Καλημέρα!

Tervitused soojalt maalt!
Oleks siis muidugi, et ilmad oleks perfektsed, tundub et pigem kodumaal särab päike sel ajal kui ma sealt põgenen. Aga mis sellest, siin on ka tegelikult hea, lubab ikkagi head ilma ka nüüd. Ja olgem ausad, ega senisel ilmal ka viga pole olnud, lihtsalt päikest pole nii palju olnud kui oodanud oleks. Nähtud-tehtud palju, ujutud jne. Veidikene siis teile ka ülevaadet mis kohapeal oldud pea 4 päevaga toimunud on.

Esimene päev sai siis lendamisest mõnusalt välja magatud ja kohe randa, ilm oli ilus, palav, meri oli supersoe. Koha nime ei oska praegu öelda, aga seal on suvepleiss ema trennis käinud neiu perel. Sai mitu tundi seal ujutud, lustitud. Õhtul läksime ühe teise tüdruku perega sööma, kes siiani on ema treeninggrupis ja kes on ka 2 aastat veebruaris käinud Tartus võistlemas. Muidugi siinsetest kommetest ja eripäradest võiks pikalt jahuda, aga olgu siis mainitud, et õhtul kuskil 10 paiku toimub üldiselt õhtusöök ja seda sööki tellitakse palju, süüakse aeglaselt, võetakse kerge jook kõrvale ja räägitakse. Mõnus soe õhtu oli, nuumamine sai sealt juba tugeva alguse. Sai siis järgmise päeva tegevuskava ka paika pandud.
Teisel päeval siis sai sama perega mindud mootorpaadiga merele, pereisa oli paberid korda ajanud ja oli teist korda oma alusega merel, mõnus väike "lelu". Pilvine oli, aga sellegipoolest põrutasime ühele mõnusale rannale, kus muidugi nautisime ujumist ja puuvilju.

Selline mõnus rand sai meie peatuspaigaks

Tagasiteel tuli ka päikesepoiss välja, mina istutasin ennast paadi etteotsa istuma, jalad üle ääre vees ja sõit võis jälle alata. Kuivast olemisest paadile tulles enam juttu ei olnud, lained lõid vastu paati ja sealt muidugi minu peale, täiesti läbimärjaks. Päike küttis ka armutult, õhtuks oli keha ja eriti nägu kõvasti jumet saanud.


Pärast mõnusat paadisõitu ja omajagu pusimist paadi järelkäru peale saamist oli taaskord aeg nuumamiseks. Nüüd siis oli mereandide kord, samuti sain proovida kohalikku lõunasöögi kõrvale käivat jooki, Tsipouro't. Jook kujutab endast 42% viinataolist alkoholi, millel on kerge salmiakki viina mekk. Päris huvitav kraam! Ega siin ei jooda üldiselt lõunasöögi kõrvale seda nii et purju jääks, jook on väikestes nö suveniirpudeli suurustes "taskumatides".
Õhtupoole käisime ühes uues kaubanduskeskuses veidi poodidega tutvumas, Footlocker oli main event! Sealt sai ka mõned uued hilbud endale soetatud. Hiljem veel, mõnus istumine kesklinna kohvikus ja jutuajamine ema võimlemisklubi juhataja Kostas'ga, vana tuttav mees juba. Siinne kesklinna melu õhtutundidel on ikka vägev. Veel paar eripära, mis mainivad märkimist - päeval enamus poed on kinni, kuskil 2-5 vist oli, siis süüakse ja magatakse, palav on, kes siis viitsib palavaga tööd teha. Natuke laisaks nimetab ema kreeklasi üldiselt. Teine eripära puudutab poodide lahtiolekut päevade kaupa. Nimelt E, K ja R on poed ka õhtuti avatud, T ja N ei ole, nädalavahetusel on enamus poed üldse kinni. Kolmas eripära on just õhtune elu - 22'st algab õhtune melu, kohvikud ja restod on üldiselt täis, istutakse väljas, räägitakse üsna kõvasti, võetakse keelekastet ja nauditakse "jahedust", muusika mängib igal pool ja linn on rahvast pungil.

Kolmas päev - otsustasime külastada Olympose mäge, kus elasid jumalad (Zeus, Venus jne).

Kas sina oled end värskendanud sama allikaveega, milles kunagi omal ajal piksejumal Zeus?

Mina olen! Käisin temalt ilusat ilma palumas, peaks lähipäevil ainult päikest nüüd saama. Autoga sõit mäele oli päris pikk ja kurviline, mida ülespoole jõudsid, seda jahedamaks kiskus - lausa 21 kraadi oli kõrgeimas punktis, kuhu auto parkisime. Edasi trippisime juba jala mööda mäenõlvasid, nagu juba mainitud, värskendasime end külma allikaveega ja kohtusime ka ühe õnnetu Hyundai'ga, mis oli mäekülge mööda alla veerenud. Tagurpidi muide!

Omanik vist ei olnud tuttav käsipiduri võludega!

Mäelt tagasi alla laskudes oli mitmeid peatuspaikasid, kus sai pikale rannajoonele suurepärane vaade, ka meie otsustasime põgusa fotopeatuse sooritada.


Hiljem sai veel ühte väikest linnakest tee peal külastada, Olympose mäe küljel asuv turistilinnake, kust on võimalus jalgsi matkata mäe tipu poole. Sealt edasi suundusime esimese päeva randa, kus tegime kerge värskendava supluse soojas (ja soolases!!) merevees. Õhtul käisime taaskord Larisa kesklinnas einestamas, kuigi isu ei olnud just kõige suurem, aga ports mis ette toodi, oli taaskord võimas. Pika jutuajamise peale läks aga söök kahepeale päris kenasti sisse ja "veeresime" siis vaikselt taas auto suunas, et koju magama suunduda.
Täna siis, neljas päev, hommikul kenasti päike taaskord lõõskas lagipähe, võtsime siis suuna kõigepealt linna, kus ema kohtus veel ühe treeningrupi tüdruku emaga, kes tahtis ka tema kadunud poega näha. Kuna too naine peab (vist mehega koos) kiirautopesulat, kus saad ise pesta oma autot, siis mina hoolitsesin kiirelt auto välimuse pärast kuni naised lobisesid.

C2 läikima!

Seejärel võtsime suuna taaskord randa, kus esimesel päeval sai käidud. Teel sinna paistis, et liigume pimedasse tulevikku, pilved olid ähvardavalt mustad eespool. Randa jõudes oligi asi selge, tormine tuul ja suured lained. Ja sinna ma lustima kadusingi. Kaks korda veetsin kuskil pool tundi lainetes hüpates ja möllates. Päris fun ja väsitav oli, aga meie Maarjamaal väga tihti selliseid laineid ei näe.

Tervitused Kristjan Lõhmusele, talle oleks meeldinud täna siin!

Tagasiteel pöörasime peateelt jällegist ühe mäe tipu suunas, kus oli üks mõnus väikene külakene väikeste söögikohtadega. Ja võite 3 korda arvata, mis järgnes (kaks viimast vastust ei loe ;) lihtne vastus ju). Söögikohtades on enamjaolt hästi mõnusad ja sõbralikud teenindajad, kes just sellistes pisikestes kohtades on selle koha omanikud, mistõttu nad on eriti rõõmsad ja lahked klientide vastu. Ahjaa, veel üks eripära siin on see, et pärast sööki tuuakse alati tasuta kas puuvilju või mingeid suupisteid nö magustoiduks. Ja seda pean ka mainima, et Kreeka salat on siin metsikult hea. Ega seda kuskil enam paremana ja ehtsamana ei saa ka. Peate siia tulema et seda süüa. Tomat, kurk, punane sibul, paprika, oliivid, õlid ja muidugi kõige parem osa - feta juust! Viib keele alla! Enne igat söögikorda on alati meil eelroaks just see hõrgutis.

Aga selline on siis "lühidalt" olnud senine puhkus, lähipäevil siis taaskord uutest tegemistest. Nüüd aga pesu ja shopping ning õhtusöök! Linna minek!

Tsau või siis nagu nemad ütlevad (häälduse järgi) Jaasaaas!
~

Jason Mraz - Make It Mine