningutesse suhtumine, peamiselt teen ju ikkagi omaette trenni, käime põhihoumidega platsil mängimas paar korda nädalas, väljas mängimine on selgelt toonud mängustiili seda, mis noorena puudus ehk agressiivsus ja jõulisus. Paljud on juba maininud, et vahepealsest vigastuste tormist olen nagu välja saanud ja madalseis on selja taha jäetud, kas on ka plaan veel meistriliigasse oma nina pista. Ma muidugi ise ei oska selle kohta midagi öelda, ainult seda, et tööd olen teinud selle nimel, et paremini mängida ja taas end veidi kõrgemas seltskonnas proovile panna. Tundub, et sel hooajal on KK Välgu rivistuses võimalik seda esiliigas teha, eks näis, kas kellelegi silma jään. Eelmine hooaeg oli mõnus eneseleidmise aasta - Kossuliigas korralikud näitajad ja mis kõige tähtsam - stabiilsed, harju liigas samuti, Kose liiga oli puhas lust ja pühapäeva pallimine, Välgu eest peetud mängud samuti esimestele mainitud liigadele sarnaselt korralik esinemine.
Nüüd on suve selgroog murtud, kõvasti 3on3 mängitud, aasta kokkuvõttes 4 etapi järel tugev teine koht ja kaks poodiumikohta taskus, sealhulgas viimaselt, Pärnu etapilt nii enda kui ka tiimi esimene esikoht sellel turniiril! Auhinnalaud oli uhke ja viimased kaks päeva olen just ühe auhinnaga ringi kärutanud - Toyota Urban Cruiser! Hea on lausa tõdeda, et oleme Ei, Emotsiooniga liikunud õiges suunas ja paljud kõrvaltvaatajad on lausunud, et teeme õiget asja!
Töö - sai taaskord üks 4 kuud Saku Õlletehases orjatud, aga raha peab teenima, töökogemust tuli taaskord natukene juurde - 12 tunnised vahetused, eriti öösel, ei ole enam mingi küsimus. Suve lõpust - sügisest uude kohta lootust saada, seal juba tegemist spordiga ja natukene mõnusama tööga. Tööd peab tegema, olgu see kui raske tahes, kõik ju saab tasutud kuu alguses palgapäeval üldiselt.
Ja viimasena ülikool - plaan on sügisest taaskord edasi paugutada, selle õppeaastaga teha kõik järelejäänud ained ära ja järgmine aasta siis rahulikult uurimustööd ja praktika ette võtta, siis saab selle taaga ka seljast ära. Või nagu siin viimasel ajal NBA'ga seoses tuli üks hea väljend selle kohta jutuks - to get that monkey off my back!

Muide, sel aastal on plaanis ja võibolla saab ka reaalselt teoks täiesti omaenda auto soetamine, paljud lemmikud on juba tekkinud, mis on ka reaalse hinnaga. Kõik nüüd sõltub uuest tööst ja sealt tulema saavast palgast ning natukene ka ema toetusest (lubas sügisest autofondi natukene toetama hakata). Isa peale ei hakka lootma, sest mis salata, natukene on temale siin aastate eest võlga kogunenud selle oma raha peal elamisele üleminekuga ja nüüd on venna sünd ka ju toonud uue väljamineku allika.
Pakkusin siin kodustele järgmiseks suveks paar kodust muudatust ka välja, näiteks uue sauna ehituse, et uurin ise välja mõned valmis näited ette tuua ja siis uurin projekteerija ka välja (endine pinginaaber ju projekteerib maju). Kõigil on sooviks, et see vana maha tõmmata ja uus korralik suur asemele ehitada, kus oleks nagu ruumi tegutseda ka, lisaks grillnurk ja terrass ka teha, kus oleks hea istumisi ja peokesi korraldada. Selle plaanin tõsiselt ka ette võtta ning oma käpa külge lüüa ka ehitusel, et saaks siin aias ka ühe ehitise kerkimisel korralikult käpa külge lüüa!

Oeh, ma tunnen praegu sellist meelerahu, et asjad liiguvad õiges suunas, vanemad on tegutsemisega rahul ja üldiselt on ka ju kõik heas järgus. Ja lähitulevik ehk suve viimane kuu tõotab tulla veel ekstrameeldiv, seega aina tuult purjedesse ja põrutan edasi!

Peace y'all!
a. sultan

Black Eyed Peas - I Gotta Feeling