Alustaks vast sellest, et elasin üle just viimase paari aasta tõsiseima peoperioodi, got a bit carried away.. neljapäeval oli plaanis Markoga Korterit väisata, visata pilk peale Reketi ja Hirmu laivile kes soojendasid elutuba üles R.A. The Rugged Man'i jaoks. Soojendajate laiv oli hea, nagu eesti kraam üldiselt vahetus esitamises ikka on, teine ehk põhilaiv oli täpselt nii nagu ma ootasin, trumpässad olid lauas ja mees tutvustas oma müstilist floud. Vajab märkimist, et peol oli alguses ka see sessioni selle aasta reklaamtrikk Ryanpoiss. Igatahes õhtu oli fun, kahe pinnapeo õhtu lõpetasime kakumäel, kus hommikul 9.30 hakkas mingi ahv raisk oma terrassi lumest puhtaks lükkama, ainus lause mu peas tol hetkel oli eelmise õhtu reketi ja hirmu publiku käimatõmbamise teema „mul on pahaaa, kuidagi eriti halb on tujuuuuu“
anyways, reedel oli vaba päev, pärastlõunal saime koju, puhkus, üsna mask oli olla. 19.45 pidi aga platsil juba olema, II liiga mäng Swedbanki vastu. Minu kindel arusaam enne mängu oli, et 3 juustuburgerit ja Rockstar teevad kindlasti imesid ja toovad eluvaimu tagasi. Soojendusel ma hakkasin juba kahtlema endas, aga mäng näitas, et jaksu ja võhma oli nagu maratoonaril, 26 punkti ja 6 tabatud kolmest peaks nagu olema hea tulemus, kui see kõik kroonida veel esimese vahegrupi võiduga. Edu valem on nüüd teada....vähemalt peojärgsel päeval.
Pärast mängu ei olnud küll mingit afteka ega edasimineku isu, kodus linadevahel oli kindlalt parim mõte natuke elu üle järele mõelda. Laupäev – tööpäev!
Aga ega see polnd eriti tähtis ka, päeva lõpus suund pirita-kosele, sealt tagasi kalevisse, kus kerge pinnakas jälle ja siis kell 2 jala überisse, kus ootas siiski kõigekallim! Ilmselgelt oli taas öömajaks uus koht mustamäel. Kodu jäi juba võõraks.
Ja kõige krooniks siis pühapäev, sessionil kükitamise päev. Päeva jooksul hoidsid elu sees kalmus aka männy oma kommentaaride ja surumisega + pätu oma suuvärgi, kütuse ja rämpstoiduga. Ja mis te siis arvate, et päev sessioniga lõppebki...kindlasti mitte. Hessist tortilla peale, kütust julgelt juurde ja täisoksendatud trolliga kesklinna, Phili juures väike soojendus ja lobisemine, sealt edasi von kräääli. Ei ole mina veel ühegi klubi ukse ees sissepääsemiseks nii palju keha saanud, aga kehamäng on hea ja isegi kiirelt sain tuppa. Peo mitteametlikuks motoks oli „higiste kehade liibumine“, ei ole mina veel näinud et ühes klubis niiii üksteise ligi peab olema, nagu kogu see krahl oleks olnud pudelikael, kust ükski vedelik läbi ei tule, kuna kaunistuseks lisatud kirss või maasikas on ette toppama jäänd.
Lõpuks kalmusega saime koju mingi enne 3, oma voodi on ikka parim....muidugi faking äratus oli pool6, isa tuli jälle reisima viia. Uni oli kusjuures nii killer, et tagasi kojusõit oli lausa ohtlik.
Praegu istun siis rongis ja mõtlen, miks ma nii palju kirjutasin. Aga samas, jõuan just baltijaama, seega sai aeg täpselt sisustatud. Tööle, täna õnneks 2h lühem päev – pean vastu!
PS. ma ei mäleta, kas juba ennem olen rääkind, aga Loore sai ju 18seks veidi üle nädal tagasi, siis oli ka klubi, privé tookord siis. nüüd peaks aitama küll mõneks ajaks!
„Pange pähe mulle kroon ja selga ürp mul sametist!“
Reket – Olen aastaid
