Hola, buenos dios! Päev jälle ilusti õhtusse jõudnud ja aeg teha viimase täispäeva kokkuvõte Madridist.
Kunstimuuseum Prado oli hommiku peaüritus. Goya, Velazques’i, El Greco ja muude kunstnike tööd seisavad seal siis seinal. Ütleme nii, et sain ühe korraliku kunstielamuse. Eriti suur oli elamus Francisco de Goya teoseid nähes, sest siis sain ma tõesti aimu sellest, millised on enamus kunstnike teosed vanemad eas, nagu on meile rääkinud omal ajal kunstiajaloo õpetaja Eda Piisang. See, et kunstnikud 60+ vanuses hakkavad segaseks kiskuma, on sulatõsi – nagu näitavad seda siis Goya teosed, mis pärast 1810ndat aastat hakkasid kiskuma väga segodeks :P! Ja ikka päris korralikult, teostel kujutatud inimeste näod olid hullemad kui mõnes horror-muuvis!
Aga nii palju praegu siis kunstist. Ligikaudu tunnise ekskursiooniga sain mina vähemalt totaalse ülekoormuse ja sama tõdes ka Triin.
Igatahes, jätkus siis päev väikese jalutuskäigu ja vanematel tavaks saanud ühe kindla tänavakohviku külastusega. Kahjuks oli Footlocker täna kinni, aga ega seepärast ei jää shopping ära – homme hommikul pean ärkama tund varem kui teised, üksi hommikusöögile minema ja siis ise shoppama minema, raha anti juba ära ;). Ai, mulle meeldib selline korraldus, ei ole kedagi kaasas, kes valikud maha laidaks ja muud jama ajaks :P.
Anyway, peale jalutuskäiku võtsime kätte ja lebotasime Triinuga katusel päikese käes oma paar tundi mõnusalt. Isa lasi samal ajal oma voodis nurru. Kogu seltskond oli täiesti läbi omadega, jalad väsind jne. Loodetavasti sain ikka mingi jume peale, ei ole päris häbi Hispaaniast koju tulla – sama valge kui enne minekut :P.
Igatahes, jätkus siis päev väikese jalutuskäigu ja vanematel tavaks saanud ühe kindla tänavakohviku külastusega. Kahjuks oli Footlocker täna kinni, aga ega seepärast ei jää shopping ära – homme hommikul pean ärkama tund varem kui teised, üksi hommikusöögile minema ja siis ise shoppama minema, raha anti juba ära ;). Ai, mulle meeldib selline korraldus, ei ole kedagi kaasas, kes valikud maha laidaks ja muud jama ajaks :P.
Anyway, peale jalutuskäiku võtsime kätte ja lebotasime Triinuga katusel päikese käes oma paar tundi mõnusalt. Isa lasi samal ajal oma voodis nurru. Kogu seltskond oli täiesti läbi omadega, jalad väsind jne. Loodetavasti sain ikka mingi jume peale, ei ole päris häbi Hispaaniast koju tulla – sama valge kui enne minekut :P.
Ja siis...tuli nautida ikka täiel rinnal oma hotelli mõnusid ja kuna ennem ei viitsinud Brunchile sööma minna ja mujale ka ei olnud jaksu jalutada, tellisime roomservice’ga omale ikka normaalsed praed tuppa.
.....
Kõhud täis ja kurk ka kastetud, natuke kino korraldatud toas ja pronksimängu telekast vaadatud, lendasime peale EM’i finaalile, mille pärast me põhimõtteliselt siia olime tulnud ju. Oijah, viimasel päeval üritasime siis mängijate väikesele tribüüniosale istuma minna. Mina sain ilusti sinna, vanematega hakati natuke seal jamama, kuna neil pressiakrediteering. Nad läksid siis pressitribüünile, statistika koguaeg nina ees ja saavad lebotada seal lauale toetudes jne. Minuga aga jama alles hakkas. Järjest tulid igast erinevad tegelinskid mult kaelakaarti küsima, et kes ma ikka olen. Näitasin ilusti ära, seletasin ühele veel et ma pole leedukas, vaid lätlane ja asi vask. Siis too läks aga kellelegi seletama et asi kahtlane, silmanurgast jälgisin. Siis tundsin et ei tasu vist jamada, kõne isale „i’m ouda here“ ja minekut. Esimene trip pellarisse, et igaks juhuks maha raputada nad kannult. Kurat neid spanjoolasid tea, panevad veel pokri ka et varastatud kaart jne.
Igatahes finaal sai siis nähtud, Venemaa võit, mille vastu mul ausalt öeldes väga midagi ei olegi, täitsa meeldis. Pau ei tahtnud kohe mitte vabakaid sisse visata ja venelaste poolt pidevalt lahendusi otsinud ja mängu enda peale võtnud J.R. Holden lõpuks tabas selle otsustava viske, mis viis nad esimest ja viimast ning võidukat korda juhtima!
Järjekordne elamus missugune – täismaja, möll, action väljakul ja kõik muu!
Nüüd siis jälle kätte jõudnud öö, õhtused õlled kõrvaltänava pubis võetud, hea uni peal. Vaja aga veel pesema minna, asjad pakkida jne. Hommikul ei viitsi ju elusees pakkida, eriti veel nii varajase äratuse juures.
Eurospordilt tuleb sumo muide, ehk näeb meie oma Barutsi ka ;)!
Kohalik kell aga näitab nüüd 1.17, on aeg pesema kobida, et ikka kõik toimetused inimlikul ajal tehtud saaks.
Homme õhtul siis kodumaal juba...kuradi kiirelt see reis läinud. Ei taha veel tegelikult koju tulla. Tahaks, et see reis jätkuks veel vähemalt 5 päeva.
C ya all soon!
R.I.P. Colin McRae!
.....
Kõhud täis ja kurk ka kastetud, natuke kino korraldatud toas ja pronksimängu telekast vaadatud, lendasime peale EM’i finaalile, mille pärast me põhimõtteliselt siia olime tulnud ju. Oijah, viimasel päeval üritasime siis mängijate väikesele tribüüniosale istuma minna. Mina sain ilusti sinna, vanematega hakati natuke seal jamama, kuna neil pressiakrediteering. Nad läksid siis pressitribüünile, statistika koguaeg nina ees ja saavad lebotada seal lauale toetudes jne. Minuga aga jama alles hakkas. Järjest tulid igast erinevad tegelinskid mult kaelakaarti küsima, et kes ma ikka olen. Näitasin ilusti ära, seletasin ühele veel et ma pole leedukas, vaid lätlane ja asi vask. Siis too läks aga kellelegi seletama et asi kahtlane, silmanurgast jälgisin. Siis tundsin et ei tasu vist jamada, kõne isale „i’m ouda here“ ja minekut. Esimene trip pellarisse, et igaks juhuks maha raputada nad kannult. Kurat neid spanjoolasid tea, panevad veel pokri ka et varastatud kaart jne.
Igatahes finaal sai siis nähtud, Venemaa võit, mille vastu mul ausalt öeldes väga midagi ei olegi, täitsa meeldis. Pau ei tahtnud kohe mitte vabakaid sisse visata ja venelaste poolt pidevalt lahendusi otsinud ja mängu enda peale võtnud J.R. Holden lõpuks tabas selle otsustava viske, mis viis nad esimest ja viimast ning võidukat korda juhtima!
Järjekordne elamus missugune – täismaja, möll, action väljakul ja kõik muu!
Nüüd siis jälle kätte jõudnud öö, õhtused õlled kõrvaltänava pubis võetud, hea uni peal. Vaja aga veel pesema minna, asjad pakkida jne. Hommikul ei viitsi ju elusees pakkida, eriti veel nii varajase äratuse juures.
Eurospordilt tuleb sumo muide, ehk näeb meie oma Barutsi ka ;)!
Kohalik kell aga näitab nüüd 1.17, on aeg pesema kobida, et ikka kõik toimetused inimlikul ajal tehtud saaks.
Homme õhtul siis kodumaal juba...kuradi kiirelt see reis läinud. Ei taha veel tegelikult koju tulla. Tahaks, et see reis jätkuks veel vähemalt 5 päeva.
C ya all soon!
R.I.P. Colin McRae!
Public Enemy - Supermixx's Black In The Building
No comments:
Post a Comment