alustagem sealt, kus viimati pooleli jäime
praha-thessaloniki lend oli seni minu jaoks kõige tühjemas lennukis ever, nagu tõsiselt, hea et igas reas üks inimenegi oli. igatahes sai võiku jälle pintslisse keeratud, coca ja tee imendusid samuti võluväel naha vahele ja tuttu, mingi unekese sain seal ikka "nauditud"
salonikis paari minutiga kohver kätte ja välja...ennäe üllatust, ema pole kuskil! järsku tuleb sõnum "kus sa oled?", ilmselgelt tahtsin vastu saata et nüüd on jamasti, maandusin ateenas, mis edasi saab? aga õues kaks sammu teinud, nägin ma teda juba ette sõitmas, ilmselt oli vale ukse juures. kell oli ju ka ligi 3 öösel. niisiis mahlad ja veed ostetud, 2 tunnine autosõit võis alata...või noh, minu jaoks siis suht uinumine pärast salonikist väljumist. kell 5 maandusime ema juures, suht jälle magama!
eilsest...noo väga pole midagi rääkida, ema läks trenni andma, mina tegin luugid lõplikult lahti pool 2 päeval, õhtul käisime korra kaubanduskeskuses ja kesklinnas jalutamas, hiljem kodus toit ja lebo, väike trenn ja tuttu.
täna hommikul siis 6.45 äratus, asju polnd vaja pakkida, midagi pole ju veel kasutanudki. hommikuhelbed piimaga kurgust alla ja autosse, 60km sõitu Volos'i linna, kust meie veesõiduk startis kell 9.
hommikune ilm oli katastrofaalne ühe puhkusereisi jaoks. ma juba arvasin, et koju jõudes olen valgem kui sealt lahkudes (eestimaad siis mõtlesin). kohale jõudes ei olnud ka ikka veel kiita, kuigi ka pilvisena on see saar ämmeizing! tõsiselt, siia saab charterlennuga ka tulla. soovitan. öömaja on meil taaskord sama, mis '06 reisi ajal ja ema on vahepeal korduvalt siin peatunud oma ema ja venna perega. kel kunagi huvi, küsige.
igatahes, ega siin muud väga teinud veel olegi, kui pilte bassu äärest ja siit apartmenti lähistelt, netis istunud ja merevaadet nautinud. puhkus ju!
ärge mingeid kultuuri- ja ajaloo ülevaateid siit oodake, esiteks sai eelmine kord siin saarel peatudes nö ring peale tehtud ja siin väga polegi midagi erilist, ongi siuke hea koht riläksida ja pead puhastada. lebotada verandal diivanil, jalad taeva poole, vaade merele, soe briiz puhumas, owl city mängib taustaks ja klaasike veini keelt kastmas! aitäh teile!
hetk enne randumist
vaade meie apartmenti eest linnale
vaade apartmentile
vaade aknast, ei paha hommikuseks äratuseks, või mis?
vaade suurele toale...ehk minu magamisasemele
ilusate ilmadega ilmselt põhikoht, paremad vaated hiljem
teate, viimane kuu aega kodumaal kiskus juba täitsa hullumeelseks, lähedasemad isikud teavad, kui segi oli mu pea ja halvatud mälu, nii palju oli asju peas ja tegemisi ja toimetamisi
aga nüüd...seda rahu ja lõõgastust mis ma nüüd siin tunda saan....seda ei anna sõnadesse panna. naudin ritsikate sirtsumist, nende kitsede kellade kõlinat seal allpool mäenõlval, kes aina järavad neid põõsaid kahe suupoolega, seda kerget tuuleiili, mis siin mäeotsas mõnusalt liidleb, seda vaikselt arvutist kostuvat Owl City pleilisti, mis nii mõnusa suvise ja rahustava meloodiaga, seda uskumatut vaadet linnale ja merele, seda aina tõusvat temperatuuri ja ...... seda kohta üleüldse.
see on minu paradiis!
kindlasti on veel kaunemaidki ja rahulikumaid kohti...jah, ma olen neid näinud pildi pealt, aga sinna jõudmiseks läheb veel kõvasti aega, kui üldse kunagi jõuan.
sadamas võttis naerulsui meid vastu selle ööbimiskoha perenaine, kellega tutvusime '06 suvel siin peatudes ja kellega ema nüüd tihedamalt lävib.
ta tervitas ja mainis, kuidas ma olen eelmise korraga võrreldes mehisemaks kasvanud.
ma ütlesin talle lihtsalt "i told you i'll come back!"
sellega oli kõik öeldud!
ma loodan, et liiga kadedaks ei teinud. muide, just lendas üks suur charterlend minema, täna juba kolmas vist. uurige välja ja lennake siia, siin hooaeg alles algab!
leff-leff, kallikesed!
PS. selle loo pidin ka siia lisama, praegune minu suvelugu, puhkusel seni enim kordunud pala
No comments:
Post a Comment