ma ei hakka pikemalt venitama, kerge masendus ja motivatsioonilangus on peale surutud.
põhjuseks
koondamine kogu meie kollektiivile, kuna teenuse tellinud bränd lõpetab
meie firmaga lepingu ja ilmselt ei leita enamusele uut väljundit sama
katuse all.
taaskord tulevad halvad uudised vahetult enne jõule, seekord päris jõululaupäeval ei hakatud kurbi uudiseid edastama.
terve
kollektiivi nägudelt peegeldub pettumus ja tühjustunne. tänane hommik
algas eriti vaikselt, imestasin, et kõik kes 9.40 tööl pidid olema, seda
ka teinud on.
ma ei ütleks, et masendus nüüd nii suur on et tahaks kohe kõik
paugupealt siin ära lõpetada ja kodus kassida, eks see ole taaskord üks
elu keerdkäik ja tuleb uus, loodetavasti veelgi meeldivam väljund leida.
optimismi sisestab teadmine, et keeleoskajaid, eriti skandinaaviamaade
keelte, otsitakse lausa tikutulega taga. midagi leiab kindlasti. minul
kui üsnagi valival inimesel on aga probleemiks see, et kas ma lepin
sellega, mis on olemas ja otsin pigem meelerahu pakkuvat kohta või lepin
sellega, mis on enamvähem ja talun ära negatiivsed aspektid, surudes
need maha.
ma tean täpselt, millega ma tegeleda tahaks, kuid praeguse
seisuga ei vea mu teadmised, oskused ja haridus päris piisavalt välja,
et sellel alal põhikohaga tegeleda. vaikselt üritan sinna poole tüürida.
äkki on see töökoha "kaotus" piisavaks ajendiks nüüd nöörijupi otsast
kinni haarata ja hakata treeneriametiga alustamiseks vajalikke teadmisi
ja õigusi hankima.
õnneks on nädalavahetus ja jõulud ukse taga, kindlasti jätab see
uudis oma märgi, samas pere ja sõprade seltsis kolm päeva puhata aitab
ehk väheke neid mõtteid mujale viia.
kurat, ma ei tea nüüd, ei joppa nagu nende töödega. seal kus tahaks olla, ei saa, ja seal kus väga nagu ei taha, seal oled kõige kauem vangis.
kes see kuradi Murphy raibe oli ja kus ta end peidab. tahaks talle ja ta seadustele vähe mainida, mis ma neist arvan, sest scripti järgi puhtalt Murphy seaduse käsi mängus!