twisted fiction, sick addiction, well gather round childre, zip it, listen!

just nende sõnade saatel algavad mu päevad linnas, mõnikord satuvad need ka töölemineku algatuseks ning tihtipeale ka õhtuse enne-und-chillin-netis sessiooni jooksul kõlavad korduvalt!

nagu täna õhtul, kui vähemalt üle nädala esimest korda oma kallis koduses ja mis peamine - suures voodis pikutan.

eks asjatundjad juba mõikasid, millega tegu on. ilmselgelt hetke kuumima albumi avaloo introjutustuse viimaste sõnadega. kõnealune pala kuulub albumile, mis on viimase paari päevaga ilmselt 10-15 tiiru mu pleieris ja rüperaalis peale teinud. oma lemmikud on juba välja kujunenud aga üldjoontes absoluutne killerteos! pärast tema debüütalbumit polnud enam midagi nii kirgast ilmunud, kõik olid sellised lahjad puljongid pärast esimest rammusat suppi! esialgu toon välja lood "dark fantasy", "gorgeous (ft. kid cudi & raekwon)", "monster (ft. jay-z, rick ross & nicki minaj)", "blame game (ft. john legend)" ja "lost in the world"! aga tegelt on suht patt välja tuua lugusid albumilt, mis on sedavõrd rikkalik ja värvikirev nagu ta üle-eelmise albumi "graduation" ümbriskaaned! siiski, need lood on ilmselt pundi peale kolmekohalise arvu mängukordi saanud.

ja muidugi kogu supi kõige kirkam osa - albumi nimi - on tabav nagu gert kullamäe kolmene.

my beautiful dark twisted fantasy....meil igaühel on vähemalt üks selline. ei ole, ütled sa? tead, endale pole ilus valetada. ole nüüd aus, keegi ei saa teada ju, keegi ei kuule sind praegu, sa ju räägid endaga. tunnista, kui nüüd korraks mõtled, siis sul on see olemas.

anyways, soovitan igal vähegi kvaliteetset toodangut hindaval muusikahuvilisel see album läbi kuulata ja hea meelega võtan vastu teie kommentaare selle postituse kommentaarides! minu viimased päevad on see album igatahes kenasti ära täitnud ja supermõnusa tuju andnud igaks hetkeks. võibolla on mu rahulolu veel eriti suur just selle pärast, et vahepeal kadus mul usk kanye'sse, et ta ei suudagi oma banger avateost enam üle trumbata ja millegi uue jahmatavaga lagedale tulla. aga näed, raisk, hakkama sai! ja mul on hea meel!

kui ma mtv ema toimumisõhtul live streami peale lülitasin, siis nägin täpselt toimunud ürituse lõppu ja õhtut lõpetavaks etteasteks oli just yeezy "runaway" koos pusha t'ga! ma pean siiani tõdema, et see live esitus oli kordades parem kui albumiversioon, aga ega viimane on ka kuulatav ja hea teine. aga pärast seda esinemist ma hakkasin kogu uue albumi riliissi ootama, uurisin juba teisigi netiavarustesse lekkinud palasid otsima, pettuma ei pidanud.

aga eks te siis kuulake, kes seda veel teinud pole ja andke mulle ka teada, mis arvate. eks maitsed on erinevad ja ega ma polegi kunagi arvanud, et mu muusikamaitse on normaalne või et teie maitsed minu omaga ühtima peaks. mul on suht pohhh....lamoos sellest, mida te kuulate igapäevaselt, aga ma lihtsalt üritan nendele vähestelegi, kes minuga sarnast muusikamaitset jagavad, tutvustada uut killerkraami, mis just värskelt ahjust välja võetud!

praeguseks minu poolt kõik, monster ja blame game viimast korda peale!

uni ootab, magus uni, oma kodu uni! see parim! oma voodis!

homme äkki jõuan kribama ka veidi linnaelust taaskord, nädalavahetusel sai ju mingit sorti soolaleivakas ja viimaste aastate kõigekõigem klubipidu maha peetud!

bängimiseni!

yessir!

midagi lõpetuseks kuulamiseks ka teile!

http://anthonyenden.tumblr.com/post/1730197321/sasquatch-godzilla-king-kong-lochness-goblin

livin' on my own!

jep-jep, nii on! lõpuks olen kodust välja kolinud, ilmselt siiski mõneks ajaks, eks näis, kaua kestab, aga finally elan ma esimest korda oma elus kodust ja vanematest eemal!

alustuseks tuleb tõdeda, et väga heal ajal see ei juhtunud ehk siis pean silmas väikevennast eemalolekut. mulle ei meeldi see...samas seda mõnusam on tunne kui koju lähed ja esikuukse avab väikemees, kes vaevu, kuid siiski juba mõnda aega ukselingini ulatab. suu kõrvuni naerul ja silmad kissis tammub jalalt jalale nagu teeks kossutrennis kaitseasendi harjutust ning hüüab "ennnaaaa!"

ma ei oleks ealeski uskunud, et see nii hea tunne on. juhtus see siis neljapäeval pärast saku jõusaali külastust. sai siis kodu külastatud pärast paari ööd linnas. ka teiste pereliikmete poolt soe vastuvõtt ja mõningane pärimine linnaelu kohta.

soojale vastuvõtule järgnes tugev sööming ja Riksuga tavapärane autokalendri lappamine ja asjade pakkimine minu toas. praegu algusaegadel on pidevalt midagi kodust vaja linna tuua.

okei, kodukülastusest küllalt. linnaelust veidi. tavapärane hommik algab 8.15, halvemal juhul 8.00, sest toakaaslase kurgiste andrese äratuskell heliseb tavaliselt siis, aga ta ise seda ei kuule. ehk põhimõtteliselt olen mina antsu äratuskell. järgneb hommikusöök/kohv köögis läpaka ja hommikuste ergutusbiitide saatel, asjad valmis mis vaja, pleier pähe ja labajalakesed vabaka poole, et sarvilise bussiga tööle sõita. neljapäeval oli luksus, andres ärkas ise oma kella peale, läks kooli ja mul oli vaba päev, tuimalt 12ni und. vaba päeva sisustasid korralik toitumine, xbox, netiavarused ja siis juba jõusaal-kodu trip, pärast seda juba kinos "Unstoppable". õhtul jälle kodune chillout, call of duty pelamine xboxil ja unele.

tagasi tööpäeva juurde ja üleüldse uuest tööst. jah, extreme ajad said läbi, aasta ja paar nädalat peale sai seal leiba lauale teenitud. meenutan üsna heas noodis neid aegu, seltskond oli vägagi kirju, aga 95% positiivsed tegelased. huumorit, kogemusi ja uusi teadmisi tuli küllaga. ausalt öeldes päris kahju oli oma vahetuse rahvas maha jätta. aga elu peidab endas igasugu käike ja muudatusi. hetkel oli see muutus vajalik.

igatahes, uus töökoht, A&T Sport mustamäe teel. seltskond on väga kirju, endisi ja praegusi tipp/harrastussportlasi terve seltskond täis, suusakoondise määrdemees jne. õhkkond on vabamate killast, samas kui tööd tehakse, siis tehakse ära ja hiljem jätkub huumor uutel tuuridel. praegu on üsnagi vaikne aeg, me kutsume seda "vaikus enne sõda", sest suure lume langedes läheb tõsiseks sõjaks. lisaks lumelaua nurgale võtsin endale eesmärgiks teist vaikset nurka ehk hokinurka unepealt tunda ja rääkida osata. kummaski neist suurt möllu oodata pole, aga valmis tuleb olla, lumelaua nurgas oleme ühe teise uue tegelasega kaks asjatundjat. veel olen ma algkursuse lumelaua ja mäesuuskade määrimisel ja kantide teritamisel saanud, selleks on meie ettevõttes masinad, nii et midagi rasket ei ole. päästan sellega murdmaasuuskade hooldustiimil palju väärtuslikku aega.

tööpäev kestab nädala sees 10-19ni, laupäeval 16ni ja pühapäeval on üldse pood kinni. selliste tööpäevadega jõuab järjest palju rohkem päevi tööl olla, see kaks tundi lühem tööpäev päästab ikka sitaks. võibolla on mul alles uue koha eufooria peal, aga mul on hea eelaimdus, et see asia toimib kenasti.

üleüldse linnas elamine on praegu end väga õigustanud. kui saan ID kaardi ka tehtud, enne seda nimekorrigeerimise teema ka korda aetud, läheb ühistranspordiga sõitmine ka veelgi soodsamaks. muidugi selleks tuleb mul end invaliidi 3 aadressile sisse kirjutada, mis ei tohiks väga probleem olla. ants juba endal tegi seda. trenn on 10 min kõnnaku kaugusel, samast kohast läheb ka troll tööle. siiani olen toidu ostnud solarisest, -5% kliendikas aitab kenasti. ilmselt tulevikus suuremad ostud teeme andresega järve selverist.

aga mis siis praegu veel jutustada. külalised tulid, järgmine kord lisan mõned pildid ka!

ps. tsekkige mu tumblr'i saiti, sinna ilmuvad paar videot Rahzel'i live'st lähiajal!

piiish!

mul on uskumatud võimed!

ja sama uskumatu on see, et need peamised "uskumatud võimed", mis mulle looduse poolt on kaasa antud, ei ole absoluutselt head võimed.

esimene võime on end pidevalt vigastada. randmed-hüppeliigesed on nagu püsikliendid juba, mujale kõikjale tuleb pidevalt kolkse ja litakaid, nina-hambad on ka saanud uutena kliendistaatuse.

ammu juba seda nalja iseendale tehtud, et varsti alustan elulooraamatu kirjutamist, pealkirjaks panen jalgpallist ainest saanuna "pool elu vigastatud".

tordile panen praegu ise kirsid-maasikad-mustikad otsa, sel nädalal ilmselt saab lõpuks teoks ka linna kolimine ja seda üsna sobivasse kohta - invaliidi tänavale!

äkki see peletab lõpuks selle ebaõnne haldja õlalt minema.

aga teine võime...ma nüüd väga ei usu et paljudel seda esineb, samas ei tea ka, mul igatahes tuleb seda ikka üsna tihti ette. ma suudan alati hästi palju asju ühele lühikesele perioodile kokku kuhjata. okei, üldjuhul kuidagi läbi ussim....tähendab kuidagi loksub kõik alati paika ja jonksu, mõni asi vb natuke kehvasti, aga ikkagi saab nagu ilma suuremate "haavadeta" üle elatud.

praegu, oma sünnipäevanädalal...mul on hirm! nagu fo'real, sel korral on juba kraadi võrra kangemad teemad...

mul on viimasel ajal palju peas paika loksunud. mitte, et seda varem poleks juhtunud, selle aastaga olen ma palju muutunud ja täiskasvanumaks saanud, mulle endale vähemalt tundub. ma hoian palju tagasi, palju hoian endasse, samas kõike ei suuda endasse hoida...ei tohi ka, plahvatada võib. aga ma pean ütlema. ma olen maailmaasjadest palju paremini hakanud aru saama ja seda väga palju tänu sellele, et räägitakse otse ja ausalt. ei varjata. ei keerutata. kõik tuleb julgelt, otse ja selgelt ära rääkida, muud moodi ei saagi.

aitäh, mu kallid vanemad, kes te mul olete vägisi seda mõistust üritanud nihutada veel rohkem omale kohale. i admit, i've made some shitty mistakes in my life, but now it's time for redemption!

ma tihtipeale kardan, et ma olen liiga otsekohene, liiga pealetükkiv, liiga ahistav. kui midagi on valesti, ma tahan kohe teada, mis ja miks. mul hakkab kohe sees keerama, kui midagi on valesti ja enne rahu ei saa, kui kõik korras on. aga ma ei saa midagi sinna teha, see olen mina. jah, võibolla ma olen perfektsionist ja tahan elada ideaalses keskkonnas, kus kõik on koguaeg valgel paberil laua peal punasega kirjas, ainult loe ja tee, paranda ja kõik on korras.

valusad on need hetked, kui ma saan aru, et see asi on hullem kui ma arvasin. et see lõngakera ei olegi lihtsalt sõlmes nagu saapapaelad, mida kisud ühest otsast ja ongi korras.

....

ma kujutan ette, et kui ma selle nädala nüüd elan üle nii, et esmaspäeval, 15. novembril ma mõtlen tagasi neile seitsmele päevale, vaatan naeratades Invaliidi 3 korteris lakke ja saan öelda "raisk, kõik saigi tehtud ja korda"...

...vot see on hetk....ühe õlle jaoks!

aga siiski, praegu on alles 1:44 teisipäeva varahommikul ja kõik on alles ees...

viimane tööpäev extremes, välk vs altius mäng, uue töökoha külastus, saku vs rentica mäng, sünnipäev, teises uues töökohas esimene tööpäev, sünnipäevapidu, peavalu ja kolimine!

FAKING HELL, kui palju asju! ja kui päris aus olla, siis see pole veel päris kõik!

mu viimane uitmõte siia lõpetuseks...

ma olen ikka päris mitu korda avastanud end mõtlemast sel teemal ja praegugi oli üks selline hetk, kus keegi mu peas asuvas ülemkogus tõstatas küsimuse "kas ma olen karjaloom või üksik rändhunt?"

ja kindlasti nüüd mõni, kes siia mingi ringiuitamise tõttu satub, arvab et ma olen jube diip ja kunstiinimene ja ego jne... ära muretse, sa pole esimene kes niimoodi mõtleb ja tänu sellele on mul selliste jaoks oma ütlus.

FUCK OFF ja mine tegele oma asjadega kui ei meeldi!

nüüd ütlen teile teistele pudulojustele Thank you, nagu seda tegi mu tänase õhtu parim sõber John Mayer, ja lähen otsin padja alt varudest kübekese und.

japh, gravitatsioon on just see asi, mis mulle praegu kõige rohkem mõju avaldab....oma iseäranis huvitaval moel

ps. ilmselt tulevikus, kui ma oma viimaseid pikemaid üllitisi taaskord loen, ei suuda ma uskuda, et need valmisid kainena. seepärast ma nüüd ütlengi, et usu ikka, sa vana kõbi! ;)

ja seda ka, et õhtu põhilugu ei olnud gravity...veel "hullem" oli hoopis!

"Worst Comes To Worst" Dilated Peoples

träkk, mis meenutab aegu, kui kaks seni kestvat parimat sõprust alguse said!

janiga meenutasime vanu aegu ja tema öeldu sõprussidemete kohta langeb täpselt lüürikaga kokku!

"Uh, I got them back, at the end of the day

We could go our seperate ways but the songs remains, it won’t change"

it's the best!