täna hommikul ärkasin üsna puhanud oleku ja peaga, nagu ikka, vaja kohe üle checkida uuendused netiavarustes. ja just siis ma jäin korra mõttesse eilsest õhtust. õnneks sattusin ma samal ajal edasi surfates (pange tähele, tegin kahte asja korraga, mõtlesin ja surfasin) ühe toreda inimese blogile, kes tuletas mulle meelde rühmitust, kelle laivile ma eile esiteks ei läinud ja teiseks, kelle ma eelmine kord pleierile ehh palasid lükkides täitsa ära unustasin. nüüd on nad mu igapäevas jälle tagasi pärast mõningast mittekuulamist ja nagu enamus trackid, mida oled lühikese aja jooksul korduvalt ketranud, on pärast sellist pausi nende kuulamine nagu vana sõbraga kohtumine. võid taaskord järjest tunde kuulata, väsimata nendest samadest juba kuuldud lugudest, mis samas pakuvad siiani huvi!
ehk siis point on see, et muusika on mu elu lahutamatu osa. iga tujuga, iga tegevusega, igal pool, alatasa peab mingi biit või helivõnge kõrvu silitama. ja need mehed silitavad seda selles kõige paremas mahlas, kuna kuigi ma kuulan ikka päris paljusid erinevaid kruttimisi ja raju andmist, siis mu süda oli, on ja jääb ikkagi mahedate biitidega sõnaseppadele!
selle pala kohta veel nii palju (ja kusjuures paadunud lugejad vb mäletavad, ma ise ei mäleta, aga ma võisin seda kunagi juba mainida), et ikka kõvasti pärast kuuluud' plaadi ilmumist ja juba väga paljude uitmõtte kordamiste ning ise uitmõtetesse langemiste järel sain ma alles teada, et selles loos kaasa tegev Odessa on mu kunagine tiimikaaslane ühelt streedi turniirilt ehk siis Marko juba ammune best päl või nii. avastamisrõõm!
mõtted uitavad ei-tea-kus, sellepärast ei saagi sa keskenduda!
Kuuluud - Uitmõte (ft. Odessa)
No comments:
Post a Comment