Uus aasta, uued tuuled...

No lõpuks on siis käes see 2012 aasta, mida kõik kardavad. Ma ei tea, kuidas, aga ma olen alati kuidagi mööda vaadanud neist maailmalõpu ennustustest ja hoiatustest. No kui tuleb, ju siis peabki tulema ja mis ma ikka üle põen. Ega ma sinna midagi teha ei saa. Ja vaevalt keegi eriti tõsiselt neid võtabki, võibolla mõned väga paranoilised inimesed tõesti hakkavad põdema. Ma nende hulka ei kuulu. Ma vaatan uue aasta suunas vägagi positiivselt ja võiks isegi öelda, et olen mõned eesmärgid püstitanud. Võibolla mitte just eesmärgid mingi ühe kindla lõpptulemusega, pigem eesmärgid millegi suunas liikumisega.

Ma tegin mõned kuud tagasi ühe isikuga vesteldes omale agenda või siis sellise to-do listi, kus kirjas peamised asjad, millega lähitulevikus, ideaalis juba 2012 aasta jooksul hakkama saada või mis endale soetada. Mõned materiaalsed esinejad selles listis olid auto, korter, laptop (mis lõpuks kestaks ka rohkem kui 2 aastat). Lisaks neile mõned isegi tähtsamad ehk võiks lahterdada neid ühise nimetaja "tegevused" alla - uuesti ülikooli astumine, püsiva sissetuleku kindlustamine ja 1-2 reisi. Neist ülikooli teema on reaalne teema, 1 reisina peaks üsna kindel olema reis unistuste maale ehk USA'sse suurtel põhjustel - pulma! Ja püsiv sissetuleks...no see on praegu see kõige aktuaalsem teema.

Tänaseks päevaks, mil ma seda postitust teist korda kirjutama asusin, on kätte jõudnud viimane tööpäev Arvato Services' kõnekeskuse klienditeenindaja kohal. Uudis serveeriti firmale ja siis ka meile kuskil 3-4 nädalat tagasi, et kogu projekt lüüakse kinni ja koondatakse kogu 25-30 tegelast. Peab tõdema, et väga suurt hirmu pole pärast seda kordagi olnud, et mis nüüd saab. Pigem on olnud kurbus, seltskond on siin ikka üsnagi ühtne ja nii mõnegagi igapäevast suhtlemist tööl pausidel jään igatsema. Üldiselt on ju nii, et kui keegi üksik töökohta vahetab, on see tema otsus ja siis pole see löök nii suur. Kui aga kõik korraga sunniviisiliselt lahku lüüakse, tekitab see kuidagi eriti sellise ühise nukruse. Pärast tööd läheme Bambasse viimasele ühisele koosviibimisele kolleegidena, järgneb 2 nädalat puhkust ja kuu lõpus lõppeb tööleping ametlikult. Tähendab see seda, et lõpuks saab 2 nädalat magada nii kuis torust tuleb ja toimetada päevad läbi oma asju ning enda seisukohalt ütlen, et seda on hädasti vaja.

Seega edasised plaanid olen sedanud selles suunas, et lähikuudel ei taha kuhugi kindlale päevatööle minnagi. Paar projekti on käsil, millega võib endale piisava sissetuleku tekitada ja seda rahulikult kodust tööd tehes. Mõnel korral tuleb kindlasti ka kodust välja minna, aga need on väikesed käigud.

Kaks järgmist nädalat on plaanis veeta peamiselt vennaga tegeledes, jõusaalis ja taastusravis sportlikku vormi parandades. Igasugu paberimajandust ootavad kordaajamised nagu näiteks kindlustuselt ravikulude ja tööhüvitise nõudmine ning uue passi ja lõpuks ka ID kaardi taotlemine. Selle käigus üritan ka lõpuks passi oma nime õigesti kirjutatult saada. Ja siis olen ka valmis iga hetk, kui kutse tuleb, lombi taha kaua oodatud reisile minema.

Seega tuleb 2012 mitmes mõttes muudatuste aasta, samas ei jää ka paljud juba edukalt toimivad projektid unarusse. Ei, Emotsiooniga tõotab jätkuda vägagi võimas hooaeg Kossuliigas, ees ootab suvi tänavakossu seltsis, kuigi selle koha pealt pole üldse kindel, kas ise sel aastal osa võtan. Võimalik, et põlve paranemise ja uuesti mittevigastamise huvides jätan suve vahele, teen kõvasti trenni ja olen meeskonnal manager/treeneri rollis edasi funktsioneeriv.

One life to live...

there's something about that girl Dynasty...

I believe...

minu jaoks ilmselt üks mõjuvõimsamaid lugusid ever made!

kohustuslik pregame viispool minutit klapid peas!

kaikaid kodaratesse...

ma ei hakka pikemalt venitama, kerge masendus ja motivatsioonilangus on peale surutud.
põhjuseks koondamine kogu meie kollektiivile, kuna teenuse tellinud bränd lõpetab meie firmaga lepingu ja ilmselt ei leita enamusele uut väljundit sama katuse all.
taaskord tulevad halvad uudised vahetult enne jõule, seekord päris jõululaupäeval ei hakatud kurbi uudiseid edastama.
terve kollektiivi nägudelt peegeldub pettumus ja tühjustunne. tänane hommik algas eriti vaikselt, imestasin, et kõik kes 9.40 tööl pidid olema, seda ka teinud on.


ma ei ütleks, et masendus nüüd nii suur on et tahaks kohe kõik paugupealt siin ära lõpetada ja kodus kassida, eks see ole taaskord üks elu keerdkäik ja tuleb uus, loodetavasti veelgi meeldivam väljund leida. optimismi sisestab teadmine, et keeleoskajaid, eriti skandinaaviamaade keelte, otsitakse lausa tikutulega taga. midagi leiab kindlasti. minul kui üsnagi valival inimesel on aga probleemiks see, et kas ma lepin sellega, mis on olemas ja otsin pigem meelerahu pakkuvat kohta või lepin sellega, mis on enamvähem ja talun ära negatiivsed aspektid, surudes need maha.


ma tean täpselt, millega ma tegeleda tahaks, kuid praeguse seisuga ei vea mu teadmised, oskused ja haridus päris piisavalt välja, et sellel alal põhikohaga tegeleda. vaikselt üritan sinna poole tüürida. äkki on see töökoha "kaotus" piisavaks ajendiks nüüd nöörijupi otsast kinni haarata ja hakata treeneriametiga alustamiseks vajalikke teadmisi ja õigusi hankima.


õnneks on nädalavahetus ja jõulud ukse taga, kindlasti jätab see uudis oma märgi, samas pere ja sõprade seltsis kolm päeva puhata aitab ehk väheke neid mõtteid mujale viia.


kurat, ma ei tea nüüd, ei joppa nagu nende töödega. seal kus tahaks olla, ei saa, ja seal kus väga nagu ei taha, seal oled kõige kauem vangis.

kes see kuradi Murphy raibe oli ja kus ta end peidab. tahaks talle ja ta seadustele vähe mainida, mis ma neist arvan, sest scripti järgi puhtalt Murphy seaduse käsi mängus!

If...

"If you can keep your head when all about you
Are losing theirs and blaming it on you;
If you can trust yourself when all men doubt you,
But make allowance for their doubting too;
If you can wait and not be tired by waiting,
Or, being lied about, don't deal in lies,
Or, being hated, don't give way to hating,
And yet don't look too good, nor talk too wise;

If you can dream - and not make dreams your master;
If you can think - and not make thoughts your aim;
If you can meet with triumph and disaster
And treat those two imposters just the same;
If you can bear to hear the truth you've spoken
Twisted by knaves to make a trap for fools,
Or watch the things you gave your life to broken,
And stoop and build 'em up with wornout tools;

If you can make one heap of all your winnings
And risk it on one turn of pitch-and-toss,
And lose, and start again at your beginnings
And never breath a word about your loss;
If you can force your heart and nerve and sinew
To serve your turn long after they are gone,
And so hold on when there is nothing in you
Except the Will which says to them: "Hold on";

If you can talk with crowds and keep your virtue,
Or walk with kings - nor lose the common touch;
If neither foes nor loving friends can hurt you;
If all men count with you, but none too much;
If you can fill the unforgiving minute
With sixty seconds' worth of distance run -
Yours is the Earth and everything that's in it,
And - which is more - you'll be a Man my son!"

Sideline Story...

jäi kõrvu järgmine riim...


"But, you'll never play me like LeBron vs. Jordan
Twenty years, wonder who they gon' say was more importan'
Both changed the game, came through and made a lane
Who's to say that who's greater, all we know, they ain't the same"

Hard knock life...

kuidagi aegumatu biit tundub olevat, ei väsi eales...