A week of fun and relaxation..

Ayo, people! Kahetsusväärselt jäi Tartus postitamine poolikuks, kuid kõiges saab "süüdistada" ainult kvaliteetõhtuid meeldivas seltskonnas või rahuliku tegevuse rüppes. Lisaks siis juba eelmises postituses mainitud reedeõhtusele rämpstoidu einestamisele PJ'ga võtsime reede õhtul pärast minu väga pikka päeva iluvõimlemise rüppes aja maha ja läksime kõigepealt TsinkPlekkPange (õigekirja suhtes pead ei anna, aga pole just tähtsaim inf) piljardit mängima, sai põgusalt mekitud tartus valmistatavat vedelat leiba ning kõrvale uus maitseelamus - "küüslauguleivad valge leivaga" ettekandja sõnade järgi. Sealt põksusime edasi raekoja platsi Saku ametlikku pubisse Sõprade Juures, kus sai rahulikult aega veedetud, mõningaid teemasid läbi arutatud ja paar kannugi tõstetud. Pakkumine 2=3 + küüslauguleivad 70krooniga on ikka päris mõnus, teinekordki! Laupäeva hommik möödus väikese linnatuuriga Andro seltsis, autopesu ja lõuna, siis tagasi A. Le Coqi halli ilusat võimlemist jälgima. Taaskord oli kohal üks tõmbenumber ning paljud samad näod, kes isegi mulle juba kahe eelneva aastaga üsna tuttavaks saanud. Naljakas, et koridorides enamus vene rahvusest treenereid teavad täpselt, kes ma olen, loomulikult tänu emale. Isegi hotelli liftis jagus kõneainet selle üle, kui sarnased me emaga nägupidi oleme. Muidugi, nagu iga aasta, leidub saalis piisavalt tuttavaid neide, kellega aega veeta ja juttu ajada, kes mulle aina täpsemaid reegleid ja nippe selgitavad. Fun, sest tegelikult tuleb tunnistada, mulle meeldib iluvõimlemist jälgida, saan juba isegi aru, kui oli kehvasti sooritatud kava või kui on raskemad elemendid. Ja muidugi, ei puudunud ka sel aastal võistluselt keegi, kelle etteastet tahtsin näha, keegi silmarõõmuke...aga see jääb minu teada. Sellise saalitäie juures võib öelda, et "võta üks ja viska teist", sest ilust seal puudu ei jää. Seepärast ongi see veebruari nädalalõpp juba eluliselt tähtis osa aastast, sest siis ma näen oma ema, näen sõbrannasid kellega nii tihti ei puutu kokku ja saan ka tartu felladega tiba aega veeta.
Pühapäeva hommikul sõitsime siis ema, ta kahe hoolealuse ja kohtunikuga pealinna ning lahku mindud. Toredad paar päeva oli, suvel on oodata aga pikemat ajaveetmist emaga, seekord siis tema "kodumaal" - KREEKAS! Yes sir, täiesti kindel plaan on see suvi sinna minna, midagi väga suurt peab juhtuma et ma sinna ei saa minna.
Nii, aga sellega sai siis järjekordne iga-aastane Tartu trip ühele poole ja tänu Phili algatusele võtsime ette kohe järgmise väljasõidu - Valgehobusemäele. Vaatamata täielikult paranemata hüppeliigesele sai üks mõnus paar tundi hüpates veedetud. Sellest tuli ka kohe mõte, et miks mitte vabariigi aastapäeval Lätti minna, Žagarkalns on Philile tuttav juba, mulle veel avastamata maa, aga plaan võeti vastu ja viidi ellu. Eilne, teisipäev sai siis taaskord mäel veedetud. Kogu pisikesel alal asuv keskus on tegelikult palju rikkalikum ja võib julgelt väita, et suurem kui meie Kuutsemäe ja Munakas kokku, park oli väga tasemel. 4 tunniga sai end nii tühjaks sõidetud, et hiljem oli meil Philiga mõlemal autosõit väga raske, piiril tegime siis vahetuse ja võtsin kojusõidu enda kanda. Aga järjekordne õnnestunud trip, seltskond oli mõnus, koht oli perfi ja ilm oli veel parem. Kogu sõidupäevale pani tegelikult super punkti Stefanist võetud pizzad, mis vaigistas igasuguse nurina kõhus.

Aga tegelikult tuleb nüüd äkkpidurdus ja unne sukeldumine, venis see kirjutamine ja uneaeg on ammu käes. Täiendust tuleb kindlasti õige pea, praegu lihtsalt ei jaksa, aga emotsioone on piisavalt.

Sleep well, s.
I know your reading this before sleeping. ;)
anthony

Rusko - Cockney Thug