twisted fiction, sick addiction, well gather round childre, zip it, listen!

just nende sõnade saatel algavad mu päevad linnas, mõnikord satuvad need ka töölemineku algatuseks ning tihtipeale ka õhtuse enne-und-chillin-netis sessiooni jooksul kõlavad korduvalt!

nagu täna õhtul, kui vähemalt üle nädala esimest korda oma kallis koduses ja mis peamine - suures voodis pikutan.

eks asjatundjad juba mõikasid, millega tegu on. ilmselgelt hetke kuumima albumi avaloo introjutustuse viimaste sõnadega. kõnealune pala kuulub albumile, mis on viimase paari päevaga ilmselt 10-15 tiiru mu pleieris ja rüperaalis peale teinud. oma lemmikud on juba välja kujunenud aga üldjoontes absoluutne killerteos! pärast tema debüütalbumit polnud enam midagi nii kirgast ilmunud, kõik olid sellised lahjad puljongid pärast esimest rammusat suppi! esialgu toon välja lood "dark fantasy", "gorgeous (ft. kid cudi & raekwon)", "monster (ft. jay-z, rick ross & nicki minaj)", "blame game (ft. john legend)" ja "lost in the world"! aga tegelt on suht patt välja tuua lugusid albumilt, mis on sedavõrd rikkalik ja värvikirev nagu ta üle-eelmise albumi "graduation" ümbriskaaned! siiski, need lood on ilmselt pundi peale kolmekohalise arvu mängukordi saanud.

ja muidugi kogu supi kõige kirkam osa - albumi nimi - on tabav nagu gert kullamäe kolmene.

my beautiful dark twisted fantasy....meil igaühel on vähemalt üks selline. ei ole, ütled sa? tead, endale pole ilus valetada. ole nüüd aus, keegi ei saa teada ju, keegi ei kuule sind praegu, sa ju räägid endaga. tunnista, kui nüüd korraks mõtled, siis sul on see olemas.

anyways, soovitan igal vähegi kvaliteetset toodangut hindaval muusikahuvilisel see album läbi kuulata ja hea meelega võtan vastu teie kommentaare selle postituse kommentaarides! minu viimased päevad on see album igatahes kenasti ära täitnud ja supermõnusa tuju andnud igaks hetkeks. võibolla on mu rahulolu veel eriti suur just selle pärast, et vahepeal kadus mul usk kanye'sse, et ta ei suudagi oma banger avateost enam üle trumbata ja millegi uue jahmatavaga lagedale tulla. aga näed, raisk, hakkama sai! ja mul on hea meel!

kui ma mtv ema toimumisõhtul live streami peale lülitasin, siis nägin täpselt toimunud ürituse lõppu ja õhtut lõpetavaks etteasteks oli just yeezy "runaway" koos pusha t'ga! ma pean siiani tõdema, et see live esitus oli kordades parem kui albumiversioon, aga ega viimane on ka kuulatav ja hea teine. aga pärast seda esinemist ma hakkasin kogu uue albumi riliissi ootama, uurisin juba teisigi netiavarustesse lekkinud palasid otsima, pettuma ei pidanud.

aga eks te siis kuulake, kes seda veel teinud pole ja andke mulle ka teada, mis arvate. eks maitsed on erinevad ja ega ma polegi kunagi arvanud, et mu muusikamaitse on normaalne või et teie maitsed minu omaga ühtima peaks. mul on suht pohhh....lamoos sellest, mida te kuulate igapäevaselt, aga ma lihtsalt üritan nendele vähestelegi, kes minuga sarnast muusikamaitset jagavad, tutvustada uut killerkraami, mis just värskelt ahjust välja võetud!

praeguseks minu poolt kõik, monster ja blame game viimast korda peale!

uni ootab, magus uni, oma kodu uni! see parim! oma voodis!

homme äkki jõuan kribama ka veidi linnaelust taaskord, nädalavahetusel sai ju mingit sorti soolaleivakas ja viimaste aastate kõigekõigem klubipidu maha peetud!

bängimiseni!

yessir!

midagi lõpetuseks kuulamiseks ka teile!

http://anthonyenden.tumblr.com/post/1730197321/sasquatch-godzilla-king-kong-lochness-goblin

livin' on my own!

jep-jep, nii on! lõpuks olen kodust välja kolinud, ilmselt siiski mõneks ajaks, eks näis, kaua kestab, aga finally elan ma esimest korda oma elus kodust ja vanematest eemal!

alustuseks tuleb tõdeda, et väga heal ajal see ei juhtunud ehk siis pean silmas väikevennast eemalolekut. mulle ei meeldi see...samas seda mõnusam on tunne kui koju lähed ja esikuukse avab väikemees, kes vaevu, kuid siiski juba mõnda aega ukselingini ulatab. suu kõrvuni naerul ja silmad kissis tammub jalalt jalale nagu teeks kossutrennis kaitseasendi harjutust ning hüüab "ennnaaaa!"

ma ei oleks ealeski uskunud, et see nii hea tunne on. juhtus see siis neljapäeval pärast saku jõusaali külastust. sai siis kodu külastatud pärast paari ööd linnas. ka teiste pereliikmete poolt soe vastuvõtt ja mõningane pärimine linnaelu kohta.

soojale vastuvõtule järgnes tugev sööming ja Riksuga tavapärane autokalendri lappamine ja asjade pakkimine minu toas. praegu algusaegadel on pidevalt midagi kodust vaja linna tuua.

okei, kodukülastusest küllalt. linnaelust veidi. tavapärane hommik algab 8.15, halvemal juhul 8.00, sest toakaaslase kurgiste andrese äratuskell heliseb tavaliselt siis, aga ta ise seda ei kuule. ehk põhimõtteliselt olen mina antsu äratuskell. järgneb hommikusöök/kohv köögis läpaka ja hommikuste ergutusbiitide saatel, asjad valmis mis vaja, pleier pähe ja labajalakesed vabaka poole, et sarvilise bussiga tööle sõita. neljapäeval oli luksus, andres ärkas ise oma kella peale, läks kooli ja mul oli vaba päev, tuimalt 12ni und. vaba päeva sisustasid korralik toitumine, xbox, netiavarused ja siis juba jõusaal-kodu trip, pärast seda juba kinos "Unstoppable". õhtul jälle kodune chillout, call of duty pelamine xboxil ja unele.

tagasi tööpäeva juurde ja üleüldse uuest tööst. jah, extreme ajad said läbi, aasta ja paar nädalat peale sai seal leiba lauale teenitud. meenutan üsna heas noodis neid aegu, seltskond oli vägagi kirju, aga 95% positiivsed tegelased. huumorit, kogemusi ja uusi teadmisi tuli küllaga. ausalt öeldes päris kahju oli oma vahetuse rahvas maha jätta. aga elu peidab endas igasugu käike ja muudatusi. hetkel oli see muutus vajalik.

igatahes, uus töökoht, A&T Sport mustamäe teel. seltskond on väga kirju, endisi ja praegusi tipp/harrastussportlasi terve seltskond täis, suusakoondise määrdemees jne. õhkkond on vabamate killast, samas kui tööd tehakse, siis tehakse ära ja hiljem jätkub huumor uutel tuuridel. praegu on üsnagi vaikne aeg, me kutsume seda "vaikus enne sõda", sest suure lume langedes läheb tõsiseks sõjaks. lisaks lumelaua nurgale võtsin endale eesmärgiks teist vaikset nurka ehk hokinurka unepealt tunda ja rääkida osata. kummaski neist suurt möllu oodata pole, aga valmis tuleb olla, lumelaua nurgas oleme ühe teise uue tegelasega kaks asjatundjat. veel olen ma algkursuse lumelaua ja mäesuuskade määrimisel ja kantide teritamisel saanud, selleks on meie ettevõttes masinad, nii et midagi rasket ei ole. päästan sellega murdmaasuuskade hooldustiimil palju väärtuslikku aega.

tööpäev kestab nädala sees 10-19ni, laupäeval 16ni ja pühapäeval on üldse pood kinni. selliste tööpäevadega jõuab järjest palju rohkem päevi tööl olla, see kaks tundi lühem tööpäev päästab ikka sitaks. võibolla on mul alles uue koha eufooria peal, aga mul on hea eelaimdus, et see asia toimib kenasti.

üleüldse linnas elamine on praegu end väga õigustanud. kui saan ID kaardi ka tehtud, enne seda nimekorrigeerimise teema ka korda aetud, läheb ühistranspordiga sõitmine ka veelgi soodsamaks. muidugi selleks tuleb mul end invaliidi 3 aadressile sisse kirjutada, mis ei tohiks väga probleem olla. ants juba endal tegi seda. trenn on 10 min kõnnaku kaugusel, samast kohast läheb ka troll tööle. siiani olen toidu ostnud solarisest, -5% kliendikas aitab kenasti. ilmselt tulevikus suuremad ostud teeme andresega järve selverist.

aga mis siis praegu veel jutustada. külalised tulid, järgmine kord lisan mõned pildid ka!

ps. tsekkige mu tumblr'i saiti, sinna ilmuvad paar videot Rahzel'i live'st lähiajal!

piiish!

mul on uskumatud võimed!

ja sama uskumatu on see, et need peamised "uskumatud võimed", mis mulle looduse poolt on kaasa antud, ei ole absoluutselt head võimed.

esimene võime on end pidevalt vigastada. randmed-hüppeliigesed on nagu püsikliendid juba, mujale kõikjale tuleb pidevalt kolkse ja litakaid, nina-hambad on ka saanud uutena kliendistaatuse.

ammu juba seda nalja iseendale tehtud, et varsti alustan elulooraamatu kirjutamist, pealkirjaks panen jalgpallist ainest saanuna "pool elu vigastatud".

tordile panen praegu ise kirsid-maasikad-mustikad otsa, sel nädalal ilmselt saab lõpuks teoks ka linna kolimine ja seda üsna sobivasse kohta - invaliidi tänavale!

äkki see peletab lõpuks selle ebaõnne haldja õlalt minema.

aga teine võime...ma nüüd väga ei usu et paljudel seda esineb, samas ei tea ka, mul igatahes tuleb seda ikka üsna tihti ette. ma suudan alati hästi palju asju ühele lühikesele perioodile kokku kuhjata. okei, üldjuhul kuidagi läbi ussim....tähendab kuidagi loksub kõik alati paika ja jonksu, mõni asi vb natuke kehvasti, aga ikkagi saab nagu ilma suuremate "haavadeta" üle elatud.

praegu, oma sünnipäevanädalal...mul on hirm! nagu fo'real, sel korral on juba kraadi võrra kangemad teemad...

mul on viimasel ajal palju peas paika loksunud. mitte, et seda varem poleks juhtunud, selle aastaga olen ma palju muutunud ja täiskasvanumaks saanud, mulle endale vähemalt tundub. ma hoian palju tagasi, palju hoian endasse, samas kõike ei suuda endasse hoida...ei tohi ka, plahvatada võib. aga ma pean ütlema. ma olen maailmaasjadest palju paremini hakanud aru saama ja seda väga palju tänu sellele, et räägitakse otse ja ausalt. ei varjata. ei keerutata. kõik tuleb julgelt, otse ja selgelt ära rääkida, muud moodi ei saagi.

aitäh, mu kallid vanemad, kes te mul olete vägisi seda mõistust üritanud nihutada veel rohkem omale kohale. i admit, i've made some shitty mistakes in my life, but now it's time for redemption!

ma tihtipeale kardan, et ma olen liiga otsekohene, liiga pealetükkiv, liiga ahistav. kui midagi on valesti, ma tahan kohe teada, mis ja miks. mul hakkab kohe sees keerama, kui midagi on valesti ja enne rahu ei saa, kui kõik korras on. aga ma ei saa midagi sinna teha, see olen mina. jah, võibolla ma olen perfektsionist ja tahan elada ideaalses keskkonnas, kus kõik on koguaeg valgel paberil laua peal punasega kirjas, ainult loe ja tee, paranda ja kõik on korras.

valusad on need hetked, kui ma saan aru, et see asi on hullem kui ma arvasin. et see lõngakera ei olegi lihtsalt sõlmes nagu saapapaelad, mida kisud ühest otsast ja ongi korras.

....

ma kujutan ette, et kui ma selle nädala nüüd elan üle nii, et esmaspäeval, 15. novembril ma mõtlen tagasi neile seitsmele päevale, vaatan naeratades Invaliidi 3 korteris lakke ja saan öelda "raisk, kõik saigi tehtud ja korda"...

...vot see on hetk....ühe õlle jaoks!

aga siiski, praegu on alles 1:44 teisipäeva varahommikul ja kõik on alles ees...

viimane tööpäev extremes, välk vs altius mäng, uue töökoha külastus, saku vs rentica mäng, sünnipäev, teises uues töökohas esimene tööpäev, sünnipäevapidu, peavalu ja kolimine!

FAKING HELL, kui palju asju! ja kui päris aus olla, siis see pole veel päris kõik!

mu viimane uitmõte siia lõpetuseks...

ma olen ikka päris mitu korda avastanud end mõtlemast sel teemal ja praegugi oli üks selline hetk, kus keegi mu peas asuvas ülemkogus tõstatas küsimuse "kas ma olen karjaloom või üksik rändhunt?"

ja kindlasti nüüd mõni, kes siia mingi ringiuitamise tõttu satub, arvab et ma olen jube diip ja kunstiinimene ja ego jne... ära muretse, sa pole esimene kes niimoodi mõtleb ja tänu sellele on mul selliste jaoks oma ütlus.

FUCK OFF ja mine tegele oma asjadega kui ei meeldi!

nüüd ütlen teile teistele pudulojustele Thank you, nagu seda tegi mu tänase õhtu parim sõber John Mayer, ja lähen otsin padja alt varudest kübekese und.

japh, gravitatsioon on just see asi, mis mulle praegu kõige rohkem mõju avaldab....oma iseäranis huvitaval moel

ps. ilmselt tulevikus, kui ma oma viimaseid pikemaid üllitisi taaskord loen, ei suuda ma uskuda, et need valmisid kainena. seepärast ma nüüd ütlengi, et usu ikka, sa vana kõbi! ;)

ja seda ka, et õhtu põhilugu ei olnud gravity...veel "hullem" oli hoopis!

"Worst Comes To Worst" Dilated Peoples

träkk, mis meenutab aegu, kui kaks seni kestvat parimat sõprust alguse said!

janiga meenutasime vanu aegu ja tema öeldu sõprussidemete kohta langeb täpselt lüürikaga kokku!

"Uh, I got them back, at the end of the day

We could go our seperate ways but the songs remains, it won’t change"

it's the best!

järjeüleskorjamine

ma ei viitsi pikalt vabandada, et ma pole siia kirjutanud! paar korda on nagu tuhin tulnud, aga peamiselt töölt koju tulles vaatan põhikohad üle, uudised/suhtlusportaalid (tegelt üks ainus), mõned vestlused msn's ja unne niivõrd-kuivõrd normaalsel ajal tööinimese kohta.

täna hommikul tekkis mõte ja päeva jooksul aina juurdus, et võtan õhtul prismast paar tuborgi üle väga pika aja, jõuan kenasti koju ja teen rahuliku õhtu kodus oma mõtetega. ja ma suutsin seda, mitte ei allunud provokatsioonidele ja ei läinud linna peole (kuigi natukene halb on ka, oleks tahtnud ikkagi sõbrantsi sünnale minna kui juba kutsutud ja puha). aga ohverdusi tuleb tuua, eriti kui tööpäev järgnemas ja väsimus kallal.

igatahes jõudsin koju, käisin pesus, sättisin oma toas sisse ja avasin õlle...jaaa osaliselt on õhtu läinud nii nagu ette kujutasin.

osa selle õhtu meeleolust lõi juba rongiga hommikul tööle sõites pleilisti valik ehk tänaseks "artist of the day"-ks osutus Kid Cudi....taaskord! Cudder kunagi rääkis oma loo "day n nite" nö taustaloost ehk millest täpsemalt see räägib...ja sealt kinnistus mul üks mõte - kui ma tahan mingi kindla asjaga tegeleda õhtul oma toas, olgu see siis kavand, kirjutamine, lugemine või lihtsalt mõtlemine, siis ma pean panema laualambi põlema, suured tuled ära kustutama ja siis tekib nagu omamoodi mull. sa näed ainult seda ovaalset ala, kus asjad on valgustatud, muu kõik on omadega pime. nii on lihtsam keskenduda, välised segajad kaovad.

sellega meenub mul üks streetball show, aastaks oli 2008, kui seb bbl all-staril saku suurhallis sai väike ülesastumine leedukatega tehtud. siis oli sama efekt, ainult välja oli valgustatud, ülejäänd saal oli pime ja nii ei tekkinud mingit pinget, värinat ja keskendusid ainult show'le, nagu olekski tühjas saalis mänginud!

tegelt, ma ei jõudnudki otseselt nende paari asjani, millega oma "mullikeses" täna tegeleda tahtsin, aga vähemalt sain selle jama siia maha laetud ja ühe sammugi tehtud ehk üle pika aja mõtted siia maha laetud.

tegelt, mul on viimasel ajal vist see mure, et ma mõtlen liiga palju ja käin liiga vähe neid siia maha laadimas. nii nad kuhjuvad ja pika peale krutib ära, ülemõtlemine etc. mõnikord pean võitlema ikka pikalt, et ei laoks mõnda mõtet tuimalt letti, mõni selline võib päris drastilisi muutusi ja jamasid korda saata. tänagi olin ühe sellise sõnavõtu äärel, sest see mure painab mind juba pikalt. võibolla ma olengi paranoiline ja ülemõtleja, võibolla olen ma lihtsalt endale võõras olukorras või harjumatul positsioonil. aga samas, me elame ainult ühe korra, nii et ma ei stressa ja lähen eluga edasi. keep your head up!

a samas, ega praegu ei stressagi väga rohkem kui see finantspool kisub kitsaks. õnneks pole novembrini palju ja siis läheb asi lahedamaks, seni säästuperiood ja tööl 10 kroonine lõuna, kärab küll vahelduseks.

tegelt on see rahaseis üheks suurimaks tujurikkujaks ja ajab ikka kassima küll, kui pidevalt pead mõtlema, kuidas järgmise palgapäevani ära elada, kui on veel eluks vajalikke asju nagu talvejopet või midagi sellist vaja. tuleb ennast süüdistada, oleks ülikooliga korralikult ühele poole saanud, poleks probleeme. a ma võin kogu oma praeguse maise varanduse vahele panna, et kui keegi keerab tagasi aega ja laseks asjadel teisiti minna, siis ma ikkagi ei lõpetaks seda ärindust, ebareaalne porr oli ikka. ja mida see paber ikka nii väga võibolla aitaks, nagu näha siis saavad siin mõned härrad oma esimese palgana juba paar tuhhi rohkem kui mina oma 11ndal kuul. kõik oleneb kohast ja ametist ja muudest vähemtähtsamatest, aga siiski määravatest faktoritest.

pole hullu, uuest kuust uus vanus, uued töökohad ja uus elu (osaliselt vähemalt), vähemalt ise võtan seda kui üht suurt restarti...või siis vähemalt refreshi!

ma olen nüüd päris mitu tundi siin istunud, veidikene oma mõistust pehmendanud ja seda üle mõningase aja ikka. aeg kokkuvõtteks.

esiteks, ma mõtlen liiga palju. selles osas saab üsna tugeva ühise joone tõmmata ted mosby'ga HIMYM'st. ja kusjuures ma leian sarnaseid jooni tõesti. brrr....päris creepy kõrvaltvaadates. samas isegi hea, et seda suudan endale tunnistada. liigume edasi

tänane õhtu ei kujunenud päris selline välja, nagu ma esialgu planeerisin või ette kujutasin, tegelt sellist asja ei saagi ette planeerida. üritust või päevakava saab ette planeerida, pulmasid saab ette planeerida, sünnipäeva ja matuseid ka, sellist õhtut mitte. nii et, lükkame homsesse need tänase õhtu mõtted. ergutusjoogid on ka homme olemas, sponsoreeritud saku õlletehase poolt. jätkame

ma kindlasti ei ole mingi kunstikäega noormees, tegelt puudub mul joonistusoskus totaalselt, aga ma loodan, et eesolev tattookavand ja peas ja silme-ees kujutatud üksteinekavand on piisavad, et tuua välja mingigi kunstiterakene minust. meeleolu on ju loodud küll piisav - low light, kid cudi, keelekaste ehk mõtteturgutaja, lendav mõttemaailm....isegi habe on ajamata jäänud, faking poolmetslane kergelt, aga ausalt öeldes saab iga lugeja ise ka aru, et praegusel hetkel on mul suht pohhh...hhlamoos sellest, milline mu facialhair välja näeb! kaido seil sai mu ilusast ninast nagunii jagu, modellinduse debüüt sai tehtud, milleks seda nägu enam vaja! kõik vajalik tehtud juba!

heh, naljakas....mõni raudselt võtab eelnevalt öeldut nagu ma oleks praeug üli deprekas ja kassiks ja kõigest ülipoohhui ja ootaks et keegi tuleks lohutama. aga vot see on ka üks asi, mida ma olen aastaid juba selle netisuhtlemise ja üleüldse tänapäeva kirjutiste viga (blogid, msn), et kunagi ei saa aru, mis meeleolus kirjutaja tegelt on, kas ta tegi nalja või lihtsalt sa ei meeldi talle sel hetkel, kas ta on tõesti väsinud ja ei viitsi kirjutada või ei ole tal sulle midagi öelda, kas üleüldse miski tema kirjutatu on tõeline või peitub msn-emotsiooni ikoonide taga hoopis vastupidine nägu. see on nii idiootselt häiriv ja mõnikord närvesööv, kui mõtled, mida ta nüüd tegelikult mõtles.

sellepärast ma eelistangi face-to-face suhtlust ja pigem lähen kasvõi -15 kraadiga välja, et mingil tähtsal vestlusel vestluskaaslaselt ka vahetut emotsiooni saada, nii tundub asi real!

ma vaatan oma kirjutuslaual ühte pilti. ilus pilt on. pildil on kujutatud inimese nimi all. mustvalgelt pildil värviliselt. teisel pool on ka pilt. värviline. võikski vaatama jääda.

see pildil kujutatud isik on mind viimase umbes aastaga muutnud väga räigelt. ise ma ütleks, et ma olen muutunud ikka väga palju paari aasta tagusest. just nagu vabaduse väljak. jah, ma mõnikord ei tööta ka nii nagu peaks - täpselt nagu vabaduse rist! ainus vahe on see et mind ei ole tšehhid valmis klopsinud. see selleks

ma tänan sind, et sa minuga oled ja kannatad mind ikka veel.

ehk on meie ilusamad ja lihtsamad päevad veel ees, kus ei pea mitu päeva ootama, et üksteist näha ja selleks ka leida alati mingit põhjust.

ja aitäh sõpradele, kes on olemas. viimastel aegadel on jälle terad sõkaldest eraldunud, tõelised sõbrad esile kerkinud. ma loodan, et need isikud ise ka teavad seda, kui tähtsad nad on.

ma mõtlesin veel korra (pange tähele, jälle mõtlesin), mida lõpetuseks öelda...

tahaks teile lubada, et peatselt jälle kirjutan mingit pläusti teile õhtuseks õlle kõrvale lugemiseks või hommikuseks äratuskohvijasaiakese kõrvale lugemiseks. aga ma ei saa ju seda lubada. sest mulle ei meeldi inimesi üle lasta. pettumust valmistada. lubada ja siis mitte täita. it sucks! hard time!

seega kirjutan siis kui kirjutan!

piish!

~

kicks for 2010-11 season

üle mitme aasta on loodetavasti terveks hooajaks kaks paari usaldusväärseid susse saalis lendamiseks olemas, lühike ülevaade ja arvamus esimeste kasutuskordade põhjal

Nike Lebron Zoom Soldier 3

ketsid, mida ma juba aasta tagasi jahtisin, taasavastasin need kreekas emal külas olles ja oh üllatust, läbi akna nägin neid laupäeva õhtul, kui poed olid juba kinni ja pühapäeval nemad ju tööd ei tee. seega oli ema kohe vabalt nõus esimesel vabal võimalusel tulema nende kohta taustauuringut tegema. nagu hiljem välja tuli, õige suurus ja soodushind olemas.

papud said ühe kreeklasega lennujaama saadetud, kohe esimesel päeval oli vaja neid kangru platsile testima minna. esimese hooga kartsin, et kannaosas seespool miski hõõrub, aga selle vea sain kiirelt eemaldatud ja edasi on kets olnud enam kui väga hea! kahe pealmise strapiga saab lisaks paeladele veel regullida ketsi ümber jala, seest on kets pehme, parajalt ümber jala, piisavalt kõrge, mis on viimastel aastatel saanud mulle tähtsaks arvestades hüppeliigese pidevat kehva "käekäiku". nii et ainult positiivseid sõnu jätkub, kel vähegi võimalik, soetage, väärt jalavari!

PS. paaril tiimikaaslasel olid juba eelmine hooaeg samad (erinevad värvid) ja taanis nägin mitmel neid tänavakossu turnal jalas! tundub, et ollakse rahul!

Nike Hyperfuse

jalats, mille esmamulje kohta....korvpallurid ehk saavad aru, mis tähendab esimene trenn uute sussidega - kerge piin, veri kinni, jäik kets jne. nendega oli ainus asi loetletutest teine, kolm korda jäi parema jala suure varba verevarustus nigelaks, aga see oli pisike asi, sest 1,5h trenni lõpuks oli hyperfuse nagu kuu aega mängitud, nii mugavalt jalas. pärast seda pole ma ausalt öeldes lebrone veel jalga saanudki, lihtsalt nii head ja mugavad on need. kõrge äär, seest mugav, miski ei hõõru, ei suru (va. üks trenn kui nina juurest üks koht tibakene paindus valesti), hyperkerge ja muud ülivõrdes kiidusõnad. seni ülivõimsalt parim kets mis eales kossu mängides jalavarjudeks olnud. hind ei ole ka liiga krõbe, seega kõik pallurid, kes uut sussi otsivad - SOETAGE HYPERFUSE!!!!

enough said, nendega plaanin hooaja lõpuni pallida! kahe paariga peaks nad kauem vastu ka pidama ja mitte eelmiste hooaegade eeskujul kiirelt lagunema - ei tahaks enam as jalajälg kontorit nii tihti külastada ja ketside lagunemist kurta.

let's ball!

GAM3 Finals '10 in photos

otsustasin, et kuna siia on nii sitt üksteise alla 254 pilti laduda ja alati lähevad nad vales järjekorras, siis on mul nüüdsest olemas piltide, videote ja biitide jaoks eraldi koht tumblr's!

anthonyenden.tumblr.com

väikene pildiülevaade reisist nii meie kolme kui ka korraldajate kaamerasilmade läbi...

...ja esimesed postitused juba laevad üles!

take your time...pilte tuleb üsna mõnusalt!

let's have a toast for the....

pange see lugu omale taustale, kui loete seda, mul mängib igatahes kirjutades
tõsine kirss oli selle awardsi lõpus olnud, hetkel meeldivaim pala mu pleilistis

Runaway (Live) Get new music videos and MTV show videos on MTV.TV. www.mtv.tv More from 2010 MTV Video Music Awards Watch 2010 VMAs - FULL SHOW VIDEO videos Watch New Music Videos | Music News
Embed

niisiis, mis selle pika pausi ajal toimunud...

ahjaa, taanis jäi turniirieelsel õhtul pooleli

turniiripäev algas siis üsna vara, äratus oli seal enne 8t, korralik hommikusöök, kott kokku, vorm selga, soojalt riidesse ja peaväljakule "regama" ehk mingit mõttetut taanikeelset kava kätte saama. sel aastal ei antud isegi särke tiimidele.

raekoja platsil saime preilide tiimiga kokku, et koos liikuda israelsplads'le, kus alagrupimängud toimuma said. meeleolu ülev ja ootusärevus suur

platsile jõudes nägime vastaseid, vb lõi see natukene meid paigast, et vastased pikkuselt ja suuruselt üle olid. panime kohe mängujoonise paika, et aktiivse kaitse ja kiirusega tuleb üle olla neist. olgu ette rutates öeldud, et suurt tulu see ei toonud

esimene mäng Kool Jack Entertainment from Denmark'ga, kus juttude järgi olid osad taani meistriliiga mehed. pole hullu, aga 3 tükki neist olid amerikaanod ka veel, 2 pikka hea viske ja post-muuvsidega + 1 kuradi väle tagamees (mustad mehed nagu ikka), lisaks tagaliinis üks valge shooter ka veel. killisid meid suht karmilt, pole midagi öelda. pikkuses jäime alla, lohakust ja kiirustamist ka sekka.

mis siis ikka, pärast esimest kaotust oli veel lootust edasi saada, selleks tuli teises mängus tuul alla teha Baltic Power'le, kus enamus olid leedukad, üks must, vist kohalik taani käli, üks poolakas, kellega õhtusel aftekal juttu puhudes tuli välja, et on juba 18 aastat taanis elanud.

niisiis, teine mäng, baltic poweri vastu, ei midagi lihtsat tulekul, väikene pregame sõnavõtt mikrisse väljaku hosti küsimustele vastates ja mäng käima. vastas taaskord veidi kõigist suuremad ja tugevama ehitusega mehepojad. võitlus oli armutu, aga mis siin ikka pikalt, tappa saime. mott maas, tuju nullis, eriti minul pettumus suur, kuna ootused olid kindlasti kõrgemal, kahe mängu pärast ma küll sinna sõita ei tahtnud, aga mis teha, korralik õppetund saadud.

mis siis edasi, elasime neidudele kaasa, ergutasime, filmisime, nautisime ilusat ilma, head muusikat, fiiling püsis siiski pärast mõningast mõtlemist kõrgel.

alagrupimängude järel suund tagasi peaväljakule, tee peal ühispilt.

peaväljakul oli taaskord käimas 7-2 smoke break dance battle, mida seekord veidi ligemalt ja pikemalt jälgides tuli tunnistada, mis hullude meestega oli tegu. kohal olid mehed taanist, rootsist, prantsusmaalt, ugandast jne. võit läsk prantsusmaale, suht teenitult minu asjatundmatu pilgu läbi, kuid siiski...

läksime siis erikuga teistele kuttidele hostelisse järgi, pesu, söök ja tagasi väljakule, dongivõistluseks asjad kaasa ja tüdrukutele kaasa elama. finaalis läksid nad uuesti vastamisi kohaliku schemeteam'ga, kes vähemalt 08-09 aastatel panid turna ja auhinnapoti kotti.

seekord neil nii hästi ei läinud, meie neiud võtsid pärast tulist võistlust oma, emotsioonid olid vägagi ülevad, tüdrukute väitel elu suurim võit seni. auhinnad sellele väärilised - 15 000 DKK tšekk ja kotitäis nänni + kast sprite pes nase. võimas!

järele jäi vaid dongivõistlus, mis pärast schemeteam'i meeste järjekordset võitu (baltic poweri üle) toimuma sai. seltskond oli seekord päris muljetavaldav. minul ei olnud seal mingit lootust, juba dongikorv oli kergelt nõgusasse kohta jäänud ja sealt oli sel päeval mul raske midagi ilusat esitada. nii piirdusingi ühe katsega.

võistlus aga venis überpikaks, luts, ohiost pärit must mees ja kohalik noor kergejalgne/kergekaalu zarko panid totaalselt hullu, üks ulmedonk teise otsa. lõppkokkuvõttes tuli veidi üllatuslikult, kuid võistluse käiku silmas pidades siiski õiglaselt võitjaks tunnistada meie erik, mis tuli tegelt ka talle väikese üllatusena...olgu siis mainitud et must mees oli väga müstilise lennu ja donkidega, aga finaalis ühe ebaõnnestunud katse tõttu tuli tiitel siiski taaskord eestisse.

oijah, järgnes afterparty meie hosteli ühisköögis peamiselt elgari lugude ja xxxo saatel. sealt edasi pearaudteejaama hoones asuvasse spordipubisse, mis sel õhtul oli esinduslik afteka klubi. möll oli võimas, tantsu-nalja-pidu rohkem kui rubla eest. veidi sai juttu puhutud ka houstonist pärit jeffiga, kellega turniiril tutvusime mänge vaadates (ta oli meie pesitsuspaiga kõrval nö lauakohtunik). täitsa muhe sell tundus, üldse sai aftekal palju inglise keelt praktiseeritud, eriti hästi tuleb see just vastavas konditsioonis välja, kõik olid megasõbralikud, palju mehi turniirilt jagasid siiski eesti mansadele propsi ja ootavad meid tagasi. läheme for sure ka!

varahommikune junk food enne hostelisse ja siis unne, kell näitas juba jõudsalt 6ndat hommikutundi.

pühapäev möödus enamjaolt voodis pikutades, lesides, linna peale minekuks ei olnud viitsimist ega ka raha väga, mida poodides kulutada. esimest korda sain jala majast välja 22-23 vahel, kui ühiselt läksime meie "koduplatsile" üle silla õhtupimeduses kossu loopima. tüdrukutel nimelt polnud viimaseks ööks kuhugi end horisontaali visata, seega võtsime nad oma hostelituppa (salaja) katuse alla. kogu punt siiski käis platsilt õhtu jooksul läbi, sai plats taaskord ära märgistatud ja siis tagasi hostelisse. kes magama, kes ühiskööki sööma, kaarte taguma ja top geari vaatama. elgari, siimu ja mirkoga sai põhimõtteliselt terve öö ärkvel veedetud, 5-6 vahel kesklinnas junk foodi ja kohvi otsimas käidud (mirko sai 7elevenist ainult viimast).

hommikul viimased toimetused, kõht täis ja lennujaama.

enamus seltskonda vireles totaalses unevõlas, taaskord sai öösel alustatud muusikavideovõtetega jätkatud hetk enne lennukile astumist (mirko, siimu ja elgariga sai elgari loole suht huumori märgis videot vändatud - liftis, varahommikusel raekojaplatsil ja lennukile viival trepil) gängsta shit yo!

nii kui lennukis turvavöö silt kustus, vajusime erikuga sügavasse lennu-unne, luugid lahti juba eesti õhuruumis.

ja nii see 2010 trip to CPH läbi saigi. pean tunnistama, et esmaspäev koduses miljöös möödus vägagi nukra tujuga, pole ammu juba olnud sellist igatsust selle seltskonna ja reisi järgi.

nagu alati, reisinaljad, pildid, videod, meenutused....if i could turn back time, god damn!

aga taaskord on mott kõrgel järgmiseks aastaks - paar toetajat peaks olema kindlad, varakult tuleb leida ka tiimile tugevdust eesliini, et enam suurtega mürades hätta ei jääks. järgmine aasta tahaks ikka peaväljakule ka jõuda mängima ja sealgi mitte väga tagasi hoida!

mis siis muud kui "Road to CPH 2011" alaku juba nüüd!

pildimaterjali viskan ilmselt juba hommikul ärgates eraldi postitusena siia!

stay tuned!

piish y'aallll!

heyaa from cph!

nagu näha, pole ma ammu siia kirjutama jõudnud ja põhjus üsna ühene – Road to CPH! viimastel päevadel kodumaal oli päääääris palju tegemisi-toimetamisi-käimisi. vanemad ja musi läksid ju päev varem väljamaale, kes kaheks nädalaks, kes kuuks ajaks. pole hullu, vanemad saavad puhata, preili saab tööd teha ja lebotada, seda mitte just kõige halvemas linnas euroopas – Pariisis!

vanemad läksid hispaaniasse puhkama ja väikemees võeti ka kaasa, rich sai esimest korda lennata. olgu neil mõnus ja soe seal!

aga mis siis endal seisud, te mõned võibolla küsite. pajatan siis veidikene sellest mida mäletan ja mis pähe tuleb. praegu olen siis CPH's, taanis. kaua sai oodatud, organiseeritud ja ajusid ...... jätame selle sõna välja, aga lähemad inimesed teavad, milline ma olin ja kui segi pea vahepeal oli sellest organiseerimisest. lõpp hea, kõik hea.

igatahes siis kodumaal sai viimane nädal tööd tehtud, 7 päeva jooksul 5 tööpäeva, neist üks õnneks pirital nö lisapäev ja 7 tundi. enne äralendu esmaspäev ja teisipäev sai kõvasti ringi tuuseldatud, reisiks toitu ja nodi ostetud, trenni ka tehtud. päev enne äralendu tegime kk välgu vastu saku saalis mängutrenni, 5 mängu 30 punktini. sai palju mängulisi asju üle vaadatud, vigu avastatud, kokkumängu lihvitud. elgar jäi sakku ööseks ka, sai korra veel linnas käidud ja tinnu sauna külastatud.

aga mis siis ikka, kolmapäeval 11.45 olime lõpuks kõik lennujaamas, pagas ära antud, väike julgustusnaps ja esimene tiimipilt tehtud – lennukile. lend oli okei, 1h45m, vahepeal õhuaugud tõmbasid mõnusalt sees õõnsaks, mõnel isegi kiilus kõnevõime neil hetkedel kinni. okei, lend lennuks, lõpuks jõudsime kohale, mingit moodi 10 korra rongikaarid ostetud, kusjuures üks meist sõitis lennujaam-kesklinn suuna ja esmaspäeva hommikul sõidab veel kesklinn-lennujaam suuna jänest, me pole veel otsustanud, kes selleks saab. hostel on siis kesklinnas, paar minutit raekoja platsist ehk suht sama rongijaamast. selgus, et kõik oligi korda saanud, tuba bookitud ja ainult maksa ära. 1012 is the place we be at! kaks nari ja kaks tavavoodit, selline mõnus hubane tiimituba.

kõik on tegelt suht käe-jala juures, nii toas kui ka linna mõistes. ostutänav algab kohe raekojaplatsi äärest, toidupood on üle silla, kossuplats samuti (tehke palun eestisse ka selliseid väljakuid, videolt saab näha hiljem).

aga jah, on saanud shopata, kossu mängida, linna näha, esimesed kaks õhtut oleme toas ühe ukse taha nurka kogunud taarat ja seda just õhtuste jookide mõistes. täna, reedel enam seda kraami me ei puutu, homme on vaja 5 mängu = €2000 ära teha.

täna hommikul magasime kes kauem kes vähem, meie siimuga lasime 12ni tuimalt, käisin pärast seda ~1h kestnud tugeval hommikusöögil, raamat oli tegelt see mis hommikusöögi nii pikaks venitas, aga mõnus oli. pärast seda läksime üle silla kossu mängima, naiste punt oli ka, segatiimidega sai oma 2h vist pallitud, harjutatud homseks.

mõlemal tiimil on tunne hea ja võidutahe silmis homme platsile.

hetkel tundub, et polegi nagu rohkem midagi muud. eks ma täidan seda blogifaili vahepeal veel, kui tuleb meelde, praegu kaarte mängima ja siis hiljem netti, sest tegelikult ei saa ju ma laivis netti kirjutada, kõik tuleb enne ette valmistada, et tunnise netiaja ostuga ära elada.

piish, homme tähtis päev!

thony out!

...

baltic open '10

musi tegi veidi pilte baltic openil ja eelnenud õhtul!

hitisuvi

hitid, mis on see suvi ikka mõnuga paugutand ja mu tuju tõstnud, õhtuid käivitand jne

igatepidi tundub ülevändatud lugu, aga see versioon on lihtsalt the bomb!

poleks uskund, aga mika lugu tõsiselt köidab meeli

kõige hilisem leid, tõeline käivitaja, sai kohe telefonihelinaks ka, enam ei taha kõnedele vastata, you know what i mean


noo selle loo kohta ei ole vaja selgitusi anda, totaalselt omapärane

sai mehe esimest hittsoolosinglit kuulatud, paarile inimesele jagatud ja just siis hakkas see raadios levima, iga teine inimene pani helinaks ja iga teine ipodi lemmikpleilisti

tüüp siis sai tuntuks gym class heroes'i solistina, soolokarjäär on lihtsalt orkaanilise hoo sisse saanud, selles videos paar superhead pala, nagu ka kõige tuntum hitt, mida sai mõnel suvisel tripil korduvalt terve +10 pealise seltkonnaga täeist kõrist kaasa lauldud

mõned aastad juba on see mees olnud üks absoluutseid lemmikuid, selline suvine rahustav ja mõtlemapanev muusika, samas mõned palad nii jollyd, panevad kaasa laulma ja tõstavad tuju mitmekordselt. selles loos on Toca hääl lihtsalt nii mega, ehe näide, et neil on pooled lood laivis paremad

hetkel aitab hittidest, äkki tuleb midagi varsti veel meelde, siis täiendan!

so long, nautige suve ja ärge vinguge, et palav on!

good morning, sunshine

sellise vaatega hommikust ei ütleks küll praegu ära!

wanna ball, wanna jump again..

midagi isutavat, trenniisu on jälle nii kõrgele aetud tagasihoidliku juulikuu järel!

hüpe ja mäng vaja jälle kõrgele tasemele viia, august täis tähtsaid turniire!

geek in the pink

hey baby look at me go from zero to hero...

musta mehe hääl teeb loo eriti muhedaks ja nauditavaks!

beautiful mess

man who has songs for every mood!

makes me think...

place to go

enough said...

suve graind

oijah, suvi on ikka sel aastal erilises hoos nagu kobe kui ta raptorsi vastu kui 81 punni postitas

ega sellise ilmaga ei kannata vabu päevi kodus veeta, nii siis saigi pärast ühte tööpäeva roccas taaskord väljasõit ette võetud, nagu viimases postituses pooleli jäi

tiba graafikust maas, startisime pätuga sakust, võtsime kiisalt telgi, tankisime tammemäel ja suund Kaansoo poole (mitte et meil väga aimu oleks, mis teed pidi sõita)

netis regios tegin kaardi teejuhistega valmis - kasutegur 0!

niisiis sõitsime juhiste järgi - rapla, järvakandi-eksige-vändra-helistage-kaansoo

lõpuks siis kohal, mõnus maja jõe kaldal, grillimisplats, atv, võrguplats, suht kõik mis vaja

reisi märksõnadeks parmud, waka waka, billionaire, we no speak americano, rugby pall, luksusvillatelkelamu, scrabble, varahommikune suplus, keskpäevane suplus, hilisõhtune suplus, kesköine suplus, vändra-aveli, kiirnuudlid, külmavanniõlled ja mis peamine, laiizzem haigaala!

teedu maalt ära sõites otsustas varrand kurvis aknast mahlapakiga schumacheri teha ja pritsis terve mu kalli jimny mahlaga üle, millele pärast lisandus veel andro visatud tomat

sakku jõudes oli katusega atv üleni tumedaid täppe täis ja oligi õige aeg suurpuhastus teha

kiisal ühe toreda maja esisel sai siis neljakesi masin pestud ja seest puhastatud, tulemus oli läikiv, kestab siiani, nädal on möödas!

juttu jäi väheks ja pilte paljuks, igatahes, pärast kaansoolt naasmist oli 3 tööpäeva, täitsa asjalikud teised, isegi on isu seal olla, kui just tappev uni ja väsimus ei kipu peale

pühapäeval, 18ndal kuupäeval tähistasime koduaias mammi 65 juubelit, vihm rikkus küll osaliselt ära aga fun oli, pilte hiljem

ja kuna pühapäevaga algas taaskord neli töövaba päeva, siis eile ja täna sai jälle vääna randa külastatud

lained nagu kuskil hawaii biitsil, kerkisid üle pea ja keerasid su enda sisse, täna sai väikse lainelauaga veepinnal surfatud ka

et asi suviselt lõpetada, siis kuna ma oma elektro armastusest juba eelnevalt olen märku andnud, siis nüüd midagi tõsiselt suvist ja seda oma sõpradelt

pärnu härrad Kiur ja Elgar on joutuubis riliissind ühe maheda suvebiidi, oma kõrv on kuningas!

piish!

and the love kick starts again

see teema on viimaste kuude, kui mitte isegi viimase aasta üks uusi armastusi

elektroteema, siuke tempokas kraam on mul palju mänguaega pleilistis teistelt stiilidelt ära röövinud

ei kurda

ja üleüldse Example on viimasel ajal teema, sobiv muusika hommikusteks ~16km rattasõidu taustaks tööle minnes

you want me to come over, i got an excuse

might be holding your hand but i'm holding it loose

go to talk then we choke it's like our necks in a noose

avoid the obvious we should be facing the truth

troopika

see sõna on õesti kõige täpsem iseloomustama praegust ilma eestis

eile roccas keskusest välja astudes oli tunne, nagu oleks hispaanias või kreekas lennukilt maha astunud, konkreetne sein vastas

ja see ilm ei saagi otsa

a muide, kui eelmise nädala peale veel tagasi tulla

reedel käisime kuremaal kerde juhendamisel U18 poistega mängimas, +15, Enden nr11 10p ja ~20min mänguaega (kahe viisikuga mäng)

reede öösel trippisime pätu ja eeritsaga pärnu, kes puhkama, kes sportima, kes pidutsema jne

ei, emotsiooniga tulime eliidis kolmandaks, harrastajad langesid veerandfinaalis, erikuga mängisime mõlemad mixi ka veel, tema jõudis kaugemale, ma mängisin harrastajaid ka, sain eemaldamise, osalesin dongis, ei läinud hästi

õhtul vutt, sugar, rand, statoilid, rand, uni, terve õhtu ja öö ja hommik, pidevalt tuttavad näod kuhu ka oma jalga ei tõstnud

pühapäeval rannakoss, peavalu, räige päike, raske kojusõit, probleemid kodukandis, finaali vaatamine (lõpuks ometi on see MM läbi, väga sitt maitse jäi tänu mängu kulgu mõjutanud otsustele!)

ohh, ongi eilne ehk esmaspäev juba - tööl olin jälle, roccas, huumoripäev, tööpäev lõpetades tuli miljonidollariidee minna kakumäele ujuma, ilm oli nii hea ju, võtsin kerli kaasa elisa poest, vesi oli megasoe!

nüüd siis kodus eilsest õhtust saadik on olnud teemas kott lahti - asjad pessu- kott kokku - jälle minema, kaks vaba päeva, tuleb jälle siit probleemipesast minna rahu kätte puhkama!

tsau kõik!

uni on alati kõige parem seal, kus ta esimene kord endast märku annab!

fakk, kui raske on pärast kolme super puhkepäeva sundida end taaskord tööle

eriti veel, kui see pole põhikoht, vaid asendamine teises poes

parem oleks et nüüd enne reedet ilusat ilma ei tule!

read books

mõned korrad olen vist maininud, et raamatute lugemine on nüüd täitsa teema

selle aastanumbri sees 3 raamatut lugenud, minu kohta reaalselt rekord

esimeseks raamatuks võtsin otse jõulukingikotist Jeremy Clarksoni ...., reaalne huumorikompott elust enesest läbi tema kindla vaatevinkli, vürtsiks mahlaseid, teravaid, otseseid ja kaudseid ütlusi või nalju vastaval teemal. üks parimaid oskusi temal on võrdsustada asju või inimesi mingi teise valdkonna asjaga, näiteks toon ühe sellise, mis ei olnud küll raamatus, aga iseloomustab vägagi selgelt mehe sõnavara.

"Vabandage väga, ent kui teil on Aston Martin DB9 lihtsalt maja ees hoidmiseks, mitte sõitmiseks, siis on see sama hea, kui teil on Keria Knightley oma voodis, ent ise magate diivanil. Sellist asja lihtsalt ei juhtu, isegi kui teil on vaid üks munand."

väärt lugemine eriti top geari fännidele ja neile, kes vahelduseks tahavad raamatult vaba ja meelelahutuslikku sisu. mul oli see raamat nö „rongiraamat“, ehk hommikul tööle sõites ja õhtul töölt tulles avanesid raamatukaaned.

päeva käimatõmbaja ja õhtune lõõgastus üheskoos.

Jeremy teine raamat ehk autoteemalised lood – must have, aga praegu on paar raamatut järjekorras ees (muide, postituse lisamise ajaks on teles juba reklaamitud ka kolmandat teost)

ahjaa, James „Captain Slow“ May on ka oma mõtteavaldused autodest pannud kõvakaante vahele, ilmselt tuleb see ka ette võtta

teine raamat oli Kaur Kenderi „Check out“, mis nagu ette hoiatati, sisaldas sama palju roppust kui inglise vutifänni suuvärk pärast lemmiktiimi kaotatud mängu (pilti pole praegu, lisan kunagi illustratiivsuse mõttes)

see raamat pani mul taaskord mõttemaailma lendlema ehk neid ridu lugedes kujutasin ma pidevalt asukohta ja stseeni ette, kuigi väga raske see ei olnud, tegevus toimus ju peamiselt meie päälinnas

pikka kirjeldust pole vaja, kes tahab teravaid elamusi ja näidet ühest väga pohhuistlikust eluviisist – palun, see raamat on teile!

muide, selles raamatus on Kender minu arust kõige ideaalsemalt sõnastanud „joomise“ definitsiooni, mis peab ikka 110% paika...vähemalt minu puhul, kuigi mulle ei meeldi see teps mitte

kolmanda raamatuga ma tegin endale lubaduse ja töotasin seda ka ühele inimesele veel ehk siis lubasin kreeka reisi jooksul selle läbi lugeda. pea 300 lehekülge möödusid lennujaamas, lennukis, basseini ääres, õhtul lambivalgel verandal veiniklaasiga käsikäes jne.

Mihkel Raud „Musta pori näkku“

ma ütlen ausalt, kui kõik sellest raamatust rääkisid ja megavaimustuses olid, siis ma ei olnud üldse raamatute lainel ja see eufooria jõudis küll minuni, aga ei olnud väga meeles et mis need superhead kohad olid siis

aga no hoia ja keela kui leheküljed aina vasakule lendama hakkasid, pidevalt mõtlesin et enam paremaks minna ei saa ja siis tuli järgmine huumoritera. ja no avas ikka natukene selle 80ndate joomahulluse ukseava ja tõi nii mõndagi shokeerivat päevavalgele

päris mitu korda avastasin end kell 2 öösel Kreekas meie maja verandal naeru kõkutamas, raua sõnavara on ikka lege küll!

praegu on järjekorras Mihkel Raua uus teos, sedakorda ilukirjanduslik minu teada, aga lugema pole veel jõudnud hakata, way too busy schedule...ausalt! ja tegelikult on kallikene pannud mul juba kaks raamatut veel kõrvale varuks, juhuks kui nüüd järjest leheküljed lendama hakkavad.

jah, raamatute lugemise näol olen ma leidnud täitsa viisi end muust maailmast välja lülitada, nautida ilma, väikest jooki...

eks näis, kaua see kestab, praegu pärast kreekat on väikene paus sisse tulnud, aga peagi lõpetan ka selle, kui mõned seni õhtuid sisustanud tegevused otsa saavad (jalka MM ja NBA)

vääna, mitte ära vääna

sõnu pole vaja, super rannapäev zepest seltskonnaga

õhtupoolikul sakus chillout klotsimänguga

homme jälle väänama kolmekesi, 5 korda väiksem, aga ka rahulikum seltskond

vot nii mööduvad vabad päevad, kui ilm on ilus

ma absoluutselt iga päev sel nädalal olen mõelnud, et kirjutaks siia midagi

a mitte ei viitsi, praegu ka ei viitsi

lihtsalt nii hectic viimased 9 päeva on olnud

aga praegu on natuke vaba aega, enne kui seltskonna takso peale kraban

lühidalt teguritest mis tapnud on, alates eelmisest reedest

R - jõusaal

L - tänavakoss Rakveres (11 mängu + dongivõistlus), marko ärasaatmisgrill erkas

P - kangrus 3on3 õhtupoolik

E - tööl, tallinnakalevttü trenn 2h

T - tööl, tallinnakalevttü trenn 2h

K - tööl, tallinnakalevttü trenn 2h

N - tööl, tallinnakalevttü trenn 2h

R - lõpuks vaba tööst-spordist

L - (ehk täna) tööl pirital, vabaduse väljakul jalka, kangrus uute kosside testimine ehk loner visketrenn

käimasolev nädal on olnud veel dringivaba, suhtusin tõsiselt trennidesse

musiga sai ka mõnusalt aega veedetud, homme randa koos suure pundiga sakust

okym riim'i plaat on überhea

lootroopilt palju häid uudiseid, janiga on mõttes 20. augustil Tamperes üht festarit külastada, LTR taas täies koosseisus laval

trenni tuleb see suvi kõvasti teha, sihid on taas tõusnud

tööl ei saa loodriks lasta, praegu liigub kõik kenasti, kuigi poes haigutab tühjus

üks vana väga tähtis sõprus on taaselustatud

ma oleks peaaegu häbisse sattunud, ei mäletanud tähtsat sünnipäeva näost näkku öelda

mälu siiski ei vedanud alt

Holland on jalka poolfinaalis, samba saadeti kotimatkalle

NBA free agent market on avatud, 1-8 juuli tuleb twitteris nii palju infi, et vahepeal peab sibi kutsuma, et tühjendada kogumiskaevu

ma siis lähen nüüd vutti vaatama ja papale lennujaama vastu - buumertakso!

that bond..

it's the best to have that bond with someone special!

homecoming...

kui olen eksinud teelt
ei tea mis taga, mis ees
siis tunnen et südame sees on kodutee...

kurb on lahkuda, lõpuks ometi üks tõeline puhkus, kus õppisin nii mõndagi

~õppisin hindama vaikust

~hakkasin lõplikult tundma mõnu õhtusest raamatu lugemisest

~eriti hea on, kui seda eelmist saab teostada soojal õhtul verandal või rõdul veiniklaasi seltsis

~sain taaskord kinnitust tõsiasjale, et mingit moodi olen ma mereinimene, nii rahustav on rannas magada

~üks puhkuse parimaid päevi oli laevasõit skiathos-alonissos-skopelos-skiathos, põhjuseid mitu, leiad ühest eelnenud kirjutisest

~ja mis peamine - PUHKUS tähendab PUHKUST ehk puhata tuleb, magada tuleb, süüa tuleb, rilääääks!

samas naasen ma kodumaale hea tujuga, reis oli hea, piisavalt pikk, ilmad olid megahead, puhatud sai!

kodus ootavad vanemad ja üks väikemees, kes pidavat ikka pidevalt "enna, enna" hüüdma ja minust rääkima...ma tõsiselt igatsen väikest vennat!

ma loodan, et tööle minnes on ka värskem ja mõnusam tunne jälle, töötahet ehk juures!

ja eelkõige tahan ma ühte inimest näha, keda olen venna kõrval vast kõige rohkem igatsenud! :*

hakkamegi thessalonikisse jõudma, väike cappuccino freddo ja jalutuskäik, elu ju praegu käib suurlinnades. 4.55 stardib siis esimene lend praha suunas, sealt lendan edasi...mingi aeg

igatahes 14.30 peaks kodumaad puudutama, see you then!

jaasas!

viimane meenutus semudele...

meenutus..

jah, skiathosel oldud aeg oli tõeline puhkus...

viimane kannutäis enne lahkumist...

seal möödusid 3 päeva magades, lugedes ja ujudes...

eile käisime hommikul shoppamas, linnas oli reaalselt +42 kraadi

õhtupoole läks ema trenni andma, mina ilmselgelt magasin ja vaatasin HIMYM 5 hooaja osasid

päris õhtul käisime ema tuttavate baari juures väljas istumas

kreeklaste kriisi põhjus on nüüd selge - nad on hommikul, lõunal, õhtul, koguaeg kohvikutes ja baarides suhtlemas, tööl keegi vist ei käi

õhtuti on asi eriti hull, siis ei ole astuda ega istuda kuskil

täna võib eriti hull olla, kreeklastel on jalka MM'l esimene mäng!

muide täna on ka ilm mingi +42, tunni pärast stardime randa ja homme oleme terve päeva rannas

homme mingi 10 paiku õhtul stardime thessaloniki suunas, kuna ööelu on siin tegus isegi pühapäeval, siis keskööl välja istuma ja sööma minna pole probleem

lennujaamas pean olema kuskil 3 paiku, seega aega on!

aga koduteeni on veel aega, naudin veel viimaseid hetki mis antud on ja toon teile päikese tagasi, sest siin pidi vihma sadama hakkama esmaspäevast ;)

jaasas!

PS: ma täidan oma lubadust, ainult mõnikümmend lehekülge mihkel raua raamatut jäänud, siis võtan kodumaal uue käsile!

skiathos-alonissos-skopelos-skiathos ja delfiinid!

sai siis täna võetud ette laevatrip naabersaartele, et ka natukene neid uudistada, egeuse meres end kasta ja veidi ringi liikuda. ja muidugi päikest võtta. seda sai kuhjaga. 9.30 olime laeval, 18.15 olime skiathosel tagasi, selles vahemikus olin ilmselt max 30 minutit varjus, paar korda kohvikus, korra laeval ja korra skopelosel seina varjus istudes õlut juues.

nii, aga enne saartele jõudmist oli veel midagi huvitavat. nimelt poolel teel alonissosele kohtusime delfiiniga, kes meie juuresolekut tunnistas ja veidi uudistama tuli. sain kohtumise ka lindile.

videote ja piltide juures pean vabandama täppide pärast seal keskkohast üleval, ei saa kuidagi neid ära sealt, seebikarp ilmselt objektiivi sisse midagi kogund aegade jooksul

saared olid mõlemad ilusad, skopelos eriti, alonissos polnudki nagu midagi väga erilist, seal käisime rannas ujumas, kusjuures alguses panime valest teeotsast leekima, eksisime ära, lõpuks ikkagi leidsime ranna üles. viskasin lutsu ja suplesin, jahe aga värskendav oli.

sadamas võtsime juba päeva kohustuslikuks osaks saanud cappuccino freddo, sellise ilmaga lihtsalt ideaalne hommikujook!

selle suve esimene meresuplus Egeuse meres siis

ega puhkusel ei saa siis treenimist täitsa ära unustada

nii, sealt siis põrutasime skopelose poole, jälle sama vana hea kaader laeva ninas istumas, väljas siis.

pilt jäädvustatud hetk enne delfiinidega kohtumist...ja ausalt, õllel polnud oma osa "nägemises" tõestusmaterjal olemas!

me siis nimelt jäime ülemistele pehmetele toolidele hiljaks hommikul, aga rootsi noorpaari, hunniku väga paksude inglastega saime ees ninas platsiktoolid, siiski mugavad teised, ja saime väga mõnusalt reisi seal veedetud. ja nagu käesolev etapp ühelt saarelt teisele näitas, olid need best seats in the house! "miks?" küsite te? vastus tuleb järgnevates videotes...

super tegelased, niisamagi juba jumaldasin neid loomi, aga kui veel vabas looduses neid oma silmaga näed...pole sõnu.

mulle käis ülinärvi nende inglise memmede oouuuh-aaaah-vouuuuu'tamine, aga viimases videos ilmselt saate aru, et ka mina korra tegin seda, kuid siiski juba vähe mõistlikuma asja peale, kui terve hord delfiinipoegi meiega ühines.

aga igatahes skopelosel sai siis jälle väike jalutuskäik tehtud mööda sinka-vonka treppe kuhugi mäe otsa, ilusaid maju vaadatud, ilusaid pilte tehtud, tagasi tulime kuskilt väikseid tänavaid mööda, nägime hästi kenasid maju ja üldse kuidagi omamoodi mõnus on see kreeka nõlvalinnakeste teema.

pildilt ehk ei saa aru, aga kohapeal oli sealt metsikult võimas vaade

ja loomulikult oli vaja ronida kohaliku õllega (Mythos) kohaliku riigilipu juurde (Kreeka)

aga mis siis ikka, skopeloselt jälle ots kodusaare poole, käisime esimese õhtu einestamiskohas jälle söömas, sest see oli kindla peale minek tühja kõhuga, saime superhästi tehtud lemmikroogasid jälle, tee pealt mõned kingitused koju ja musile, nüüd olen siis teile siin veiniklaasi kõrval kirjutanud (ma ei tea mitmes klaas, aga siin soojas ei mõju mitte miski, raisk)

homme tuleb selle kauni saarega jälle leff-leff teha, kuna meie aeg siin saab otsa. hommikul läheme varakult bassu äärde veel lebotama, õhtul 5st läheb juba laev mandrile tagasi.

viimase õhtu lebosse ära, kott vaja ka pakkida ja homme siis viimast võtma!

leff-leff!