Thursday, November 22, 2012

Vaatamisväärsused ja CSKA vs Partizan

Nagu eelnevalt sai mainitud, veetsime suure osa päevast magades ja hosteli elutoas internetiavarustes uudistega kurssi viies. Umbes neljast võtsime lõpuks suuna linna avastama. Esmalt jalutasime sellest Lunastaja ... kiriku vahestust lähedusest mööda. Sisse ei hakanud minema, tahavad raha jälle. Edasi suundusime Kremli poole. Jalutasime mööda müüri äärt ja peatusime põgusalt igavese tule ja Tundmatu Sõduri haua juures. Edasi Punasele väljakule. Suurele avarale väljakule jõudes lõi silme ette pilt kahest korrast, kui seda väljakut külastanud olin. Selline "deja vu" moment või nii. Mõned pildid taaskord väljakul Lenini mausoleumi ja Vassili Blazhennõi kirik taustal ning avastasime teisel pool jõuluturu ehitust uhke kaubanduskeskuse "GUM". No olid seal vast poed. Keskus ise on kolme pika tänavaga ja läbi mitme korruse. Sisenedes oli tunne, nagu oleks sisenenud kuskile "Üksinda Kodus" filmist nähtud NYC kaubanduskeskusesse jõuluajal. Ülimalt ilus ja lausa "kalli" lõhnaga keskus. Paari poodi sisenesime ka ja uurisime vähe hindu. Elektroonikapoes nii väga ulmelt hinnad kallimad polnud. Sama ka Lacoste kohta. Kas me siis arvutasime valesti või on Eestis kõik nii rämedalt ülehinnatud.
Kaubanduskeskusest sai villand, otsustasin siis tõelist kallist kanti Siimule tutvustada. Väljusime vähe valest uksest ja sattusime mulle tundmatule tänavale, aga õnneks leidsime ühe ava maja sees, kust läbi minna. Tuli välja, et see on Metropol hotelli maja ning selles maja läbivas avauses olid kõik kallimad poed YSL'st Ralph Lauren'i, Dolce & Gabbana ja Armanini. Autod seal avauses ja selle ees olid lihtsalt müstilised. Alates üles vungitud Audi A7'st Maserati ja luksus jeepideni. Muidugi, maja teisel küljel Metropoli hotellist võttes oli Zegna pood, selle kõrval Maserati ja Ferrari salongid. Suu vajub ammuli sellist luksuskauba kogust nähes. Ja palju ei pidanud kõndima, kui järgmisel ristuval suurtänaval tutvustasin omamoodi uhkelt (muidugi ainus uhkus, mida tunda sain, oli teadmine, et seal just see maja asub) Ritz Carlton hotelli. Maja ees lugesime kokku kuus Audi A8 Li'd, Bentley täiesti ukse kõrval eraldi pargituna, lisaks veel mõned S500 Mercedesed ja Audi R8 drophead. Selge pilt noh.
Hea küll, luksusest selleks korraks kõik. Enne mängule minekut oli vaja veel kõhtu täita ja nagu me esimesel päeval arvasimegi, osutus selleks söögikohaks legendaarne McDonalds. No kus mujal sa enne sellist mängu sööd.
Seejärel oli aeg tutvustada kamraadile Moskva metroo võlusid. Sisenesime mullegi tundmatust kohast metroojaama ja saatsin Siimu 10-korra piletit ostma. Ja kuna me sisenesime metroojaama, kus ristuvad kolm liini, pidime mitu eskalaatorit ja pikka käiku ennem läbima, kui oma transpordile jõuda. Seegi möödus õnneks probleemideta. Ja suund Dünamo peatuse poole. Sealt oli vaja veel pikalt jalutada, et jõuda CSKA nö vana kodusaalini ehk A. Gomelski nimelise hallini (kus peetakse siiani mänge ja kus asuvad klubi juhatuse ruumid), kust oma piletid ära võtta ja seejärel ootas meid üle tee uhke Megasport Arena. Tuleb tunnustust avaldada, et väga hästi ehitatud hall juba selle poolest, et turvakontroll enne halli ligi pääsemist on väga kiire ja korralik ning halli sisenemine on lihtne, kuna iga sektori jaoks on oma uks ja ringiratast ümber halli on nö rõdu, mida mööda oma sissepääs üles otsida. Ja hall seest on muidugi vinge. Kahjuks me ei saanud tunda täismaja hõngu ja möllu, aga mäng ja kogemus üldse oli taaskord omaette tase. CSKA ja Partizani fännid hüüdsid risti üle halli pidevalt erinevaid hüüdlauseid, kusjuures sõbralikke. Plaksutati vastamisi pärast mõne minuti väldanud hüüdmisi ja ei olnud mingit vimma tunda ka. Muidugi mäng ise - no CSKA mängu oli lihtsalt lust vaadata ja just oma silmaga. Näed seal lähedalt, kui kiirelt liigutusi tehakse, millised on korralikud söödud, korralikud katted, mis kiiruse ja pühendumusega võideldakse ning mängitakse end vabaks. Uskumatult hea mulje tänasest mängust jättis Aaron Jackson. Milline pingevaba pallikäsitlus, uskumatu kiirus, tugevad jalad, ankle-breaker materjali petted ja liigutused ning kõigele lisaks mitte just iga mehe jaoks lihtne põrge. Pärast paari olukorda, kus Partizani mehed oleks äärepealt postrile joonistatud, jäimegi Siimuga ainult seda ühte korralikku facial'i ootama, kuna mängu saatus oli juba suht selge. Kahjuks jäi see nägemata. Ja muidugi tõsiselt kahju, et Nenad katki oli.
Ja sel korral veel fännisärke ei soetanud, ajalises mõttes ei hakanud Gomelski saali juures fännipoodi otsima ja suundusime pärast piletite kättesaamist otse suurde halli ning suures hallis olid üksikud särgid müügil. Aga seda ma luban, et ilma kahe CSKA särgita ma ei lahku siit, nagu plaan oli.

Ja selline järjekordne kogemusterohke see päev saigi. Palju puhkust, seejärel palju ahhetamist ja ohhetamist vaatamisväärsusi uudistades ning lõpuks ahhid ja ohhid elu esimesel Euroliiga mängul.

Jäänud on kolm nädalat. Sinna sisse jääb veel mitu puhkepäeva, palju-palju uusi kogemusi, olukordi ja avastamisi. Selle aja sisse jääb kindlasti veel üks Euroliiga mäng, milleks peaks olema siis CSKA-Besiktas. Ja kindlasti külastame Euroopa üht suurimat kaubakeskust Europe Shopping Center. Hinnad pidavat olema normaalsed ja no igasugu tutvustuste järgi pidi poode ka metsikult olema. Vaatamisväärsusi veel jagub, mida siin avastada. Nagu täna selgus, saab enamus nädalapäevadel 10-13 vahel Lenini mausoleumi külastada. Võtsime plaani.

Nüüd aga uni piinab ja niigi on kell juba nii kaugel, et ammu peaks magama. Ma luban, et kui homme päris kutu omadega pole, lisan siia ühe ainult pilte hõlmava postituse. Stay tuned!

Väsinud ja emotsioonidest pulbitsev Toosha, totaalselt out!

2 comments:

kristiv said...

You suck
PS ei lugenudki postitust vot, sest ma pidin telekast vaatama

sultan said...

I know, aga kohapeal oli vingem! Ja järgmisele mängule juba kolmekesi, sest mul tuleb isa ka siia selleks ajaks. :)