No lõpuks on siis käes see 2012 aasta, mida kõik kardavad. Ma ei tea,
kuidas, aga ma olen alati kuidagi mööda vaadanud neist maailmalõpu
ennustustest ja hoiatustest. No kui tuleb, ju siis peabki tulema ja mis
ma ikka üle põen. Ega ma sinna midagi teha ei saa. Ja vaevalt keegi
eriti tõsiselt neid võtabki, võibolla mõned väga paranoilised inimesed
tõesti hakkavad põdema. Ma nende hulka ei kuulu. Ma vaatan uue aasta
suunas vägagi positiivselt ja võiks isegi öelda, et olen mõned eesmärgid
püstitanud. Võibolla mitte just eesmärgid mingi ühe kindla
lõpptulemusega, pigem eesmärgid millegi suunas liikumisega.
Ma tegin mõned kuud tagasi ühe isikuga vesteldes omale agenda või siis sellise to-do listi, kus kirjas peamised asjad, millega lähitulevikus, ideaalis juba 2012 aasta jooksul hakkama saada või mis endale soetada. Mõned materiaalsed esinejad selles listis olid auto, korter, laptop (mis lõpuks kestaks ka rohkem kui 2 aastat). Lisaks neile mõned isegi tähtsamad ehk võiks lahterdada neid ühise nimetaja "tegevused" alla - uuesti ülikooli astumine, püsiva sissetuleku kindlustamine ja 1-2 reisi. Neist ülikooli teema on reaalne teema, 1 reisina peaks üsna kindel olema reis unistuste maale ehk USA'sse suurtel põhjustel - pulma! Ja püsiv sissetuleks...no see on praegu see kõige aktuaalsem teema.
Tänaseks päevaks, mil ma seda postitust teist korda kirjutama asusin, on kätte jõudnud viimane tööpäev Arvato Services' kõnekeskuse klienditeenindaja kohal. Uudis serveeriti firmale ja siis ka meile kuskil 3-4 nädalat tagasi, et kogu projekt lüüakse kinni ja koondatakse kogu 25-30 tegelast. Peab tõdema, et väga suurt hirmu pole pärast seda kordagi olnud, et mis nüüd saab. Pigem on olnud kurbus, seltskond on siin ikka üsnagi ühtne ja nii mõnegagi igapäevast suhtlemist tööl pausidel jään igatsema. Üldiselt on ju nii, et kui keegi üksik töökohta vahetab, on see tema otsus ja siis pole see löök nii suur. Kui aga kõik korraga sunniviisiliselt lahku lüüakse, tekitab see kuidagi eriti sellise ühise nukruse. Pärast tööd läheme Bambasse viimasele ühisele koosviibimisele kolleegidena, järgneb 2 nädalat puhkust ja kuu lõpus lõppeb tööleping ametlikult. Tähendab see seda, et lõpuks saab 2 nädalat magada nii kuis torust tuleb ja toimetada päevad läbi oma asju ning enda seisukohalt ütlen, et seda on hädasti vaja.
Seega edasised plaanid olen sedanud selles suunas, et lähikuudel ei taha kuhugi kindlale päevatööle minnagi. Paar projekti on käsil, millega võib endale piisava sissetuleku tekitada ja seda rahulikult kodust tööd tehes. Mõnel korral tuleb kindlasti ka kodust välja minna, aga need on väikesed käigud.
Kaks järgmist nädalat on plaanis veeta peamiselt vennaga tegeledes, jõusaalis ja taastusravis sportlikku vormi parandades. Igasugu paberimajandust ootavad kordaajamised nagu näiteks kindlustuselt ravikulude ja tööhüvitise nõudmine ning uue passi ja lõpuks ka ID kaardi taotlemine. Selle käigus üritan ka lõpuks passi oma nime õigesti kirjutatult saada. Ja siis olen ka valmis iga hetk, kui kutse tuleb, lombi taha kaua oodatud reisile minema.
Seega tuleb 2012 mitmes mõttes muudatuste aasta, samas ei jää ka paljud juba edukalt toimivad projektid unarusse. Ei, Emotsiooniga tõotab jätkuda vägagi võimas hooaeg Kossuliigas, ees ootab suvi tänavakossu seltsis, kuigi selle koha pealt pole üldse kindel, kas ise sel aastal osa võtan. Võimalik, et põlve paranemise ja uuesti mittevigastamise huvides jätan suve vahele, teen kõvasti trenni ja olen meeskonnal manager/treeneri rollis edasi funktsioneeriv.
Ma tegin mõned kuud tagasi ühe isikuga vesteldes omale agenda või siis sellise to-do listi, kus kirjas peamised asjad, millega lähitulevikus, ideaalis juba 2012 aasta jooksul hakkama saada või mis endale soetada. Mõned materiaalsed esinejad selles listis olid auto, korter, laptop (mis lõpuks kestaks ka rohkem kui 2 aastat). Lisaks neile mõned isegi tähtsamad ehk võiks lahterdada neid ühise nimetaja "tegevused" alla - uuesti ülikooli astumine, püsiva sissetuleku kindlustamine ja 1-2 reisi. Neist ülikooli teema on reaalne teema, 1 reisina peaks üsna kindel olema reis unistuste maale ehk USA'sse suurtel põhjustel - pulma! Ja püsiv sissetuleks...no see on praegu see kõige aktuaalsem teema.
Tänaseks päevaks, mil ma seda postitust teist korda kirjutama asusin, on kätte jõudnud viimane tööpäev Arvato Services' kõnekeskuse klienditeenindaja kohal. Uudis serveeriti firmale ja siis ka meile kuskil 3-4 nädalat tagasi, et kogu projekt lüüakse kinni ja koondatakse kogu 25-30 tegelast. Peab tõdema, et väga suurt hirmu pole pärast seda kordagi olnud, et mis nüüd saab. Pigem on olnud kurbus, seltskond on siin ikka üsnagi ühtne ja nii mõnegagi igapäevast suhtlemist tööl pausidel jään igatsema. Üldiselt on ju nii, et kui keegi üksik töökohta vahetab, on see tema otsus ja siis pole see löök nii suur. Kui aga kõik korraga sunniviisiliselt lahku lüüakse, tekitab see kuidagi eriti sellise ühise nukruse. Pärast tööd läheme Bambasse viimasele ühisele koosviibimisele kolleegidena, järgneb 2 nädalat puhkust ja kuu lõpus lõppeb tööleping ametlikult. Tähendab see seda, et lõpuks saab 2 nädalat magada nii kuis torust tuleb ja toimetada päevad läbi oma asju ning enda seisukohalt ütlen, et seda on hädasti vaja.
Seega edasised plaanid olen sedanud selles suunas, et lähikuudel ei taha kuhugi kindlale päevatööle minnagi. Paar projekti on käsil, millega võib endale piisava sissetuleku tekitada ja seda rahulikult kodust tööd tehes. Mõnel korral tuleb kindlasti ka kodust välja minna, aga need on väikesed käigud.
Kaks järgmist nädalat on plaanis veeta peamiselt vennaga tegeledes, jõusaalis ja taastusravis sportlikku vormi parandades. Igasugu paberimajandust ootavad kordaajamised nagu näiteks kindlustuselt ravikulude ja tööhüvitise nõudmine ning uue passi ja lõpuks ka ID kaardi taotlemine. Selle käigus üritan ka lõpuks passi oma nime õigesti kirjutatult saada. Ja siis olen ka valmis iga hetk, kui kutse tuleb, lombi taha kaua oodatud reisile minema.
Seega tuleb 2012 mitmes mõttes muudatuste aasta, samas ei jää ka paljud juba edukalt toimivad projektid unarusse. Ei, Emotsiooniga tõotab jätkuda vägagi võimas hooaeg Kossuliigas, ees ootab suvi tänavakossu seltsis, kuigi selle koha pealt pole üldse kindel, kas ise sel aastal osa võtan. Võimalik, et põlve paranemise ja uuesti mittevigastamise huvides jätan suve vahele, teen kõvasti trenni ja olen meeskonnal manager/treeneri rollis edasi funktsioneeriv.
No comments:
Post a Comment