igatahes, nii ta on, 2011 aasta on alanud, nüüdseks võib öelda, et 1-11-11 on ka üle elatud, Maiade ennustus ei läinud täppi ja ikka veel kükitame selle kera peal, kes tühja, kes tegusalt.
btw, siinkohal tuleb välja tuua üks eilse päeva top3 twitterisäutse, autoriks lumelaudur todd richards.
"btoddrichards: 11-11-11 @ 11:11 ? I'm hiding ! The Mayan's predicted global explosive diareah !"
aga väike tagasivaade siis möödund aastale oleks nagu vajalik...või ei? tegelikult need kes mu säutse jälgivad, teavad juba teatud möödunud aasta kategooriate võitjaid such as "aasta top night-out" ja "aasta top muutus" jne. nii et kes pole veel twitterivõludest lummatud saanud, kibekiirelt seda tegema, sest paljud on sinna kolinud ja julgelt võib väita, et suurem elu ja teravamad mõttevälgatused lendavad sinna. sellepärast ta kiirlühipostituste pleiss ongi, seal ei jõua "säuts" öeldagi kui juba on mõte internetiavarustes kajamas!
igatahes, ma siis ei viitsi teha mingit aasta kokkuvõtet, kes on järjepidevalt siinset mölanurka külastanud, teab kõiki tähtsamaid asju, nagu näiteks tattoo, pisivenna tegemised, aasta suhtes, kolimine invaliidi, kõike mu spordist ja tööelust. mis muud tähtsamat saabki olla. ahjaa, reisid ka!
nii et kes vana asja meenutab, sel pussnoaga silma ja kannaga unearterisse, mina sammun...ja loodetavasti koos teiega...nüüüd rõõmsalt mööda 2011 radu!
peab vist alustama aastavahetusest, mis möödus parimate sõprade seltsis (sorri marko, sa oled siiski #1, mõtetes olid koos meiega ;) ) sakus maria residentsis. huumorit ja chillout meeleolu täis õhtu/öö, meestejutud marteniga, kätekõverdused rms stokkebyga jne. kahju ainult, et kallis preili oli pealinnas...
ja kui juba pidude juures oleme, siis mainin ära ka möödunud laupäeval toimunud "erik luts 25" liivalaias, mis algas hilinemisega, mille eest karistati mind saapapitsiga ehk umbestäpselt poole suurema pitsiga (hiljem oli tulemus selle vääriline). seltskond oli mõnus, paljusid polnud ei-tea-mis-ajast näinud. esmaspäeval nägin videot, mis avas mulle 3-4 minutit sellest umbes paarist tunnist, millest mul mingit aimu ei olnud. võtame siis kokku asja nii, et alguse kiire tempo tänu sünnipäevalapsele (ja see pole tal esimene kord minuga nii teha) viis üsna peo keskel mul ajus nö "pildisalvestamise" osakonna rivist välja, aga see ei peatanud ilmselgelt edasi pidutsemast. ühesõnaga oli fun sünnipäev, õnnetusi ei olnud ja kõik lõppes...pühapäeval!
aga nüüd jäävad peod jälle mõneks ajaks sinna paika, töö ja trenn saavad põhitähelepanu.
töökoht, nagu viimases ehk novembrilõpupostituses mainitud vist sai, on a&t sport.
ma ütlesin eile avalikult välja kuldse avalduse "ei ole mul olnud veel töökohta, kus ma naudiks töötamist! täna ei vaadanud kordagi kella mõttega, et saaks juba päev läbi!"
ja nii ka on. see 9 tundi möödub lõbusas seltskonnas, koguaeg on midagi teha, kas lumelaua nurgas, rendis, hooldeputkas või murdmaa seina juures. mõnikord jään hokikataloogi sirvides unistama, et oleks juba endal terve varustus olemas, ei peaks teistel laenama.
ja parim osa on see, et töötasu on kõvasti mõistlikum kui varem...ja lootust veel paremale tundub ka olevat, saaks ainult katseaeg läbi ja püsiks heas valguses. aga väga ei karda, ei põe, enesekindlus on kõrgel ja kui kaks sektorit ehk lumelaud ja rent on peamiselt minu valduses, siis on vastutust juba varajases faasis küllaltki palju. seni "rendiguru", nagu seal nimi vaikselt välja on kujunend, pole veel suuremaid probleeme ja tõrkeid tunnistama pidanud. peab rahul olema!
lumelaua sektsioonis käib kõvem möll, kui alguses arvata julges, üsna tagasihoidlik valik ja väike artikkel meie poes, aga snoukka hakkab ju aina rohkem ja rohkem noori endale võitma, kusjuures mitte ainult noori. seega on ka seal nurgas palju siblimist olnud. ja see on koht, kus saab müügioskused maksma panna, sest kui klient lõpuks võtab meilt saapad/laua/klambrid või midagigi neist, siis on see suur võit selliste konkurentide nagu extreme, hawaii, exit või surfhouse ees!
okei, töö tööks. vist on aru saada, et ma naudin praegust tööd ja seltskonda, kõik on toetavad ja sõbralikud, samas mitte liiga silmad töös kinni, pidevalt võetakse aeg maha ja läheb jututeema või lõõpimine ka muudele aladele.
ja trennist rääkides, siis võrreldes eelmise aastaga on see olukord ka oluliselt mugavamaks läinud, sest tööpäev on lühem, vajadusel saab varem minema, keegi ei pahanda. ja osaliselt tänu a&t's töötamisele olen ma nüüd uue treeninguga liitunud ehk saku hokiklubiga. mitte küll veel mõttega mängida seda harrastajate liigat, aga peamiselt et tegeleda sellega, mida ma olen tegelikult vaikselt väiksest peale soomes teinud. litritoksimine on soomes elanutel suht poolkohustuslik armastus ja ma olen pidevalt vaikselt mõelnud, et kui kunagi kossu enam tõsisemalt ei mängi siis harrastustasemel võiks ju hokis ülamopsusid plaksata. tuli vähe kiiremini, cool. varustust on juba parajalt poest soetatud saanud, paar tähtsat asja oleks kiirelt vaja veel lisada aga finants seab piirid.
muidu kossu osakaal pole vähenenud, ainus mis kannatada on saanud, aga millega nüüd jälle järje peale võtnud on individuaalne keretrenn. suht harjumusest juba enne magamaminekut kerged push-up seeriad kitsa-laia-keskmise käteasetusega. samamoodi kõht-kere-selg, iga päev natukene midagi. kusjuures tööl on meil taga laos toru kinnitatud nii, et saab lõuatõmbeid teha. viimased päevad iga laokülastus algas paari tõmbega.
okei, viimasena räägiks sellest linnaelust. ja peamine, mis on muutunud - ma olen mõned korrad ise süüa teinud, kusjuures esimene kokkamine ei läinud üldsegi aia taha. andres võttis paar ampsu ja tahtis terve panni juba endale broneerida. pidi leppima poole panniga. tõsiselt, kuidagi hästi kukkus välja, kuigi kogused ja koostisosad natukene oma kalli tädi kokaraamatu retseptist erinesid. aga improviseerimine on alati hea olnud. eile õhtul tegin sama toitu, nüüd juba originaalilähedasemate koostistega, kogused veidi suuremad et jätkuks kauem ja juba parem. roaks oli siis panniroog kana ja riisiga, terav salsakaste on nagu loodud sinna juurde. muidu on elu läinud siin ikka vanasoodu, õhtul natuke liiga hilja magama, hommikul raskustega üles, hommikusöök köögis nba uudiste saatel ja tööle.
aaga mis siin ikka muud, niimoodi see elukene veerenud on.
rõhutan veelkord, et kes tahab tihedamini kursis olla tegemiste ja ütlemistega, siis twitter.com ja follow @anthonyenden, sest siia tõesti ei suuda nii tihti enam trükkima tulla. aga nagu näete, kui tulen siis pikalt ja põhjalikult.
OU, oleks äärepealt unustanud. lõpuks ometi saan oma kauaoodatud reisi mägedesse ehk 18-26 märts olen Trysili tripil. kaks kärbest ühe hoobiga ehk lõpuks saan korralikku kohta lauda ja mis seal salata, ka suuska sõitma, võtan töölt ühe paari twintipe kaasa. teiseks kärbseks on see, et saan lõpuks norras ka käidud, island välja arvata siis on kõik skandinaaviamaad lõpuks käidud.
tänud fredyle, tänu kellele sellise võimaluse sain.
aga nüüd tõesti, bye-bye ja peatsete kirjutamisteni!
a.
Embee "Tellings from Solitaria"
No comments:
Post a Comment